Anne Viksi kaebus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Otepää Maarja Koguduse kohustamiseks eemaldada hauaplatsilt betoonpiire
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Anne Viksi kaebus.
2.Kohustada kaebajat teatama, millisele arvelduskontole ta haldusasjas tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anne Viks (kaebaja) esitas 10. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitab, et talle usaldati 2020. a Otepää uuel kalmistul asuva Vikside hauaplatsi hooldamine. Hauaplatsil on aga Väärsite hauaplatsi piire. Vikside hauaplatsi suuruseks on jäänud 3,95 m, sest kõrvalasuvat hauaplatsi on omavoliliselt laiendatud. Kaebaja on selle küsimusega korduvalt pöördunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Otepää Maarja Koguduse poole, kuid seni tulutult, mistõttu palub kaebaja halduskohtul vaidlus lahendada.
2.EELK Otepää Maarja Kogudus selgitas 23. mai 2022. a vastuses kohtunõudele, et tõele ei vasta kaebaja väide Väärsite haua nihutamise kohta Vikside haua poole. Kahe haua vahel on olemas kõnnitee ning Väärsite haud on olnud sellisel kujul (samades mõõtmetes ja betoonäärisega ääristatud) juba aastakümneid. Praeguseks pole keegi avaldanud soovi Vikside hauaplatsile kedagi juurde matta. Kui selline soov tekib, siis on seal ruumi kahe kirstumatuse tarbeks. Vikside hauaplatsi osas ei ole suulisi ega kirjalikke kasutuslepinguid sõlmitud, hauaplatsile ei ole antud eelisõigust ning kui keegi on platsi korrastama hakanud, siis ajaloolise järjepidevuse tõttu on see nii. Kogudusele jääb ebaselgeks, kuidas kaebaja hauaga seotud on.
3.Tartu Halduskohus jättis 25. mai 2022. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebeõiguse täiendavaks põhjendamiseks. Kohus mõistis kaebust selliselt, et kaebaja
3-22-1060 soovib esitada nõude, millega kohustada EELK Otepää Maarja Kogudust eemaldama Vikside hauaplatsilt Väärsi hauaplatsi betoonpiire, kuna kaebaja hinnangul on Väärsi hauaplatsi omavoliliselt laiendatud Vikside hauaplatsi poole 0,55 m võrra. Kohus palus kaebajal selgitada, missugusele tema õiguse kaitsele aitab kaebuse esitamine kaasa ja milles väljendub kaebajale kaebuse esitamisest saadav kasu.
4.Kaebaja esitas 31. mail ja 12. juunil 2022 kohtule avaldused, milles esitas EELK Otepää Maarja Koguduse seisukohale vastuväited ning selgitas, kes ja millal hauaplatsile maeti. Ühtlasi märkis kaebaja, et kogudus teab kaebaja hauaplatsiga seotust.
5.Tartu Halduskohus tagastas 17. juuni 2022. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus ei välistanud kaebuse tagastamisel kaebaja kaebeõigust, kuigi asus seisukohale, et pelgalt hauaplatsi faktiline hooldamine ei tekita veel õigust hauaplatsi kasutamiseks, mille osas kaebaja ei ole vastavat alust esitanud.
6.Kaebaja selgitas 28. juuni, 29. juuni, 24. juuli ja 1. septembri 2022. a avaldustes kohtule hauaplatsi piiride ajaloolist kujunemist ja kulgemist. Kaebaja soovib jätkuvalt hauaplatsi piirde eemaldamist. Kohus vastas kaebajale 30. juunil, 25. juulil ja 2. septembril 2022.
7.Kaebaja esitas 18. aprillil 2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. oktoobri 2023. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 17. juuni 2022. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus pidas määruskaebust kaebaja 28. juuni, 29. juuni, 24. juuli ja 1. septembri 2022. a avaldusi arvestades tähtaegseks, sest eelnimetatud avaldused olid juba tõlgendatavad määruskaebusena. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on kaebuse tagastamisel eksinud, kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Kuna halduskohtu poolt vastustajana määratletud usuline ühendus on eraõiguslik juriidiline isik ning eraõiguslike isikute vahel käivat vaidlust ei saa pidada automaatselt avalik-õiguslikuks, võib olla vajalik täiendavalt kontrollida seda, mis on käesoleva vaidluse täpne ese ja nõue ning kas käesolev vaidlus on ikka halduskohtu pädevuses.
8.Tartu Halduskohus palus 29. novembri 2023. a kohtunõudega EELK Otepää Maarja Kogudusel esitada kohtule Otepää uue kalmistu kasutamise eeskiri ning teatada, kas praeguseks on vaidlusalune hauaplats kellegi kasutusse antud või ei ole kasutuslepinguid endiselt sõlmitud.
9.EELK Otepää Maarja Kogudus selgitas kohtule 6. detsembri 2023. a vastuses, et kogudusel puudub kalmistu kasutamise eeskiri ning et tänaseks pole hauaplatsi kellegi kasutusse antud. Ühtlasi jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja nimetatud hauaplatsiga seotud on.
10.Kohus palus 7. detsembri 2023. a kohtunõudega EELK Otepää Maarja Kogudusel täiendavalt selgitada, millistel alustel ja kuidas kalmistu kasutamist korraldatakse, arvestades, et vastav eeskiri puudub.
11.EELK Otepää Maarja Kogudus esitas 3. jaanuaril 2024 kohtule Vikside hauaplatsi naaberhaua omaniku seisukoha antud küsimuses. Kogudus palub seisukohaga arvestada, kaasata isik arutellu ning viitab isiku võimalusele esitada vaidlusaluses küsimuses vastuhagi.
12.Kaebaja esitas 4. jaanuaril 2024 kohtule täiendavad selgitused. Kaebaja märgib, et Vikside hauaplats ei ole olnud hooldamata.
3-22-1060
13.Tartu Halduskohus jättis 10. jaanuari 2024. a määrusega Anne Viksi kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebeõiguse täiendavaks põhjendamiseks. Kohus selgitas, et kuna peab hindama kaebuse sisulise menetlemise võimalikkust, siis on vajalik paluda kaebaja uuesti kaebeõiguse osas oma seisukohad esitada. Kuigi kohus palus kaebajal esitada kaebeõiguse osas täiendavad põhjendused ka 25. mai 2022. a määrusega, siis ei ole kaebaja vastavalt kohtumäärusele oma kaebeõigust kinnitavaid selgitusi esitanud. Kohus andis ka EELK Otepää Maarja Kogudusele tähtaja kohtunõudele vastamiseks, kuivõrd kogudus on jätnud kohtu
7.detsembri 2023. a kohtunõudele sisuliselt vastamata. Kohus selgitas täiendavalt seoses EELK Otepää Maarja Koguduse avaldusega arvestada asja lahendamisel Vikside hauaplatsi naaberhaua omaniku seisukohaga, et halduskohtumenetluses ei ole vastuhagi esitamine võimalik. Halduskohtumenetluses on võimalik kaasata isik, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Kohus otsustab vajadusel kolmanda isiku menetlusse kaasamise haldusasja edasises menetluses.
14.Kaebaja esitas kohtule 11. jaanuaril 2024 avalduse, milles märgib, et tegeleb genealoogiaga ning on käinud paljude inimestega kohtumas. Kaebajal on raamat, milles on ta kõik sugulased kirjas. Kaebaja selgitab perekondlikke seoseid ning kes on Otepää uuele kalmistule maetud.
15.EELK Otepää Maarja Kogudus esitas kohtule 30. jaanuaril 2024 vastuse, milles selgitab, et kogudusel ei ole eraldi kalmistute kasutamise eeskirja ning kogudus on juhindunud Otepää valla üldisest kalmistute kasutamise eeskirjast. Kogudus jagab hauaplatse vastavalt inimeste soovile tasuta. Kirjalikke lepinguid koguduse ja hauaplatside kasutajate vahel ei ole sõlmitud. Hauaplatsid on antud tasuta kasutamiseks tähtajatult.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kuigi Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2023. a määrusest tulenevalt ei ole kaebuse tagastamine põhjendatud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks, siis ei ole kaebuse sisuline menetlemine siiski põhjendatud.
17.Kohus nõustub ringkonnakohtu selgitusega, et halduskohtu poolt vastustajana määratletud isik EELK Otepää Maarja Kogudus on kirikute ja koguduste seaduse 5 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust ning et kohus peab täiendavalt kontrollima, kas käesolev vaidlus on ikka halduskohtu pädevuses (vt Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2023. a määruse p 13). HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
17.1.HKMS § 4 lg 1 järgi lahendab halduskohus avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi EELK Otepää Maarja Kogudus tegutseb peamiselt avaliku õiguse normide alusel, siis ei saa kaebaja ja koguduse vahelist suhet pidada avalik-õiguslikuks HKMS § 4 lg 1 mõttes. Vaidlusaluse kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmiseks ei ole EELK Otepää Maarja Kogudust volitanud halduslepinguga kalmistuseaduse (KalmS) § 6 lg 5 alusel kohalik omavalitsus. Kuna kogudusele kuulub maaala, millel kalmistu asub, siis haldab ta kalmistut KalmS § 6 lg 2 alusel. Kohalik omavalitsus ei ole delegeerinud oma avalikke ülesandeid täitmiseks kogudusele, vaid tegemist on kogudusele kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seadusega pandud kohustustega, mida saab vaidluse asjaolusid arvestades pidada eraõigusliku iseloomuga ülesanneteks. EELK Otepää Maarja Kogudust ei saa pidada avaliku võimu kandjaks, kes täidab hauaplatside kasutamise ja
3-22-1060 hooldamisega seonduvalt avalikke ülesandeid. Hauaplatsi kasutamine toimub kahe eraõigusliku isiku, s.o EELK Otepää Maarja Koguduse ja hauaplatsi kasutajaks oleva füüsilise isiku, vahelise kokkuleppe alusel (KalmS § 9 lg 13). Ka siis, kui tegemist oleks kohaliku omavalitsuse hallatava kalmistuga, on küsitav, kas ja millises ulatuses on kalmistu haldamisega seotud ülesanded avalik-õiguslikud (K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2013, § 4 B.II.3). Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 läbi tsiviilkohtumenetluses ning TsMS § 9 lg 1 kohaselt on tsiviilasja pädev esimese astme kohtuna menetlema maakohus.
17.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Anne Viksi kaebuse pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
18.Isegi kui kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vaidlusaluses küsimuses halduskohtusse pöördumiseks.
18.1.HKMS § 44 lg 1 järgi saab kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Teiste isikute õigusi saab halduskohtus kaitsta ainult juhul, kui see on seaduses sätestatud. Antud juhul kaebajal niisugust õigust ei ole.
18.2.Nii kogudusele kui ka kohtule on jäänud menetluse kestel ebaselgeks kaebaja täpne seotus vaidlusaluse hauaplatsiga. Kohus on andud kaebajale mitmel korral võimaluse kaebeõiguse täiendavaks põhjendamiseks ning kuigi kaebaja on kohtule vastanud, siis ei ole kaebaja oma kaebeõigust kinnitavaid selgitusi esitanud. Halduskohtusse pöördumiseks peab isikul olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud toiminguga, mis selle õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte üksnes mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. EELK Otepää Maarja Kogudus on kohtule selgitanud, et Vikside hauaplatsi osas ei ole sõlmitud kirjalikke ega suulisi lepinguid ja selle suhtes ei ole antud eelisõigust hauaplatsi kasutamiseks KalmS § 9 lg 13 tähenduses. Seega ei ole kaebaja hauaplatsi kasutajaks kalmistuseaduse mõistes. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebaja on hauaplatsi hooldaja ning ta tunneb hauaplatsiga teatud perekondlikke sidemeid. Eeltoodu ei ole aga piisav, et jaatada hauaplatsi suurust puudutavas küsimuses kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Tegemist ei ole olukorraga, mil tuleb kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid.
19.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kaebaja on tasunud haldusasjas kokku riigilõivu 40 eurot, mis tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p-d 1 ja 2). Seetõttu palub kohus kaebajal teatada, millisele arvelduskontole ta riigilõivu tagastamist soovib.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.