Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margo Peters Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sündinud xx xx xxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 02.10.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 03.10.2023 (k.a.). Kui X ei õnnestu Läti Vabariigi ametnikele hiljemalt 03.10.2023 üle anda, tuleb X kinnipidamiskeskusesse paigutamist ja selle ajalist kestvust eraldi hinnata.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Pärnu Politseijaoskonna politseipatrull kontrollis 30.09.2023 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 133. kilomeetril taksot, kus kaasreisijatena sõitsid kolm meest. Üheks neist osutus Iraani Islamivabariigi kodanik X (edaspidi ka: isik). Isik esitas Läti varjupaigataotlejate keskuse poolt väljastatud varjupaigataotleja isikukaardi nr 2425. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Tema sooviks oli jõuda Saksamaale, kuna isik oli kuulnud, et Iraani kodanikele ei anta Lätis rahvusvahelist kaitset.
2.Isik peeti 30.09.2023 kl 13:30 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Isikule väljastati
25.09.2023 Läti Vabariigis varjupaigataotleja tunnistus nr 2425, kuid ta lahkus omavoliliselt Läti Vabariigist juba 30.09.2023, kuigi tema suhtes ei ole tehtud rahvusvahelise kaitse taotluses otsust.
3.PPA tegi 30.09.2023 tagasivõtupalve Läti Vabariiki.
4.Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 02.10.2023 toimunud kohtuistungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
6.VRKS § 32 lg 1 kohaselt, kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 31–59), sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele VRKS § 361 lõike 2 punkti 7.
7.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
8.Rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu kinnipidamise alused on üles loetletud VRKS 361 lõikes 2. Osundatud lõike punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.
9.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 7 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes VSS § 68 p-le 9. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt on isik Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist. Isiku sõnul oli tema sihtkoht Saksamaa. X ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Saksamaale. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Kohus nõustub PPA seisukohtade ja käsitlusega.
10.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 363 lg 3 kohaselt, kui
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada politsei arestimajas või järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust.
11.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning Pärnu arestimajja paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi kinnipidamiskeskuses on isikul rohkem võimalusi teiste isikute ja perega suhtlemiseks, on põhjendatud isiku kinnipidamine Pärnu arstimajas, sest juba 03.10.2023 toimub isiku üleandmine Läti Vabariigi ametnikele. Arestimajas kinnipidamine on ajutine ja lühiajaline ning seega põhjendatud. Kui isikut ei ole võimalik 03.10.2023 Läti ametnikele üle anda, tuleb isiku osas eraldiseisvalt kaaluda kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
12.Kohtuistungil isik kinnipidamisele vastu ei vaielnud, kuid palus telefoni, et perekonda teavitada. Lisaks soovis ta kohtuda teiste isikutega, kellega ta koos PPA poolt kinni peeti.
13.VRKS § 29 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul esineb X suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Läti varjupaigataotlejate keskusest ilma Läti Vabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka see, et isik sai Lätist Eestisse tulla ilma kehtiva reisidokumendita. Kohus nõustub eeltoodud PPA hinnangutega.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse X kinnipidamiseks ja Pärnu arestimajja paigutamiseks kuni 03.10.2023 (k.a.). Kui X ei õnnestu selle aja jooksul Läti ametnikele üle anda, tuleb X suhtes eraldiseisvalt kaaluda kinnipidamiskeskusesse paigustamist.
15.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 364 lg1).
16.PPA on teinud taotluse kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 77 lg 1 alusel. Kohtule ei selgu taotlusega esitatud materjalidest, et esineb vajadus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Samas sätestab VRKS § 13 lg 1, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kokkuvõtvalt ei kuuluta kohus kohtumenetlust kinniseks, kuid asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.