lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-380/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-380/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-380

Määruse kuupäev

29. september 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Konstantin Avira kaebus Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Konstantin Avira kaebus.
2.Jätta Konstantin Avira riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 20. veebruaril 2023 Konstantin Avira (edaspidi kaebaja) kaebus. Kaebaja märgib, et ta töötas alates 2021 kuni 16. jaanuar 2023 Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus pesumajas. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 12. jaanuaril 2023 tööandja poole kirjaliku avaldusega saamaks teada, mis tema tunnitasu on, kuid vastust avaldusele ta ei saanud.
12.jaanuaril 2023 esitas kaebaja ka kaebuse Viru Vangla pesumaja administraatori T. Kevaski peale, kuna administraator solvas teda novembris 2022. Kaebajale teatati 16. jaanuaril 2023, et ta kõrvaldatakse töölt, kuna administraator ei taha temaga töötada. Kaebaja palub tuua tekkinud olukorda selgust ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 21. veebruari 2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma kaebuse nõudeid täpsustada.
3.Kaebaja esitas 21. ja 26. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse täiendused. Kaebaja teeb selles etteheiteid Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus tema väidetava ülemuse A. Liepkalnsi poolt kaebaja töölt vabastamise ja töötasu arvestamise osas, samuti pesumaja administraatori T. Kevaski tegevuse kohta seoses väidetava kaebaja solvamisega. Kaebaja väitel ei ole talle teada, miks ta töölt kõrvaldati. Ka ei ole kaebaja saanud väidetavalt soovitud informatsiooni tema töötasu arvestamise kohta. Kaebaja nõuab A. Liepkalnsi tegevuse õigusvastaseks tunnistamist tema töölt vabastamise osas ning sellega seoses kaebajale tekitatud varalise kahju 11 250 eurot hüvitamist saamata jäänud töötasu osas ja mittevaralise kahju 3000 eurot väljamõistmist. Samuti palub kaebaja tema kasuks välja mõista mittevaraline kahjuhüvitis summas 8000 eurot seoses tema solvamisega pesumaja administraatori T. Kevaski poolt.
4.Viru Vangla esitas 19. septembril 2023 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas kaebaja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus tööle vormistamise asjaolusid ning edastas ka vaidlusaluse teemaga seonduvad kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised ja vangla vastused,

3-23-380 samuti kaebaja ja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus vahel 10. septembril 2020 sõlmitud kokkuleppe ja Viru Vangla 9. septembri 2020. a käskkirja nr 6-2/468-1 kaebaja tööle lubamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.Kohus leiab, et praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja on vaidlustanud Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus tegevuse tema töölt vabastamise ja töötasu arvestamise osas, samuti tema väidetava solvamise teise töötaja poolt ning nõuab eelnevaga seoses varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist (sh saamata jäänud töötasu). Viru Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus on eraõiguslik juriidiline isik, kellega on riik sõlminud halduslepingu käitise rajamiseks Viru Vangla territooriumil. Tööõiguslikult reguleeritakse ka nende kinnipeetavate ja tööandja vahelised suhted, kes töötavad vangla territooriumile eraõigusliku isiku rajatud käitises. Kuigi viimasel juhul on vangla ja eraõigusliku isiku vahelise suhte näol tegemist vangla haldusülesande (kinnipeetavate tööga kindlustamine) täitmise delegeerimisega eraõiguslikule isikule, mis on olemuselt avalik-õiguslik suhe, on käitist omava eraõigusliku isiku ja kinnipeetava vaheline suhe oma reguleerimisvahendi (töölepingu) iseloomu tõttu eraõiguslik (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 94 p 4.2. Juura 2009). Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus esitas Viru Vanglale kaebaja ja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstuse vahel 10. septembril 2020 sõlmitud kokkuleppe nr PM10/09/2020, mille vangla edastas ka halduskohtule. Vangla sõnul puudub neil informatsioon, mis alusel ja kuidas Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus kaebajaga töölepingu lõpetas. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et eelnevat arvestades on käesolevas kaebuses tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kohtu hinnangul ei saa ka Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus teise töötaja tegevust kaebaja väidetaval solvamisel omistada Viru Vanglale, mistõttu ei ole ka selles osas tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega.
7.Kohus märgib, et eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku vaheline vaidlus seoses omavaheliste lepingutega ning nendest suhetest tingitud kahju hüvitamise nõudega on eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lõike 1 mõistes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lõike 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lõike 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lõikest 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kuivõrd tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, siis kuulub praegune kaebus lahendamisele maakohtus vastavalt TsMS § 9 lõikele 1 ja § 11 lõikele 1.
8.Kaebuses välja toodud põhjenduste ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei nähtu kohtule praegusel juhul Viru Vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes, mis kaebaja õigusi riivaks. Viru Vangla on vastuses kohtunõudele täiendavalt selgitanud, et justiitsministri 7. veebruari 2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 3 kohaselt otsustab vangla kinnipeetavale loa andmise käitises töötamiseks. Viru Vangla on
9.septembri 2020. a käskkirjaga nr 6-2/468-1 lubanud kaebaja tööle Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus pesumajja abitöölisena alates 10. septembrist 2020 ning kaebaja on andnud sellekohase nõusoleku vangistusseaduse § 37 lõike 5 järgi. Viru Vangla väitel ei ole vangla tööle lubamise käskkirja kehtetuks tunnistanud, kuigi Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus esindaja teavitas vanglat, et lõpetas kaebajaga töösuhte. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et käskkirja nr 6-2/468-1

3-23-380 kehtivus ei mõjuta kuidagi kaebaja ja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus vahelist töösuhet, kuivõrd tegemist on loa andmisega kaebajale töötamiseks Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus.

9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus praeguse kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
10.Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks esitada hagi maakohtule. Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi (TsMS § 79 lõige 1). Maakohtute tööpiirkondi on võimalik järele vaadata justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ §-st 1. Nt kui isiku, kelle vastu hagi esitatakse, asukoht on Ida-Viru maakonnas, siis tuleb hagi esitada Viru Maakohtule.
11.Kuna kaebaja kaebus tagastatakse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium