Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-10712 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts XXXX esitas 12.07.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt müüs võlausaldaja võlgnikule ajavahemikul 04.02.2015 kuni 02.04.2015 kaupu, mille eest esitatud arved on võlgnik jätnud tasumata. Kokku moodustab võlgnevuse maksmata põhiosa 17 716.30 eurot ja pankrotihoiatuse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1 200 eurot. Võlausaldaja on korduvalt pöördunud võlgniku poole võla tasumise nõudega ja saatnud 10.03.2016 võlgnikule ka pankrotihoiatuse. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik täitnud lubadusi võlgnevuse tasumiseks. Seega on ilmne, et võlgnik ei ole võimeline oma kohustusi täitma ka täiendava tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja saatis võlgnikule hoiatuse 10.03.2016, millest on möödunud üle 10 päeva ning võlgnik ei ole oma kohustust endiselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 31.08.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2 000 eurot. Võlausaldaja on eelnimetatud summa tasunud 31.08.2016 kohtu deposiiti. Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega määras kohus eelistungi ajaks 20.09.2016. 22.11.2016 toimunud eelistungile ilmunud võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgniku lepinguline esindaja vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgniku kirjaliku vastuväite kohaselt on pankrotiavalduse täielikult põhjendamata ja seadusega vastuolus. 28.11.2016 nimetas kohus XXXX OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi.

2-16-10712 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 9 600 eurot, milleks on Mercedes-Benz kaubik, väljalaskeaasta 2006.a ja võlgniku pangakontol olevast rahast 0.49 eurost. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 123.76 eurot, millest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude suuruseks on 17 716.30 eurot ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõude suuruseks on 407.46 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Äriregistri andmetel on võlgnikul 2 töötajat. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2014. a majandusaasta kohta. 2014. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku majandustegevus kasumlik. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta, kas ja mil määral teostab võlgnik majandustegevust. Võlgniku suhtes ei ole alustatud täitemenetlusi ja võlgnik ei ole üheski täiteasjas sissenõudjaks. Arvestades võlgniku teadaolevate varade ja kohustuste mahtu, ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul olemasolevate varade arvelt võimalik kohustuste täielik täitmine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur toob välja, et kuna võlgnik ei ole võimaldanud ajutisel pankrotihalduril tutvuda piisavas mahus dokumentide ja infoga, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud analüüsida võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Ajutisel pankrotihalduril olemasoleva info ja dokumentide ning päringute vastustel põhjal puuduvad esialgsel hinnangul tagasivõidetavad tehingud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Kuna võlgniku on püsivalt maksejõuetu ja tema vara katab pankrotimenetluse kulud, siis on alust võlgniku pankrot välja kuulutada.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt müüs pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS XXXX võlgnikule ajavahemikul 04.02.2015 kuni 02.04.2015 kaupu, mille eest võlgnik jättis

2-16-10712 tasumata. Kokku moodustab võlgnevuse maksmata põhiosa 17 716.30 eurot ja pankrotihoiatuse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1 200 eurot. Võlausaldaja on korduvalt pöördunud võlgniku poole võla tasumise nõudega ja saatnud 10.03.2016 võlgnikule ka pankrotihoiatuse. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik täitnud lubadusi võlgnevuse tasumiseks. Seega on ilmne, et võlgnik ei ole võimeline oma kohustusi täitma ka täiendava tähtaja jooksul. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja saatis võlgnikule hoiatuse 10.03.2016, millest on möödunud üle 10 päeva ning võlgnik ei ole oma kohustust endiselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et kuigi võlgnik võlgnevust ei tunnista, on võlausaldaja veenvalt tõendanud nõude olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga, s.t võlausaldaja on 10.03.2016 saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse, sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Muu vara olemasolu kohta võlgnikul andmed puuduvad ja võlgnik ei ole täitnud korduvalt võlausaldajale antud lubadusi olemasolev kohustus täita. Võlgniku vara väärtuseks on 9 600 eurot, vara koosneb Mercedes-Benz kaubikust, mille väljalaskeaasta on 2006.a ja võlgniku pangakontol olevast rahast 0.49 eurost. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 123.76 eurot, millest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude suuruseks on 17 716.30 eurot ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõude suuruseks on 407.46 eurot. Võlgniku suhtes ei ole alustatud täitemenetlusi ja võlgnik ei ole üheski täiteasjas sissenõudjaks. Puuduvad andmed selle kohta, kas ja mil määral teostab võlgnik majandustegevust. Äriregistri andmetel on võlgnikul 2 töötajat. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2014. a majandusaasta kohta ja selle kohaselt oli võlgniku majandustegevus kasumlik. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti

2-16-10712 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisel pankrotihalduril olemasoleva info ja dokumentide ning päringute vastustel põhjal puuduvad esialgsel hinnangul tagasivõidetavad tehingud. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Ajutine pankrotihaldur palus kohustada XXXX OÜ juhatuse liiget XXXX andma kohtus võlgniku vande. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. XXXX on võlgniku juhatuse liikmeks alates 02.01.2013. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole andnud ajutisele pankrotihaldurile teavet ja pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada võlgniku majandustehingute sisu ja tagasivõitmise võimalused ning võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamise võimalused, siis tuleb võlgniku juhatuse liikmetelt võtta võlgniku vanne. Kohus selgitab võlgniku juhatuse liikmetele, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX OÜ pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.