5.Rahuldada osaliselt kaebaja taotlus seoses kohtumääruse avaldamisega. Asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga ning kooli nimi sõnaga „kool“. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
7.Määrus toimetatakse kätte pooltele. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kooli (edaspidi kool) direktor rakendas 26.04.2022.a käskkirjaga nr 3.1-4/44 (edaspidi vaidlustatud käskkiri) kooli õpilase X (edaspidi kaebaja) suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 58 lg 3 p 12 sätestatud mõjutusmeedet perioodidel 02-06.05.2022 ja 09-13.05.2022. Käskkirjas on öeldud, et selle aluseks on erakorralise õppenõukogu 26.04.2022.a koosoleku otsus.
2.Kaebaja esitas 27.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kaebaja esitas taotlused peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus esialgse õiguskaitse korras, tunnistada menetlus kaebaja isikuandmete kaitseks kinniseks ja jätta otsus arvutivõrgus avaldamata või avaldada osaliselt.
4.Kohus küsis kaebaja seisukohta menetluse jätkamise kohta pärast määruse punktis 1 nimetatud perioodide lõppu. Kaebaja leidis, et tühistamiskaebuse menetluse jätkamine on vajalik. Kaebaja õpib praegu küll teises õppeasutuses, kuid on võimalik, et tal tuleb taas asuda õppima endises koolis. Kool võib järgmistel kordadel põhjendada määratavat mõjutusmeedet varasema käskkirjaga. Vaidlustatud käskkiri stigmatiseerib kaebajat. Kui kohus tühistamiskaebust ei menetle, siis muutub kaebaja õiguste kaitse sisuliselt võimatuks, kuna kohtumenetlus on igal juhul pikem kui kaebajale kohaldatud meede. Alternatiivselt on kaebaja nõus üle minema tuvastamiskaebusele. Kaebajal on õigus sellele, et andmebaasides kajastuksid tema kohta tõesed ja õiguspärased andmed. Kaebaja huvi on ka menetluskulude väljamõistmine vastustajalt.
5.Kool selgitas, et rakendatud meede (vaidlustatud käskkiri) jääb kooli sisedokumentidesse ja ei kajastu mingil moel kaebajale väljastatavates dokumentides (õpinguraamatu väljavõte, tunnistus). Vaidlustatud käskkiri ei ole kättesaadav kolmandatele isikutele. Sarnase olukorra kordumisel varem rakendatud meetmeid ei arvestata. Tegemist ei ole karistusega. Kaebajale rakendatud meede ei mõjuta hiljem kaebaja õigusi ja ei oma stigmatiseerivat jõudu. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14, p 12).
7.Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri kehtivuse kaotanud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlustatud käskkirja kohta seaduses erinormi ei ole, siis kehtis see kuni 13.05.2022.
8.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohus saab ka pärast kehtivusaja möödumist haldusakti tühistada, kui sellel võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist. Selline mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 10 ja 11). Kohtu hinnangul ei mõjuta vaidlustatud käskkirja varasem kehtivus kaebaja õigusi, s.h ole praeguse kohtuasja asjaoludel võimalust, et vastustaja (s.h kool) või muud isikud tuginevad kaebaja suhtes haldusaktide andmisel või toimingute tegemisel vaidlustatud käskkirja varasemale kehtivusele.
9.PGS § 58 lg 1 kohaselt on tugi- ja mõjutusmeetmete eesmärgiks mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis. Samas PGS § 58 lg 3 p 12 sätestatud meetme ehk ajutise õppes osalemise keelu puhul on kohtu hinnangul olulises ülekaalus teine ehk turvalisust ohustavate olukordade ennetamise eesmärk. Tegemist on ajutise meetmega, mida saab PGS § 58 lg 8 alusel kohaldada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Nagu kaebaja märgib, ei pruugi õpilase ajutine eemaldamine koolist kaasa tuua seda, et õpilase naasmisel probleemi enam ei
ole. See toetab tõlgendust, et meetme põhieesmärk on rahustada olukorda, ennetada ohtliku olukorra kordumist ja leida aega muude abinõude rakendamiseks.
