Tatjana Patsanovskaja kaebus Narva linna toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks seoses 19.10.2018 rus.err.ee portaalis avaldatud artikliga
Menetlusosalised
Kaebaja – Tatjana Patsanovskaja, esindaja Robert Sarv Vastustaja – Narva linn, esindaja linnasekretär Üllar Kaljuste
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Narva linna vastuväide kaebuse menetlusse võtmisele.
2.Lugeda Tatjana Patsanovskaja kaebus mittetähtaegselt esitatuks.
3.Jätta Tatjana Patsanovskaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
4.Lõpetada haldusasja nr 3-21-803 menetlus.
5.Jätta läbi vaatamata Narva linna taotlused Eesti Rahvusringhäälingult tõendite väljanõudmiseks ja Irina Janovitši kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ning alternatiivne taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
6.Tagastada Tatjana Patsanovskaja kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 4 jõustumist arveldusarvele, millelt see tasuti.
7.Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD
1.19.10.2018 kell 12.46 avaldati Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) veebilehel rus.err.ee artikkel „Глава горсобрания Нарвы Ирина Янович обвиняет в некомпетентности Татьяну Пацановскую“ (eesti keeles: „Linnavolikogu juht Irina Janovitš süüdistab Tatjana Patsanovskajat ebakompetentsuses“).
3-21-803
2.31.10.2018 kell 13.08 avaldati ERR veebilehel rus.err.ee artikkel „Горуправа Нарвы решила сменить директора социального департамента Татьяну Пацановскую“ (eesti keeles: „Narva Linnavalitsus otsustas välja vahetada Sotsiaalosakonna direktori Tatjana Patsanovskaja“).
3.Tatjana Patsanovskaja (edaspidi ka kaebaja) esitas 23.04.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse I. Janovitši vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks seoses 19.10.2018 ja 31.10.2018 ERR veebilehel rus.err.ee avaldatud artiklites kajastatud I. Janovitši öelduga (kohtuasi registreeriti nr-ga 2-19-6306). Viru Maakohus jättis 09.12.2019. a määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et ta ei ole pädev hagi läbi vaatama, sest see kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohus põhjendas, et vaidlustatud artiklite avaldamine ei toimunud hageja ja kostja vahelises võlaõigussuhtes. Artiklite avaldamise ajal oli kostja Narva linnavolikogu esimees ja hageja Narva linna Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja. Kohus leidis, et artiklike avaldamisega teostas kostja avalikku võimu. Vaidlustatud artiklites avaldatud teave hageja kohta oli otseselt seotud hageja teenistusülesannetega, s.o Narva linnas sotsiaalabi tagamisega.
3.1.T. Patsanovskaja esitas maakohtu 09.12.2019. a määruse ja 30.12.2019. a täiendava määruse peale vastavalt 27.12.2019 ja 21.01.2020 määruskaebused, milles palus maakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.03.2020. a määrusega Viru Maakohtu 09.12.2019. a määruse ja 30.12.2019. a täiendava määruse muutmata ning T. Patsanovskaja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2020. a määrus jõustus 11.05.2020. a Riigikohtu määrusega.
4.T. Patsanovskaja esitas esindaja vahendusel 10.11.2020 nõudekirja Narva Linnavalitsusele (digitoimiku leheküljed (dtl) 108–116), milles taotles seoses 19.10.2018 ja 31.10.2018 ERR veebilehel avaldatud artiklitega Narva linnalt mittevaralise ja varalise kahju (kokku 5336 euro) hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kaebaja nõudis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist selliselt, et Narva Linnavolikogu edastab omal kulul hiljemalt 10 päeva jooksul pärast nõudekirja kättesaamist Eesti Rahvusringhäälingu hallatavale portaalile rus.err.ee e-posti teel e-postiaadressile [email protected] valgel taustal, illustratsioonideta ja muude täiendusteta mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 14 järgmise teksti: „TEADE: Irina Janovitš