Xu esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejal alustada õpinguid Eesti Maaülikoolis
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Xu esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 06.08.2023 (registreeritud vanglas 08.08.2023 nr-ga 624/2860-1) Tartu Vanglale taotluse, milles palus võimaldada tal alustada õpinguid Eesti Maaülikoolis. Õppetöö toimub enamasti ülikooli ruumides Tartus, Tähtvere linnaosas. Loengute toimumise täpsed ajad ja kohad selguvad õppeaasta alguses. Õpingud algavad 30.08.2023. Ülikoolis õppimine on taotlejale vajalik enda haridusliku kvalifikatsiooni tõstmiseks, mis võimaldab parandada taotleja töötingimusi. Valitud erialad seonduvad taotleja varasema töö- ja elukogemusega.
Tartu Vangla jättis 05.09.2023. a otsusega nr 6-24/2859-2 Xu taotluse rahuldamata. Taotleja paigutati Tartu Vangla 31.08.2023.a otsuse nr 6-5/166-1 alusel kinnise vangla eluosakonda, põhjuseks taotleja korduv õigusvastane käitumine avavanglas viibimise ajal, mis avavangla tingimustele ei vastanud. Vanglateenistuse ametnikule on antud kinnipeetavale soodustuse kohaldamisel või väljasõiduloa andmisest keeldumise otsustamiseks laiapiiriline diskretsiooniõigus ning vanglal ei ole kohustust igal juhul kinnipeetavale soodustust kohaldada või luba väljasõiduks anda (vangistusseaduse (VangS) § 22 lg-d 1 ja 2, riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kuivõrd taotleja käitumine avavanglas viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas, paigutati ta avavanglast tagasi kinnise vangla eluosakonda edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Sellest tulenevalt ei olnud taotleja taotlusi võimalik rahuldada, kuna taotleja ei viibinud avavanglas ega kanna karistust avavangla režiimil/tingimustel.
1.2.X esitas 13.09.2023 vaide vangla otsusele. Väljaspool vanglat õppimine ei eelda taotleja arvates avavanglas viibimist või avavangla režiimil karistuse kandmist. VangS §-st 22 tulenevaid soodustusi saab kohaldada ka kinnises vanglas VangS § 34 lg-st 1 tulenevate
3-23-2097 eesmärkide saavutamiseks. Juhul, kui avavangla ei olnud pädev taotleja taotlust lahendama, tuli see edastada pädevale haldusüksusele, kes peab taotluse lahendama vangla sisekorraeeskirja
7.peatükist tuleneva järgi.
2.X esitas 21.09.2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub kohustada Tartu Vanglat andma välja tema poolt taotletud haldusakt. Vangla otsustas, et ei võimalda taotlejal ülikooliõpinguid alustada ega osaleda FoxFest üritusel. Taotleja leiab, et esialgne õiguskaitse on vajalik selleks, et vastustaja ei viivitaks põhjendamatult otsuse tegemisega. Taotleja vajab esialgset õiguskaitset, sest iga päevaga liigub õppeprogramm edasi ja taotleja mahajäämus seetõttu suureneb. Taotlejal tuleb 39. nädalaks ülikooli teavitada, kas ta hakkab õppetöös osalema. Taotleja palub HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt kohustada Tartu Vanglat taotleja taotluse viivitamatuks läbi vaatamiseks ning vastava haldusakti väljastamiseks.
3.X palus 25.09.2023 esialgse õiguskaitse taotluse täienduses kohtul kohustada vanglat võimaldama tal alustada ülikooliõpinguid Eesti Maaülikoolis.
4.Tartu Vangla edastas 27.09.2023 kohtule asjaga seonduvad dokumendid. Vangla selgitas täiendavalt, et kehtiv õigus ei välista võimalust, et ka kinnisest vanglast on võimalik õppida väljaspool vanglat. Küll aga on tegemist soodustuse kohaldamisega ning vangla kaalutlusotsusega. Antud juhul on küsimus selles, kas taotleja osalemine õppetööl on objektiivselt võimalik. Kõrghariduse omandamise puhul on oluline erinevate õpikeskkondade kasutamine internetis (tunniplaan on leitav õppeinfosüsteemist ÕIS) ja valmis tuleb olla ka selleks, et õppetöö võib toimuda lisaks lähiõppele osaliselt veebiõppena või distantsõppena. Samuti toimub kogu kirjavahetus ülikooli e-posti aadressi kaudu ning ülikooli meiliaadressi kasutamine on kohustuslik. Ülikool kasutab õppetöö läbiviimiseks HTM Moodle’it ja õpilasel peab olema tehtud konto. Paraku on vanglas viibides kinnipeetava interneti kasutamisvõimalused piiratud. VangS § 311 määratleb ära, millistele veebilehtedele on juurdepääs lubatud. Tegemist on ammendava loeteluga ja selle laiendamine ei ole lubatav. Seetõttu, isegi kui kinnipeetavale antakse luba õppida kõrgkoolis väljaspool vanglat, siis võib interneti kasutamise piiratus objektiivselt takistada õppetöös osalemist ja soovitud eesmärgi saavutamist. Eesti Maaülikooli veebilehelt nähtub muuhulgas ka see, et hiljemalt
15.septembriks tuleb uutel üliõpilastel registreeruda õppeainetele ÕIS-is ja käesolevaks ajaks on see tähtaeg möödunud.
