Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 12. oktoober 2023, Tartu 3-22-1060 A.V.i kaebus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Otepää Maarja Koguduse kohustamiseks eemaldada hauaplatsilt betoonpiire Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määrus A.V.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – A.V. Vastustaja – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Otepää Maarja Kogudus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.V. esitas 10. mail 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, milles selgitas, et talle usaldati 2020. a Otepää uuel kalmistul asuva V hauaplatsi hooldamine. Hauaplatsil on aga Väärsite hauaplatsi piire. V hauaplatsi suuruseks on jäänud 3,95 m, sest kõrvalasuvat hauaplatsi on omavoliliselt laiendatud. Kaebaja on korduvalt selle küsimusega pöördunud Otepää Maarja Koguduse poole, kuid seni tulutult, mistõttu palus ta halduskohtul vaidlus lahendada.
2.Tartu Halduskohus tagastas 17. juuni 2022. a määrusega A. V. kaebuse järgnevatel põhjendustel.
Halduskohus mõistis, et kaebaja soov on kohustada kalmistut haldavat usulist ühendust eemaldama V hauaplatsile rajatud betoonpiire. Halduskohus ei välistanud, et kaebajal on kaebuse esitamiseks kaebeõigus olemas, kuigi pelgalt hauaplatsi faktiline hooldamine ei tekita veel õigust hauaplatsi kasutamiseks, mille osas kaebaja ei ole vastavat alust esitanud.
2.2.Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus leidis, et V hauaplatsil olev betoonpiire võib mõnevõrra takistada hauaplatsi sihtotstarbelist kasutamist või raskendada selle hooldamist. Teisalt nähtub kaebuse asjaoludest, et vaidluse all on üksnes umbes 55 cm laiune maariba
kahe hauaplatsi vahel. Vastustaja on kinnitanud, et V hauaplatsil on ruumi veel kahe kirstumatuse tarbeks. Kalmistute registri Haudi kohaselt on nimetatud hauaplats neljakohaline ja praegu on sinna maetud kaks isikut. Rajatud betoonpiire ei saa hauaplatsi kogusuurust arvestades oluliselt takistada selle sihtotstarbelist kasutamist ja hooldamist. Riive kaebaja õigustele ei saa eelnevast tulenevalt olla intensiivne.
2.3.Halduskohus ei pidanud ka kaebuse rahuldamist kuigivõrd tõenäoliseks, kuna kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et betoonpiire oleks rajatud ebaseaduslikult ja kaebaja õigusi rikkuval viisil. Betoonpiire on rajatud aastakümneid tagasi ning pildimaterjalist nähtuvalt ei takista selle olemasolu oluliselt hauaplatsi hooldamist ning sihtotstarbelist kasutamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.A. V. edastas 18. aprillil 2023 e-kirja, kus kaebaja palub uuesti läbi vaadata Tartu Halduskohtu lahendi seoses V hauaplatsiga. Kaebaja arvates on kõrvalasuv hauaplats suuremaks mõõdetud ja seda V hauaplatsi arvelt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsuse küsimuse (I) ning annab seejärel hinnangu kaebuse tagastamise õiguspärasusele (II). I
5.Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määrust. Määruskaebuse ringkonnakohtule esitas ta e-kirja teel 18. aprillil 2023. Vaatamata sellele, et kaebaja pöördus ringkonnakohtusse umbes 10 kuud pärast halduskohtu määruse tegemist, leiab ringkonnakohus, et määruskaebus on tegelikult esitatud tähtaegselt.
6.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määruse kätte 28. juunil 2022. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 13. juulil 2022. Kaebaja pöördus halduskohtu poole nii 28. kui ka
29.juulil 2022, lisaks veel 24. juulil 2022 ning 1. septembril 2022 (dtl 32, 34, 37, 40). Pöördumistes selgitas kaebaja täiendavalt kujunenud olukorda ning märkis 29. juunil 2022 esitatud avalduses, et soovib menetlust taastada, viidates seejuures ka kaebuse aluseks olevale dokumendile, st nimetatud halduskohtu määrusele. Halduskohus reageeris kõikidele kaebaja pöördumistele kirjadega, milles märkis, et kui kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega, tuleb tal esitada määruskaebus otse ringkonnakohtule ning juhul, kui määruskaebuse esitamise tähtaega on ületatud, saab esitada ringkonnakohtule selle ennistamise taotluse (dtl 36, 39, 42).
7.HKMS § 2 lg 4 kohaselt peab kohus asja lahendades lähtuma kaebaja tegelikust tahtest. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt on kohtul ka selgitamiskohustus ning kohustus tagada, et kaebaja huvid ei jääks kaitseta õigusliku kogenematuse tõttu. Selgitamiskohustust on halduskohus täitnud, kuid ringkonnakohtu arvates on olukorras, kus ilmselgelt on tegemist kogenematu ja ka eakama kaebajaga, võimalik tõlgendada kaebaja pöördumisi määruskaebusena. See vastab kõige paremini kaebaja tegelikule tahtele. Kuna määruskaebusena olid tõlgendatavad juba kaebaja varasemad pöördumised, tuleb kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määruse peale lugeda tähtaegseks. II
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna halduskohus pidas kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks tingimust samaaegselt: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene
tõenäosus. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (RKHKm asjas nr 3-21-1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eksinud kaebuse tagastamisel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks.
10.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, mille eesmärgiks on saavutada betoonist hauapiirde eemaldamine hauaplatsilt, mida ta hooldab. Kaebaja sõnade kohaselt on hooldatava hauaplatsi suurust omavoliliselt vähendatud, see olla esialgsest lausa 55 cm kitsam. Halduskohus leidis, et kuigi betoonpiire võib mõnevõrra takistada hauaplatsi sihtotstarbelist kasutamist või raskendada selle hooldamist, on vaidluse all üksnes umbes 55 cm laiune maariba kahe hauaplatsi vahel, mis ei saa oma vähese mastaabi poolest kaebaja õigusi intensiivselt riivata.
11.Ringkonnakohus leiab, et lähedaste matmispaiga säilitamine selle algsetes piirides on kaalukas õigus. Kahtluse alla ei saa seada seda, et omastele on oluline, et lähedaste hauad ei satuks üldkasutatavale maale kõnniradade alla, ei läheks segamini teiste isikute haudadega või ei satuks teiste isikute poolt hooldatavale maale. Hauaplatsideks reserveeritud ala vähenemine kahjustab võimalusi sinna lisamatmisi teha. See, et väidetavalt saab hauaplatsile matta veel kaks inimest, ei ole riive intensiivsuse hindamisel määrav, sest tegelikult ei ole teada, kui palju soovitakse sinna tulevikus matta ja kui palju soovitakse haudadele ruumi reserveerida. Ilmselge on seegi, et ka tühja platsi mõõtmete vähenemine muudab kahe haua kaevamise keerulisemaks, isegi kui sinna kolmandat ei mahu või kolmandat matust pole sinna ette nähtud. Seepärast tuleb algse hauaplatsi piiride vähenemine lugeda piisavalt intensiivseks õiguste riiveks, mis välistab sellise kaebuse tagastamise riive väheintensiivsuse tõttu. Ringkonnakohus märgib ka järgmist. Halduskohtu lähenemise järgi peaks isik sisuliselt leppima sellega, kui tema lähedaste hauaplats väheneb ühelt poolt 55 cm võrra. Utreeritult tähendaks sellise lähendamise edasiarendus järelikult seda, et isik peaks leppima hauaplatsi hilisema järkjärgulise vähenemisega 55 cm võrra ka ülejäänud külgedest, st kogu perimeetri ulatuses. Niisugusel juhul ei jääkski esialgsest hauaplatsist sisuliselt midagi alles, kuid halduskohtu lähenemise järgi ta seda vaidlustada ei saaks, kuna platsi vähenemine vaid 55 cm võrra on väheintensiivne riie. Ilmselgelt ei oleks selline lõpptulemus mõistlik.
12.HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud kaebuse tagastamise esimese eelduse kohaldamise alustest ei ole seega üks – riive väheintensiivsuse nõue - täidetud. Seetõttu on kaebuse tagastamine väär. Kuna kaebuse tagastamine on ebaõige juba sel põhjusel, ei oma kaebuse rahuldamise tõenäosuse küsimus. Seetõttu sellel küsimusel ringkonnakohus ei peatu. Halduskohtu määrus tuleb eeltoodud põhjustel tühistada ning saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
13.Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu poolt vastustajana määratletud isik on usuline ühendus. Kirikute ja koguduste seaduse § 5 lg 1 järgi on usuline ühendus eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust. HKMS § 4 lg 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi. Kuna eraõiguslike isikute vahel käivat vaidlust ei saa pidada automaatselt avalik-õiguslikuks vaidluseks, võib olla vajalik täiendavalt kontrollida seda, mis on käesoleva vaidluse täpne ese ja nõue ning kas käesolev vaidlus on ikka halduskohtu pädevuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.