avaldas Narva Linnavolikogu nimel ERR-le ebaõigeid faktiväiteid Tatjana Patsanovskaja kohta. Avaldatud väited ei vastanud tegelikkusele ja Narva Linnavolikogu lükkab need käesolevaga ümber: Irina Janovitšil puuduvad kindlad tõendid ja teadmine selle kohta, et Tatjana Patsanovskaja on enda ametialast tööd teinud ebakompetentselt või lohakalt; Tatjana Patsanovskaja teavitas linna juhtkonda probleemidest, mis on seotud õiguskantsleri 2017. a sügisel esitatud ettepanekuga muuta sotsiaalteenuste osutamist reguleerivaid määrusi; Narva Sotsiaalabiameti poolt Narva Linnavolikogule määruse eelnõu, mida ei oldud varasemalt tagasi saadetud. Tatjana Patsanovskaja teavitas, et kohalikel omavalitsustel on võimalus saada riigilt toetust uue hooldekodu ehitamiseks või vana hooldekodu renoveerimiseks; Irina Janovitšil puudub informatsioon selle kohta, et Narva linn kaevati õiguskantsleri poolt seoses taotlusega tunnistada Narva linnas kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivad määrused kehtetuks põhiseadusvastases osas Riigikohtusse Tatjana Patsanovskaja poolt teenistusülesannete hooletu täitmise tõttu.“
5.Narva linnapea asendaja leidis 07.01.2021 kaebajale edastatud vastuses nr 1.9/10966-2 (dtl 118–119), et Narva linnal puudub õiguslik alus ja kohtupraktika, et hinnata nõudes esitatud
3-21-803 asjaolusid riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise alusena. Sellises olukorras ei ole ka kohane nõuda samaaegselt faktiväidete ümberlükkamist ja lisaks veel rahalist hüvitist. Tulenevalt RVastS § 11 lg-st 3 ja taotleja esitatud väidetest ei ole süüliselt väärikuse alandamisel, au või hea nime teotamisel põhjendatud taotletud rahalise hüvitise tasumine. Linn ei saa ka muid ümberlükkavaid jms teadaandeid avaldada.
6.T. Patsanovskaja pöördus isiklikult e-kirja teel 11.01.2021 Narva linna uue (30.12.2020 valitud) linnapea poole (dtl 121), märkides, et 2018. aasta sügisel oli portaalis rus.err.ee I. Janovitši poolt avaldatud kaebaja kohta vale info, mis oluliselt kahjustas tema mainet. Sellega seoses pöördus kaebaja kohtusse esmalt I. Janovitši, mitte linna vastu, kuid kohus leidis, et tuleb pöörduda linna vastu. Kuivõrd kaebaja ei soovinud linnale lisakulusid tekitada, pöördus ta esindaja vahendusel enda ettepanekuga linna poole. Kaebaja sai eitava vastuse. Kuna kaebaja hinnangul võisid kirjad olla edastatud ilma uue linnapea kooskõlastuseta, küsis kaebaja, kas linna esindajatega võiks asja arutamiseks kohtuda ja jõuda kompromissini. Kaebaja sõnul oli tema jaoks olulisim ebaõigete andmete ümberlükkamine.
7.Narva linnapea koostas kaebajale 09.03.2021. a kirjaga nr 1.17/732 järgmise sisuga „Õienduse“ (dtl 123): „19. oktoobril 2018, kell 12.46 avaldati ERR-i veebilehel rus.err.ee artikkel „ Глава горсобрания Нарвы Ирина Янович обвиняет в некомпетентности Татьяну Пацановскую“. Narva Linnavalitsus ei nõustu proua Irina Janovitši väljaöelduga T. Patsanovskaja ametialase ebakompetentsuse ja kirjutises avaldatud teiste faktihinnangute osas. Narva linnapea Tarmo Tammiste iseloomustas 18.12.2018.a.-l T. Patsanovskajat kui pädevat ja kohusetundlikku spetsialisti, kes oli tööülesannete täitmisel täpne, korrektne ning kes panustas oluliselt linna sotsiaalsfääri arengusse. T. Patsanovskaja omab head suhtlemisoskust ja algatusvõimet, on aktiivne, sihikindel ja koostööaldis.“
8.T. Patsanovskaja esitas esindaja vahendusel 11.03.2021 Narva Linnavalitsusele korduva pöördumise (dtl 124–127), milles väljendas tahet jõuda kohtuvälise lahenduseni ning taotles mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamist kokku 5577 eurot. Taotluses on esitatud ka ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue.
9.Narva linnapea esitas 17.03.2021 vastuse (dtl 129–131) kaebaja korduvale nõudekirjale, märkides, et on juba samasisulisele nõudele vastanud 07.01.2021. a kirjaga nr 1.9/10966-2.
10.T. Patsanovskaja esitas 16.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Narva linna 17.03.2021. a otsusega nr 1.9/2290-2. Kaebaja taotleb tagajärgede kõrvaldamist RVastS § 11 mõttes ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Kui kohus leiab, et 19.10.2018 rus.err.ee portaalis avaldatud artiklis „Глава горсобрания Нарвы Ирина Янович обвиняет в некомпетентности Татьяну Пацановскую“ (eesti keeles: „Linnavolikogu juht Irina Janovitš süüdistab Tatjana Patsanovskajat ebakompetentsuses“) esitatud väide „Tatjana Patsanovskaja on ebakompetentne“ on käsitatav faktiväitena, siis palub kaebaja kohustada vastustajat edastama omal kulul Eesti Rahvusringhäälingu hallatavale portaalile rus.err.ee e-posti teel e-postiaadressile [email protected] valgel taustal, illustratsioonideta ja muude täiendusteta mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 14 järgmine tekst: „TEADE: Irina Janovitš avaldas Narva linna nimel ERR-le ebaõigeid faktiväiteid Tatjana Patsanovskaja kohta. Narva linnal puuduvad tõendid ja teadmine selle kohta, et Tatjana Patsanovskaja on enda tööd teinud ebakompetentselt või lohakalt; Tatjana Patsanovskaja teavitas linna juhtkonda probleemidest, mis on seotud õiguskantsleri 2017. a sügisel esitatud ettepanekuga muuta sotsiaalteenuste osutamist reguleerivaid määrusi; Narva Sotsiaalabiameti poolt esitati Narva Linnavolikogule määruse eelnõu, mida ei oldud varasemalt tagasi saadetud.
3-21-803 Tatjana Patsanovskaja teavitas linnavalitsuse liikmeid, et kohalikel omavalitsustel on võimalus saada riigilt toetust uue hooldekodu ehitamiseks või vana hooldekodu renoveerimiseks; Narva linnal puudub informatsioon selle kohta, et Narva linn kaevati õiguskantsleri poolt seoses taotlusega tunnistada Narva linnas kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivad määrused kehtetuks põhiseadusvastases osas Riigikohtusse Tatjana Patsanovskaja poolt teenistusülesannete hooletu täitmise tõttu. /järgneb samasisuline tekst vene keeles/“ Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 19.10.2018 rus.err.ee portaalis avaldatud artiklis „Глава горсобрания Нарвы Ирина Янович обвиняет в некомпетентности Татьяну Пацановскую“ (eesti keeles: „Linnavolikogu juht Irina Janovitš süüdistab Tatjana Patsanovskajat ebakompetentsuses“) esitatud väide „Tatjana Patsanovskaja on ebakompetentne“ on käsitatav väärtushinnanguna, palub kaebaja kohustada vastustajat edastama Eesti Rahvusringhäälingu hallatavale portaalile rus.err.ee e-posti teel e-postiaadressile [email protected] valgel taustal, illustratsioonideta ja muude täiendusteta mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 14 järgmine tekst: „TEADE: Irina Janovitš avaldas Narva linna nimel ERR-le ebaõigeid faktiväiteid Tatjana Patsanovskaja kohta. Narva linnale teadaolevalt on Tatjana Patsanovskaja teavitanud linna juhtkonda probleemidest, mis on seotud õiguskantsleri 2017. a sügisel esitatud ettepanekuga muuta sotsiaalteenuste osutamist reguleerivaid määrusi; Narva Sotsiaalabiameti poolt esitati Narva Linnavolikogule määruse eelnõu, mida ei oldud varasemalt tagasi saadetud. Tatjana Patsanovskaja teavitas linnavalitsuse liikmeid, et kohalikel omavalitsustel on võimalus saada riigilt toetust uue hooldekodu ehitamiseks või vana hooldekodu renoveerimiseks; Narva linnal puudub informatsioon selle kohta, et Narva linn kaevati õiguskantsleri poolt seoses taotlusega tunnistada Narva linnas kohustuslikke sotsiaalteenuseid reguleerivad määrused kehtetuks põhiseadusvastases osas Riigikohtusse Tatjana Patsanovskaja poolt teenistusülesannete hooletu täitmise tõttu. /järgneb samasisuline tekst vene keeles/“ Kaebuses on märgitud kokkuvõtlikult järgmist.