10.Määruse punktis 9 tooduga ühildub poolte avaldatu. Vaidlustatud käskkirja põhjal oli see suunatud ohtliku olukorra ennetamisele. Käskkirjast ei nähtu, et kaebajat süüdistatakse milleski või talle tehakse etteheiteid. Käskkirjas tõdetakse faktilist asjaolu, millega nõustub ka kaebaja. Kaebaja kirjeldab kaebuses, et psühhiaater on kaebajal diagnoosinud erinevad käitumisprobleemid, kaebajal on tuvastatud raske puue ja sellest tingituna ei kontrolli kaebaja alati oma käitumist. Samamoodi põhjendab kool vaidlustatud käskkirjas, et kaebaja käitumine on ettearvamatu. Samuti ei nähtu käskkirjast, et see oleks suunatud kaebaja mõjutamisele oma käitumist muutma. Kool selgitas esialgse õiguskaitse menetluses abinõusid, mida ta oli kaebaja kui haridusliku erivajadusega õpilase suhtes varem rakendanud, ning et pärast vaidlustatud käskkirja andmise ajendiks olnud juhtumit oli mitmete isikute koostöös vaja leida uued meetmed kaebajale sobivate õppe- ja kasvatustingimuste korraldamiseks. Kaebaja eemaldati ajutiselt keskkonnast, kus temast (s.h tema tervisehäiretest) tingitud risk võib realiseeruda ohuna. Ka kaebaja ei näe kaebuses alternatiivse võimalusena seda, et kaebajal oleks tulnud lubada jätkata õppetöös osalemist tavapärasel viisil. Kaebaja leidis, et talle oleks tulnud võimaldada individuaalne õpe või tugiisik (täiskasvanu järelevalve). Olenemata sellest, kas õige on kaebaja seisukoht, et kool oleks pidanud neid abinõusid rakendama või selleks valmis olema juba varem, on nende rakendamiseks vaja aega. Nagu eespool öeldud, ei tehta vaidlustatud käskkirjaga kindlaks, millisel põhjusel toimus selle andmise ajendiks olnud juhtum või kes oli selles süüdi. PGS § 58 lg 3 p 12 sätestatud meetme võimalikul uuel kohaldamisel ei oma tähtsust, kas kohus tühistas vaidlustatud käskkirja või mitte. Tähtsust omavad kaebajaga seotud ja tõendatud faktilised asjaolud ja nendest lähtuv ohuhinnang. Kaebajaga seotud ja tõendatud faktilistele asjaoludele saab vastustaja tugineda olenemata vaidlustatud käskkirja kehtivusest.
11.Kaebaja avaldas soovi jätkata menetlust tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine tuvastamisnõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja tugineb eelõige rehabiliteerivale huvile (väitele, et vaidlustatud käskkiri stigmatiseerib kaebajat). Kohus leidis eespool, et vaidlustatud käskkiri ei kujuta endast etteheidet kaebajale, sel juhul ei saa kaebajal olla rehabiliteerivat huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus leidis ka seda, et sarnases olukorras ei saa vastustaja tugineda vaidlustatud käskkirjale, vaid üksnes tõendatud faktilistele asjaoludele. Sel juhul ei saa kaebajal olla ka preventiivset huvi. Seda, kui kaebajal on sisulisi vastuväiteid vaidlustatud käskkirjale, ei saa võrdsustada väitega, et andmed ei ole õiged. Hinnangu puhul ei tähenda andmete õigsus mitte hinnangu sisulist õigsust või põhjendatust, vaid üksnes seda, et selline hinnang tegelikkuses anti. Kool kinnitas, et kolmandatel isikutel ei ole juurdepääsu vaidlustatud käskkirjale. Kaebuse menetlemine ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamise eesmärgil (vt määruse punkti 16).
12.Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et vaidlustatud käskkirja on andnud kooli direktor, kuid PGS § 58 lg 4 alusel saab vastavat meedet kohaldada ainult õppenõukogu. Kohus ei pea praegu enam vajalikuks nõuda välja õppenõukogu koosoleku protokolli ning suunata kaebajat kaebuse nõude muutmisele. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud õppenõukogu otsusele ning kohtul puudub alus arvata, et õppenõukogu koosolekut tegelikult ei toimunud või vaidluse all olevat otsust sellel ei tehtud. Käesoleva määruse põhjendused jääksid samaks, kui kaebaja nõuet kohaselt muudaks. Kohus märgib, et haridus- ja teadusministri määruse „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 6 lg 4 kohaselt õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib
kooli direktor. Vaidlustatud käskkirja saab mõista nii, et direktor kordas selles viidatud õppenõukogu koosoleku protokollis tehtud otsust ja korraldas selle täitmist.
