Konstantin Maslovi (Maslov) kaebus Viru Vangla vastu seoses spordiväljaku kasutamisega
1.Tagastada Konstantin Maslovi kaebus haldusasjas nr 3-23-537.
2.Jätta Konstantin Maslovi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Konstantin Maslov (edaspidi ka kaebaja) esitas Viru Vanglale 14. novembril 2022 vaide blanketil pöördumise, milles taotles, et võetaks vastutusele valvur K. Maasik, kes kaebaja arvates seadis oma otsustusega ohtu kaebaja ja teiste kinnipeetavate elud. Kaebaja heitis valvurile ette seda, et 12. novembril 2022 võimaldas ta kasutada spordiväljakut, otsustades sporditreeningu läbiviimise märjal korvpalliplatsil ning kinnipeetavad mängisid jalgpalli korvpalliga. Kaebaja märkis, et spordiväljaku korvpalliplatsil jalgpalli mängides oli äärmisel libe. Kaebaja arvates tulnuks treening läbi viia õige palliga jalgpalliplatsil nagu seda said teha kõik järgnevad osakonnad. Kaebaja sõnul sai ta ohtlikul platsil närvivigastuse, mis on fikseeritud meditsiiniosakonnas.
2.Kaebaja esitas Viru Vanglale 14. detsembril 2022 vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles nõudis, et vangla lahendaks tema mure ja selgitaks täpselt kinnipeetavatele, kuidas võib spordiväljakut kasutada, samuti korraldada lumekoristuse enne spordiplatsi kasutama hakkamist ning uurida, miks valvur neid ähvardas ja vajaduse korral alustada menetlust. Kaebaja kirjeldas pöördumises 10. detsembril 2022 toimunud intsidenti, kus kaebaja spordiväljakule saabudes hakkas seal traktor lund koristama, millega kaebaja arvates seati ohtu tema elu ning kuna lume koristamise ajal ei saanud kinnipeetavad spordiväljakut kasutada, siis oli see ka ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste kinnipeetavatega, kes kogu spordiväljakul viibimise aja said seal palli mängida. Kaebaja arvates oli see õigusvastane, et spordiplats ei olnud õigeks ajaks ette valmistatud.
3-23-537
3.Viru Vangla käsitles kaebaja 14. novembri 2022. a ja 14. detsembri 2022. a pöördumisi taotlustena lähtudes riigivastutuse seaduse §-st 6. Viru Vangla märkis 13. jaanuari 2023. a vastuses nr 6-12/511-2 ja 20. jaanuari 2023. a vastuses nr 6-12/549-2, et vangla võtab kaebaja poolt antud informatsiooni teadmiseks ja edaspidiseks kontrollimiseks. Vangla selgitas täiendavalt, et spordiväljakul viibides võtab kaebaja isikliku vastutuse libedal platsil sportmängude harrastamiseks. Käesoleval juhul puudub alus arvata nagu vanemvalvur K. Maasik oleks kohustanud kaebajat libedal väljakul sportmänge harrastama. Vangla lisas, et kunstmuru puhul on tegemist roheliseks värvitud tehisaine ribadega, seega võib kunstmuruga kaetud plats külmade ja lumiste ilmastikuoludega muutuda ohtlikult libedaks. Samuti puudub vangla arvates alus arvata nagu vanglaametnik oleks kohustanud kaebajat libedal väljakul sportmänge harrastama traktori juures. Viru Vangla leidis, et eeltoodut arvestades puudub alus vanglaametniku vastutusele võtmiseks. Vangla ka vabandas kaebaja ees pöördumistele vastamise viivitamise pärast.
4.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 Viru Vanglale vaide nr 6-12/56-1. Kaebaja väljendas rahulolematust talle esitatud 13. jaanuari 2023. a vastuse nr 6-12/511-2 ja 20. jaanuari 2023. a vastuse nr 6-12/549-2 peale ning asjaolule, et vangla ei vastanud tema pöördumisele tähtaegselt. Kaebaja arvates on ilmselge, et keegi ei uurinud ega lahendanud antud olukorda, et valvur seadis ohtu tema tervise ja elu. Kaebaja tahtis teada, miks see juhtus, kes on süüdi ja kuidas kavatsetakse selliseid olukordi tulevikus vältida.
5.Viru Vangla tagastas 20. veebruari 2023. a vastusega nr 6-12/56-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lõike 1 punkti 1 alusel.