10.1.ERR veebilehel 19.10.2018 ja 31.10.2018 avaldatud artiklites sisaldusid kaebaja kohta ebaõiged faktiväited, mis seadsid tema kompetentsuse olulise kahtluse alla. Kaebaja hooletult käitumist või ülesannete täitmist ei ole tuvastatud ning õiguskantsler pöördus Narva Linnavolikogu määruste ja õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduslikkuse kontrollimiseks Riigikohtusse kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja ei ole enda teenistusülesandeid hooletult või ebakompetentselt täitnud. Kaebaja vastu ei ole algatatud ühtegi distsiplinaarmenetlust ega rakendatud mingeid sanktsioone ega karistusi, mis annaksid alust väita, et kaebaja on enda töösse suhtunud hooletult. Kaebaja oli esitanud sotsiaalabiameti ette valmistatud määruse eelnõu linnavalitsusele ühe korra, mitte mitu korda, nagu on väitnud I. Janovitš, ning viis eelnevalt määruse eelnõusse sisse muudatused volikogu sotsiaalkomisjoni nõudmisel. Kaebaja sai hoolekodude rajamise ja renoveerimise toetuse eelvooru kohta teada samal päeval, kui toimus linnavalitsuse istung, mistõttu ei olnud võimalik seda infot jagada linnavalitsuse istungil, kuid kaebaja saatis järgmisel päeval info saamisest selle kohta e-kirja linnavalitsuse liikmetele.
10.2.I. Janovitši väidete eest vastutab Narva linn, kuna artiklite avaldamise ajal oli I. Janovitš Narva linnavolikogu esimees ja kaebaja Narva linna Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja. Narva linnavolikogu esimehe ülesannete hulka kuulub mh linna esindamine avalikkuse, sh meediaväljaannete ees. Kannatanu saab nõuda väidete ümberlükkamist mh mitte üksnes meediaväljaandelt, vaid ka isikult, kes vastutab ebaõigete andmete avaldamise eest meediaväljaandele (Riigikohtu 19.03.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
3-21-803
10.3.Kaebus on tähtaegne. Kaebaja on pöördunud Narva linna poole kahjunõude ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes 10.11.2020 ning ka 11.03.2021, kuid positiivse tulemuseta. Vastustaja ei ole sisuliselt lahendanud kaebaja taotlust valeväidete ümberlükkamiseks. Kaebaja 11.01.2021 esitatud pöördumine Narva linna uue linnapea poole oli sisuliselt vaie Narva Linnavalitsuse 07.01.2021. a vastusele. Kuna kaebaja ja vastustaja vahel toimus kirjavahetus, siis sai kaebaja lõpliku vastuse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta 17.03.2021, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt (RVastS § 18 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 1).
10.4.Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud hilinemisega, palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kuna vastustaja tegevus viis kaebaja eksitusse, siis esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja jättis pärast vastustaja esimest vastust (07.01.2021) kohtusse pöördumata, kuna vastus ei olnud lõplik. Kaebaja ja Narva linnapea kirjavahetusest nähtub, et kaebajale lubati asjaga tegeleda, mistõttu jäi kaebajale mulje, et asi on veel lahendamisel. Vastustaja toimingute näol oli tegemist pahatahtliku venitamisega ja kaebaja eksis kaebuse tähtaegselt esitamata jätmisel, kuna vastustaja tekitas talle asjadest vale ettekujutuse. Täidetud ei olnud ka haldusaktile esitatavad formaalsed nõuded, kuna vastustaja vastus ei sisaldanud ühtegi viidet haldusakti vaidlustamise kohta, ning see on mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks.
11.Tartu Halduskohus võttis 02.06.2021. a määrusega kaebuse menetlusse Narva linna toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõudes (HKMS § 37 lg 2 p 5).
12.Narva linn esitas 15.07.2021 vastuses kaebusele vastuväited kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmisele ja vastustaja kindlaksmääramisele. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata, samuti ei ole Narva linn asjas õige vastustaja ning kui kohus eeltooduga ei nõustu, tuleb jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel (ekslikult on taotletud kaebuse tagastamist, samuti võib vastustaja olla tegelikult silmas pidanud HKMS § 121 lg 2 p-i 21 – kohtu märkus). Eelnevast tulenevalt taotleb vastustaja asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu või kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kui kohus menetlust ei lõpeta ega jäta seda läbi vaatamata, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata, koguda täiendavaid tõendeid (nõuda Eesti Rahvusringhäälingult välja vaidlusaluse 19.10.2018 avaldatud artikli teksti heli-, video jms salvestused juhul, kui need on olemas, või muu andmekandja salvestuse, millest oleks võimalik kindlaks teha I. Janovitšile omistatud teksti samasus artiklis esitatuga). Lisaks palub vastustaja kaasata asja menetlusse kolmanda isikuna I. Janovitši kui väidetavalt ebaõigeid faktiväiteid esitanud isiku, sest tulenevalt RVastS § 19 alusel regressi korras tekkivast vastutusest mõjub asjas tehtav lahend edaspidi tema õigustele ja kohustustele. Vastustaja põhjendab enda taotlusi kokkuvõtlikult järgmiselt.