13.Kaebaja leiab, et oma õiguste kaitsmine kohtus on talle muudetud sisuliselt võimatuks, kuna kaebuse lahendamine ei olnud vaidlustatud käskkirja kehtivusajal võimalik. Kohus nõustub, et tegemist on ühega olukordadest, kus kaebaja eesmärgi reaalse saavutamise võimalus sõltub täielikult sellest, kas kohus kohaldab esialgset õiguskaitset või mitte. Olenemata kohtu püüdest mitte otsustada vaidlust ära esialgse õiguskaitse menetluses, ei saa sarnaseid olukordi täielikult vältida. Selliseid vaidlusi on mitmeid. Kohane ei ole võrrelda vaidlustatud käskkirja olukorraga, kus isik taotleb talle avalik-õiguslikus menetluses määratud ja ära kantud distsiplinaarkaristuse tühistamist. Pigem võiks seda võrrelda näiteks olukorraga, kus politsei või muu korrakaitseorgan kohaldab ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks riikliku järelevalve erimeetmeid, näiteks viibimiskeeldu. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajal oma õiguste kaitsmiseks üldse reaalset võimalust ei olnud. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel 29.04.2022.a määruses põhjalikult käsitlenud kaebajaga seotud asjaolusid ja ajutise õppetöös osalemise keelu mõju kaebajale ning kaalunud kaebaja huve ja muid arvestamisele kuuluvaid huve. Kaebajal oli esialgse õiguskaitse menetluses ka edasikaebamise õigus.
14.Kohus märgib lisaks eeltoodule, et avalikult kättesaadavate andmete põhjal lõpetas kaebaja kooli 2022/2023 õppeaastal1. See tähendab, et käesoleva kohtuasja asjaolud ei saa sarnasel kujul korduda - kaebajal ei ole enam koolikohustust (PGS § 9 lg 2) ning kaebaja suhtes tehtud ja haldusmenetluses tähtsust omanud koolivälise nõustamismeeskonna otsus ei ole enam asjakohane (tl 5-7, koostatud põhihariduse omandamise eesmärgil). Kui kaebaja jätkas õpinguid, siis on tegemist juba uue olukorraga, millele varasemad otsused ei ole ülekantavad. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja sarnaste probleemidega rohkem kohtusse pöördunud. Kohtupraktikas leitakse, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel (Riigikohtu lahend 3-3-1-68-12, p 16). Vaielda võib selle üle, kas vaidlustatud käskkiri selle andmise ajal riivas kaebaja õigust omandada haridus - sellega muudetakse lühiajaliselt hariduse omandamise viisi ja nähakse ette tasakaalustavad meetmed, mille eesmärgiks on tagada kaebaja jätkuv õppetöös osalemine. Praeguseks on kaebaja vastava haridustaseme lõpetanud. See vähendab kaebaja huvide kaalu asja edasise sisulise menetlemise otsustamisel.
15.Kokkuvõttes leiab kohus, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud ning menetluse jätkamine tuvastamisnõudes ei ole põhjendatud. Kohus lõpetab menetluse. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõuet. Kohus märgib, et selle nõude korduvat esitamist takistaks olenemata eeltoodust ka HKMS § 46 lg 1 sätestatud kaebetähtaeg.
16.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. Menetluskulude jaotuse määramine ei ole põhjendatud, kui asjas menetluskulusid ei ole. Kumbki pool ei kasutanud
https://teataja.c.ee/580OTnr11_15062023.pdf
lepingulist esindajat. Asjas tasutud riigilõiv 40 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist isikule ja arvelduskontole, millelt see tasuti (tl 9).
17.Kaebaja taotles menetluse kuulutamist kinniseks, kuna tegemist on lapsega seotud otsusega, mis sisaldab terviseandmeid. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Menetluse kinniseks kuulutamisel ei ole mingit üldist mõju või tähendust, vaid see avaldab mõju konkreetsetes seaduses sätestatud olukordades, eelkõige asja arutamisel kohtuistungil (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 39, § 41). Praeguse asja menetlus on käesoleva määrusega lõppenud ning kohus ei tee enam menetlustoiminguid, mille juures võiks omada tähtsust, kas menetlus on kinnine või mitte. Menetluse kinniseks kuulutamisel on mõju ka juhul, kui menetlusväline isik avaldab soovi tutvuda toimikuga (HKMS § 89 lg 2), kuid selline hüpoteetiline võimalus ei ole menetluse kinniseks kuulutamiseks piisav. Lisaks ei jää kaebaja õigused sel juhul kaitseta, kuna enne toimikuga tutvumise loa andmist kuulab kohus kaebaja ära ning loa andmisel arvestatakse kohtupraktikas alati eraelu puutumatuse ja alaealise õiguste kaitse nõuetega.
18.Kaebaja palus jätta kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamata või avaldada lahendist ainult sissejuhatav ja resolutiivosa, asendades füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. HKMS § 178 lg 3 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 4 sätestab, et kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka HKMS § 175 lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Kohtu hinnangul ei ole HKMS § 175 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud ning kaebaja eraelu puutumatuse kahjustamist on võimalik vältida HKMS § 175 lg 3 sätestatut järgides. Kohus ei kirjeldanud määruses üksikasjalikult vaidluse asjaolusid või kaebaja terviseandmeid. Kohus teeb määruse avaldamisel resolutsiooni punktis 5 toodud asendused. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja lahendi sel kujul avaldamise korral identifitseeritav. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.