5.Taotleja märkis 28.09.2023. a täienduses kohtule, et temale teadaolevalt ei toeta vangla tema taotlust õppima asumiseks Eesti Maaülikooli, kuna taotleja on koolist eksmatrikuleeritud. Taotlejal on kokkulepe ülikooli õppe peaspetsialistiga, mille kohaselt teavitab taotleja ülikooli käimasoleva nädala jooksul sellest, kas ta asub õppima või mitte. Juhul, kui taotleja saab vanglast loa õppimiseks, siis ülikool jõustab taotleja immatrikuleerimise otsuse. Taotleja palub kohtul taotleja väidet kontrollida.
6.Tartu Vangla palus 29.09.2023. a vastuses kohtule jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. VangS ega selle alusel antud määrused ei pane vanglale imperatiivse iseloomuga kohustust võimaldada kinnipeetavale soovi korral õppida kõrgkoolis väljaspool vanglat. Tegemist on VangS § 22 alusel soodustuse kohaldamisega ning vangla kaalutlusotsusega. Seetõttu ei saa kõrgkoolis õpingute alustamise mittevõimaldamist pidada automaatselt õigusvastaseks. Kuivõrd kehtiv õigus ei pane vanglale kohustust anda väljaspool vanglat õppimist lubav haldusakt, siis ei saa ka kohus vanglat kohustada just sellise sisuga haldusakti andma. Teisalt oleks see ka põhivaidluse äraotsustamine ning lubades Xu Eesti Maaülikooli õppima, muutuks põhivaidlus ainetuks. Vangla hinnangul ei ole soov õppima asuda ning õpingute alustamisega viivitamine selline pöördumatult raske kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Kui Xul ei õnnestu käesoleval aastal ülikoolis õpinguid alustada, siis ei võta see temalt õigust ega võimalust teha seda järgmisel
3-23-2097 aastal. Xu vangistuse lõpp saabub 22.06.2024, peale mida on tal võimalik vabalt valida kõrgkooli ja eriala, kus õpinguid alustada. Alternatiivselt on võimalik Xul taotleda Eesti Maaülikoolist akadeemilist puhkust ja jätkata õpinguid 2024. aasta sügisel. Seega ei selgu Xu taotlusest, kuidas soovitud abinõu kohaldamata jätmine teda pöördumatult kahjustab ning millised on need kahjulikud tagajärjed, mis temale saabuvad. Ühtlasi ei ole väljaspool vanglat õppetegevuses osalemine tõenäoliselt objektiivselt võimalik.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgset õiguskaitset võib halduskohtult taotleda ka pärast vaide esitamist (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Taotleja esitas 13.09.2023 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
8.Taotleja palub, et kohus kohustaks vanglat võimaldama taotlejal alustada õpinguid Eesti Maaülikoolis (HKMS § 251 lg 1 p 3).
9.Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks HKMS järgi on vältida taotleja olukorra halvenemist vaide- või kohtumenetluse ajal ning tagada tulevikus tehtava ja taotlejale võimalikult positiivse vaide- või kohtuotsuse täitmine. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti hilisem tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlik.
11.Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lauses 1 nimetatud alused. Isik peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
12.Taotleja selgitustest ei nähtu kohtule, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ja teda ohustaksid pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kuigi vanglale esitatud taotlusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et taotleja on motiveeritud asuma juba sel aastal enda haridusteed jätkama ja õppima ülikoolis, ei saa taotlusest siiski järeldada, et kui ta juba sel aastal ülikooliõpinguid ei alusta, saabuvad talle sellised kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Praegusel juhul on määrav ka see, et taotlejal ei ole ülikooliõpingud pooleli, vaid ta alles astus ülikooli. Seega ei katke taotleja õpingud, vaid nende algus lükkub üksnes edasi. Kohtule ei nähtu ülekaalukat vajadust, et taotleja peab just käesoleval aastal õpinguid alustama. Taotlejal on võimalik järgida oma hariduse omandamise plaane ka hiljem õppima asumisel. Taotleja saab asuda õppima ülikooli pärast tema karistusaja lõppu, milleks on vangla edastatud andmete kohaselt juba 22.06.2024. Kuigi õpingute alustamine lükkub aasta võrra edasi, ei ole kohtule usutav, et üksnes hariduse omandamise algusaja edasilükkumine põhjustaks taotlejale pöördumatut kahju.
13.Arvestades, et kohus lahendaks praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamisel ära põhivaidluse, peaks taotluse rahuldamiseks taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega, isegi kui jaatada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust ja möönda, et talle mõningased kahjulikud tagajärjed võivad saabuda, ei saa seda vajadust pidada asjaolusid arvestades ülekaalukaks.
3-23-2097
14.Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et VangS ega selle alusel antud määrused ei pane vanglale imperatiivse iseloomuga kohustust võimaldada kinnipeetaval soovi korral õppida kõrgkoolis väljaspool vanglat. Tegemist on VangS § 22 alusel soodustuse kohaldamisega ning vangla kaalutlusotsusega. Seega ei saaks kohus kohustada vanglat võimaldama kaebajal õppida ülikoolis, vaid üksnes asja uuesti otsustama.
15.Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendav määrus on praeguses asjas samuti menetluse lõpplahend, millele kohaldub HKMS § 108 lg 1 ls 1. Kuna taotlus jääb rahuldamata, jääb menetluskulu (taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) taotleja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.