12.1.Kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja esitas Narva linnale kohtuväliselt kaks samasisulist nõuet (10.11.2020 ja 11.03.2021), milles mõlemas taotles mittevaralise kahju hüvitamist ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Kaebaja esimene taotlus jäeti rahuldamata 07.01.2021. a vastusega, mistõttu puudus kaebajal sisuline vajadus korduvate pöördumiste esitamiseks. Narva linnalt 07.01.2021. a vastuse saamisel tuli kaebajal lähtuda RVastS §-dest 17 ja 18 ning HKMS § 47 lg-st 2, kuid kaebaja esitas kohtule kaebuse hilinenult, s.o alles 16.04.2021.
12.2.Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Narva linnapeade keeldumised kaebajale ei ole käsitatavad haldusaktidena HMS § 51 mõistes, vaid tegemist on toimingutega, millega keelduti kaebaja nõude rahuldamisest. Kuigi kaebus on esitatud Narva
3-21-803 linna 17.03.2021. a otsusele nr 1.9/2290-2, jäeti kaebaja nõuded rahuldamata ka 07.01.2021. a ehk esimese vastusega.
12.3.Narva linnapea vahetumine ei oma asjas tähtsust, kuna see ei toonud kaasa linna seisukoha muutust kaebaja nõuete osas. Kaebaja seisukoht, et tema poolt linnapeale 11.01.2021 saadetud e-kiri on vaie, on kohatu, kuna sellest ei nähtu vaide esitamise tahet. E-kirjast nähtub pigem soov saada linnapea kaudu kohtuväline kompromiss. Kaebaja on kogenud endine kõrge linnaametnik, kes on tegelenud aastate jooksul paljude vaiete lahendamisega, mistõttu teadis ta hästi, mida peab sisaldama vaie. Samuti ei nähtu kaebaja pöördumisest, et selles oleks Narva linnapea asendaja 07.01.2021. a vastust sisuliselt vaidlustatud, soovitud selle tühistamist vms.
12.4.Vastustaja poolt nõude rahuldamata jätmine ei pidanud vastama haldusaktile kehtestatud vormi- ja sisunõuetele. Vastuse vaba vorm ei võta kaebajalt õigust esitada keeldumise peale kaebust halduskohtule. Kaebaja püüd näidata linna vastuseid haldusaktidena, millele on kehtestatud vorminõuded, on tingitud kaebaja esindaja poolt linnapea asendaja vastusele mitteõigeaegselt kaebuse esitamise väljavabandamise vajadusest. Otsitud on ka kaebaja seisukoht, et alles tema viimasele pöördumisele vastuse saamisel sai tema taotlus lõplikult lahendatud. Linn oli juba kaebajale enda seisukoha esitanud 2021. aasta jaanuaris ja kaebaja eraviisilisest kirjast uuele linnapeale ei nähtunud, et selle lahendamine võiks saada takistuseks kohtusse kaebuse esitamisel. Ka linnapea 09.03.2021. a vastus oli piisavalt selge ja puudus igasugune sisuline vajadus varasema pöördumise lahendamiseks.
12.5.Vastustaja ei ole viinud kaebajat väidetavalt õigusvastase tegevusega eksitusse. Kaebaja esindaja on professionaalne õigusnõustaja, kes oma õigusteadmiste ja kogemuste poolest oli kaebajale abiks ja esindas teda juba alates 2019. aastal Viru Maakohtule samasisulise hagi esitamisest I. Janovitši kui füüsilise isiku vastu. Samas ei ole ka kaebaja ise kogenematu ega õigusteadmisteta isik. Kaebaja on töötanud Narva Linnavalitsuses abilinnapeana ja korduvalt Sotsiaalabiameti direktorina lahendanud õigusprobleeme, mistõttu on ta teadlik kaebustest ja nende lahendamiste tähtaegadest. Kaebaja väited vaidlustamisviite puudumise kohta ei ole asjakohased.
12.6.Vastustaja on teadlik Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2020. a määruse seisukohtadest kohtuasjas nr 2-19-6306, kuid leiab, et kohus on seadust tõlgendanud valesti ja teinud kohalikke omavalitsusi ebaproportsionaalselt kohtleva kohtupretsedendi. Vastustaja väljaselgitamisel ei ole aluseks mitte niivõrd VÕS § 1046 ja § 1047, vaid RVastS, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja teiste asjakohaste normatiivaktide regulatsioon. Kuna tegemist ei ole kahjunõudega, siis ei oleks asjakohane ka RVastS 3. peatüki „Kahju hüvitamine“ normide rakendamine. Narva Linnavolikogu esimees ei ole ametnik, vaid füüsiline isik, kes täidab ametiisikuna Narva linna põhimäärusest ja KOKS-st tulenevaid ülesandeid. RVastS § 12 lg-s 2 viidatud avaliku võimu kandja ülesanded ei ole selgelt abstraktsed ja laialivalguvad, vaid seda sisustavad KOKS ja Narva linna põhimääruse normid. Oluline on see, kas väidetavalt ebaõiged andmed avaldati linnavolikogu esimehe poolt ülesannete täitmise käigus või väljaspool neid ja kas seda saab käsitada kahjuna. Narva linna põhimääruse p 4.7.2 kohaselt esindab volikogu esimees Narva linna ja tema volikogu KOKS, Narva linna põhimäärusega ja volikogu volitustega kindlaksmääratud piirides. Õigusaktidest ei nähtu sõnaselgelt, et linnavolikogu esimehe poolt ajakirjandusele intervjuude andmine on talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesanne. Volikogu esimees ei oma ametialast õiguspädevust linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste töö korraldamiseks, sh töö hindamiseks ja järelevalveks, kuna tal puudub selleks õigusaktidest tulenev pädevus. Ametiisiku muu avalikõigusliku tegevusega puutumuses olev käitumine, mis ei nähtu õigusaktidest, ei ole käsitatav ametiseisundist tuleneva avaliku ülesande täitmisena. Intervjuu andmine on iga ametiisiku vaba otsustusõigus, mitte ametiülesanne. Vaidlusalusel juhtumil on tegemist mitte volikogu
3-21-803 esindamise, vaid avalikkuse informeerimisega linnavalitsuse tööst läbi oma subjektiivse kaemuse.
12.7.Asjas esineb ka alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine selles esitatud põhjendustel avaliku elu tegelase suhtes on ebatõenäoline. Kaebaja taotlus on kiiremini lahendatav, otstarbekam ja efektiivsem vastulause esitamise kaudu meediaväljaandele, kuhu on suurem vabadus esitada omapoolset teksti ja seda sõltumata vastustaja arvamusest.
KOHTU SEISUKOHT
Vastuväide kaebuse menetlusse võtmisele
13.HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Samuti tuleb kohtul ühe eelmenetluse ülesandena kontrollida, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti (HKMS § 122 lg 2 p 2).
14.Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole asjas õigeks vastustajaks. Sisuliselt on esitatud kohtule vastuväide kaebuse menetlusse võtmisele. Vastustaja seisukohtadest tulenevalt oleks tulnud kohtul kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, sest kaebaja väidetav ebaõigete andmete avaldamine ei ole toimunud avalik-õiguslikus suhtes.
15.Vastustaja vastuväide ei ole põhjendatud. Kohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-6306 esitatud põhjendustega. Praeguses asjas on kohtu hinnangul oluline muu hulgas see, et toonane Narva Linnavolikogu esimees I. Janovitš andis ERR ajakirjanikele intervjuu seoses tõusetunud avaliku huviga selle vastu, et õiguskantsler oli 17.10.2018 esitanud Riigikohtule taotluse Narva Linnavolikogu sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate määruste põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ainupädevusse toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Seega on 19.10.2018 ERR artiklis kajastatud I. Janovitši ütlused antud tema volikogu esimehena tegutsemise ja ka tema pädevuse raames (KOKS § 42 lg 1 p 2).
16.Eeltoodud põhjustel jätab kohus vastustaja vastuväite rahuldamata ega näe alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel.
17.Seoses asjas esitatud nõuetega märgib kohus täiendavalt, et tulenevalt RVastS § 11 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seejuures on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist (RVastS § 11 lg 2). Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt tuleneb RVastS § 11 lg-st 1 isikule ka õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist, seejuures võib kohus juhinduda VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatust (Riigikohtu 05.06.2007. a määrus nr 3-2-1-63-07, p 9; 03.10.2023. a otsus nr 3-191565, p 15; 12.06.2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 41). Ka käesolevas asjas on tegemist RVastS § 11 lg 1 alusel esitatavate nõuetega ebaõigete andmete avaldamise (VÕS § 1047) või alternatiivselt väärtushinnangu õigusvastase avaldamise (VÕS § 1046) kui toimingu (HMS § 107) tagajärgede kõrvaldamiseks ning heastamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses.
3-21-803 Kaebuse tähtaegsus
18.Vastustaja on esitanud kohtule vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele ka põhjusel, et kohus oleks pidanud lõpetama menetluse kaebuse mittetähtaegsuse tõttu, ning palub menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 124 lg-le 1 kontrollib kohus kaebuse tähtaegsust üldjuhul eelmenetluses, s.o pärast kaebuse menetlusse võtmist (vt HKMS § 122 lg 1). Seda kohus järgnevalt teebki.
19.HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib esitada kohtule hüvitamis- või heastamiskaebuse kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kui isik esitab eelnevalt samasisulise taotluse haldusorganile ja viimane jätab selle rahuldamata, on tegemist kohtueelse menetluse läbimisega ning tulenevalt HKMS § 47 lg-st 2 ning RVastS § 18 lg-st 2 tuleb sellisel juhul kaebus esitada 30 päeva jooksul haldusorgani otsuse teatavakstegemisest (vt Riigikohtu 08.10.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-41-08, p 8; 04.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 11). Eelviidatud lahendites on Riigikohus selgitanud, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu näol on tegemist eriregulatsiooniga ning kui isik on läbinud RVastS § 17 lg-s 1 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis ega nõustu menetluse tulemusega, kohaldub RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks. RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtajad sellisel juhul enam ei kohaldu.
20.Kaebaja esitas esindaja vahendusel kohtuväliselt vastustajale kaks samasisulist pöördumist (10.11.2020, dtl 108–116; 11.03.2021, dtl 124–127), milledes taotles mittevaralise kahju hüvitamist ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Lisaks esitas kaebaja isiklikult 11.01.2021 Narva linnapeale e-posti teel pöördumise, milles palus muu hulgas võimalust kohtumiseks, et arutada võimaliku kompromissi saavutamist (dtl 121). Kaebaja väidab, et tema 11.01.2021. a e-kirja näol oli sisuliselt tegemist vaidega vastustaja 07.01.2021. a vastusele (dtl 118–119), millega keelduti tema esitatud nõuete rahuldamisest. Kaebaja e-kirjale vastati 09.03.2021 (dtl 123), kuid selles vastuses ei pakutud kaebaja sõnul ühtegi lahendust olukorra heastamiseks ehk kaebaja vaie jäeti rahuldamata. Seejärel esitas kaebaja vastustajale uue taotluse 11.03.2021, millele vastustaja vastas 17.03.2021. a kirjaga (dtl 129–131).
21.Kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
22.Kaebaja 11.01.2021. a e-kirja Narva linna uuele linnapeale ei saa käsitada vaidena HMS § 71 mõttes. Kahju hüvitamise või tagajärgede kõrvaldamise taotlusele esitatud haldusorgani vastuse peale ei ole võimalik esitada vaiet, kuivõrd sellise otsuse vaidlustamiseks on RVastS-s ette nähtud teistsugune menetluskord (vrd RVastS § 18 lg 2 ja HMS § 71; vt ka Riigikohtu 17.06.2021. a otsus nr 3-19-1416, p 17). See, et kaebaja pöördus esmalt e-kirja teel isiklikult uue Narva linnapea poole (11.01.2021) ning esitas hiljem (11.03.2021) linnale uue kahju hüvitamise taotluse (dtl 124–127), ei peatanud kaebuse esitamise tähtaja kulgemist, mis algas vastustaja 07.01.2021. a otsuse (dtl 118–119) teatavaks tegemisele järgneval päeval (RVastS § 18 lg 2, HKMS § 67 lg 1). Kaebaja 11.03.2021. a pöördumine oli 10.11.2020. a pöördumisega samasisuline ning vastustaja ei olnud kohustatud seda nõuet uuesti sisuliselt läbi vaatama. Samal seisukohal on olnud ka enda 17.03.2021. a vastuses vastustaja ning seda vastust ei saa pidada kaebaja esitatud tagajärgede kõrvaldamise nõude sisuliselt rahuldamata jätmiseks. Samuti ei ole kaebaja viidanud sellele, et asjas oleks esinenud haldusmenetluse uuendamise aluseid (HMS § 44). Ka kohtule ei ole teada, et selleks oleks alust olnud. Kaebajal oli seega õigus esitada kohtule kaebus 30 päeva jooksul vastustaja 07.01.2021. a otsusest teada
3-21-803 saamisest. Kaebaja on esitanud kaebuse kohtule aga 16.04.2021 ehk enam kui kaks kuud pärast selleks ette nähtud tähtaja lõppu. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
23.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks saavad olla eelkõige objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus asjas nr 3-17-2015). Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Seega on kaebetähtaja ennistamisel määrav tähtsus sellel, kas esines mõjuv põhjus, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist.
24.Kaebajat esindas juba 2019. aastal hagiga maakohtusse pöördumisel ja ka linnale 10.11.2020 nõudekirja esitamisel vandeadvokaat. Seda ja ka kaebaja enda töökogemust arvestades puudub kohtul kahtlus, et kaebaja oli teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast või vähemalt olid tal olemas võimalused sellest regulatsioonist teadasaamiseks. Tegemist ei saanud olla kaebaja kogenematusest tingitud eksimusega.
25.Kohtule esitatud tõendid viitavad selgelt sellele, et kaebaja valis kohtusse pöördumise asemel teadlikult võimaluse jõuda Narva linnaga küsimuse lahendamiseks kohtuvälisele kokkuleppele ning tegemist ei saanud olla vastustaja poolt kaebaja pahatahtliku eksitamisega. Asja materjalidest nähtub, et pärast linnalt 07.01.2020 vastuse saamist edastas kaebaja uuele, s.o 30.12.2020 valitud Narva linnapeale 11.01.2021 e-kirja, milles uuris, kas samas asjas on võimalik jõuda linnaga kompromissile. Kaebaja 11.01.2021. a e-kirja peale palus linnapea paari päeva end asjaga kurssi viimiseks (12.01.2021. a e-kiri, dtl 121). Arvestades, et kaebaja oli enda e-kirjas küsinud võimalust jõuda linnaga kompromissile, ei saanud kaebajale linnapea 12.01.2021. a e-kirjast tekkida ootust, et linn hakkab uuesti analüüsima tema 10.11.2020. a pöördumist, vaid kõne all sai olla üksnes kaebaja ja linna vaheline võimalik kokkulepe. Kaebaja vastas linnapea e-kirjale samal päeval, et „ta ootab nii kaua, kui vaja“ (12.01.2021. a e-kiri, dtl 121). Kui kaebaja ei olnud vastust saanud ja tegi 12.02.2021 linnapeale järelepärimise (12.02.2021. a e-kiri, dtl 121), saadeti kaebajale linnapea poolt 09.03.2021 allkirjastatud „Õiendus“, milles on märgitud, et Narva Linnavalitsus ei nõustu 19.10.2018 kell 12.46 veebilehel rus.err.ee avaldatud artiklis kajastatud ja I. Janovitši poolt väljaöelduga kaebaja ametialase ebakompetentsuse ja kirjutises avaldatud teiste faktihinnangute osas (dtl 123). Kohtu hinnangul saab viimati nimetatud linnapea vastust pidada linna poolt kompromissi pakkumiseks, mida oli kaebaja ka enda 11.01.2021. a e-kirjas palunud. Vaidlus puudub selles, et selleks ajaks oli RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg (mis hakkas kulgema kaebajale linna 07.01.2021. a vastuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast) juba lõppenud. Lisaks ei ole kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõudeid lahendava haldusorgani vastuse näol tegemist haldusaktiga, milles oleks vastavalt HMS §-le 57 lg-le 1 kohustuslik tuua ära viide
3-21-803 selle vaidlustamise võimaluse, koha, tähtaja ja korra kohta (vrd Riigikohtu 17.06.2021. a otsus nr 3-19-1416, p 17).
26.Eeltoodud põhjustel ei saa kaebaja poolt kaebetähtaja ületamist pidada õigustatuks. Kuna ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata. Menetluse lõpetamine
27.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
28.Eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse. Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
29.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, puudub vajadus lahendada vastustaja alternatiivselt esitatud taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ning vastustaja taotlusi asjas tõendite kogumiseks ja I. Janovitši kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kohus jätab need taotlused seetõttu läbi vaatamata.
30.Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tagastab kohus kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Riigilõiv tagastatakse samale arveldusarvele, millelt see tasuti, pärast käesoleva määruse jõustumist menetluse lõpetamist puudutavas osas. Arvestades muu hulgas seda, et vastustajale ei ole käesolevas asjas eeldatavasti hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 4).
31.Kohus vabandab menetluse pikaajalisusega põhjustatud ebamugavuste pärast. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.