6.K. Maslov esitas 5. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu seoses spordiväljaku kasutamisega. Kaebaja leiab, et teda on koheldud vangla poolt spordiväljaku kasutamisel ebaõiglaselt ning tekitatud ka oht tema elule ja heaolule. Kaebaja märgib, et
14.novembril 2022 ei lubatud neid tehisväljakule ning kinnipeetavad pidid mängima jalgpalli asfalteeritud platsil korvpalliga. Ülejäänud sektsiooni kinnipeetavad aga mängisid jalgpalliväljakul ja jalgpalliga. Samuti kirjeldab kaebaja, et 14. detsembril 2022 oldi sunnitud ootama ligi 30 minutit, et traktor spordiväljaku lumest puhtaks teeb. See ei olnud kaebaja arvates õiglane, kuna teised kinnipeetavad said kogu väljasoleku aja palli mängida. Lisaks ootamisele asetas see tegevus kaebaja arvates ta ka ohtu, kuna viibiti rasketehnika kasutamise ajal ühel kinnisel ja libedal pinnal. Kaebaja sõnul kirjutas ta eelnevaga seoses 14. novembril 2022 ja
14.detsembril 2022 vaided, kuid neid tõlgendati taotlustena, millede vastused kaebajat ei rahulda. Samuti märgib kaebaja, et ta esitas 6. veebruaril 2023 vaide, mille kohta öeldi, et sellele juba anti vastus. Kaebaja nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning kohustamist vanglat kompenseerima risk ja ebamugavused, samuti kohustada vanglat lahendama ebaõiglase kohtlemise ja spordiväljakute ohutu kasutamise probleem. Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning palub kohtul nõuda vanglalt välja asjaga seotud dokumendid. Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse, paludes riigilõivust vabastamist või võimalust tasuda riigilõiv osamaksetena 12 kuu jooksul
7.Tartu Halduskohus tegi 8. septembril 2023 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus edastada kaebuses märgitud kaebaja 14. novembri 2022, 14. detsembri 2022 ja
6.veebruari 2023. a pöördumised ning vangla vastused nendele pöördumistele. Ühtlasi märkis kohus, et kui kaebaja on kaebuses toodud teemaga seonduvalt esitanud vanglale mingeid muid pöördumisi (sh kahju hüvitamise taotluse), siis edastada kohtule ka need koos vangla vastuste jm haldusmenetluse materjalidega.
3-23-537
8.Viru Vangla esitas 14. septembril 2023 vastusena kohtunõudele kaebaja
14.novembri 2022, 14. detsembri 2022 ja 6. veebruari 2023. a pöördumised ning nende osas koostatud Viru Vangla 13. jaanuari 2023. a vastuse nr 6-12/511-2, 20. jaanuari 2023. a vastuse nr 6-12/549-2 ja 20. jaanuari 2023. a vaide tagastamise kirja nr 6-12/56-2.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab praeguses kaebuses, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse (s.o tuvastamisnõue vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 6). Kaebusest nähtuvalt seisneb vangla väidetav õigusvastane tegevus eelkõige selles, et 12. novembril 2022 pidi kaebaja väljas oleku ajal mängima jalgpalli asfalteeritud platsil korvpalliga ega saanud kasutada tehisväljakut ning
10.detsembril 2022 oli ta sunnitud kinnisel ja libedal pinnal ootama ligi 30 minutit, et traktor sealsamas spordiväljaku lumest puhtaks teeb (kaebaja on sama sündmuse kohta esitanud kaebuses teistsugused kuupäevad võrreldes haldusmenetlustes esitatud kuupäevadega; kohus loeb selle kaebaja eksimuseks ja lähtub haldusmenetlustes märgitud kuupäevadest). Samuti nõuab kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lahendama ebaõiglase kohtlemise ja spordiväljakute ohutu kasutamise probleem (s.o kohustamisnõue vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 2) ning hüvitama talle tekitatud risk ja ebamugavused (s.o hüvitamisnõue vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 4).
10.Kohus leiab, et hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.1.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
10.2.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kaebuses toodud teemaga seonduvalt kahju hüvitamise taotluse. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks vanglale vastava taotluse esitanud. Seega ei saa hüvitamisnõudes VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selle nõude osas kuulub kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
10.3.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on õigus pöörduda hüvitamiskaebusega uuesti halduskohtusse, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning kui vangla tema taotluse õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt
3-23-537
lahendamata jätab. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et seni asjas esitatud materjalide pinnalt ei nähtu kohtule, et tegemist oleks kaebaja õiguste intensiivse riivega ning kahjunõude rahuldamise eduväljavaated on kohtu hinnangul pigem kesised. Seega leiab kohus, et isegi kui kaebaja läbib hüvitamisnõudes kohtueelse menetluse, siis kuuluks hüvitamiskaebus eeldatavasti ikkagi tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kohus leiab, et kaebuses toodud tuvastamis- ja kohustamisnõude esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning nende nõuete osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.1.Kaebaja on kaebuses taotlenud Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lahendama ebaõiglase kohtlemise ja spordiväljakute ohutu kasutamise probleem. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas konkreetselt tema arvates vangla antud probleemi lahendama peaks. Viru Vanglale
14.novembril 2022 ja 14. detsembril 2022 esitatud taotlustest võib kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja tahteks oli eelkõige see, et väidetavalt õigusvastaselt käitunud vanglaametniku suhtes algatataks menetlus, et tulevikus taolisi nö rikkumisi enam ei esineks. Viru Vanglale
6.veebruaril 2023 esitatud vaides soovis kaebaja samuti teada, kes on süüdi ja kuidas kavatsetakse vaidlusaluseid olukordi tulevikus vältida. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist, sh nende suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (VangS § 148, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõiked 1, 2 ja § 76 lõige 1). Samuti ei saa kaebaja eraldiseisvas menetluses nõuda kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Kaebajal on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele pöördumisele vastus. Praegusel juhul on kaebaja seda ka teinud ning oma vastavasisulistele pöördumistele vangla poolsed vastused saanud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja pöördumiste lahendamisel õigusvastaselt käitunud.
11.2.Seose kaebuses esitatud tuvastamisnõudega selgitab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõige 2).
11.2.1.VangS § 55 lõike 1 järgi tuleb kinnipeetavale tagada võimalus tegeleda kehakultuuriga, kuid täpsemaid tingimusi selleks pole sätestatud. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda pallimängu võimaldamist just mingil kindlal spordiväljakul või konkreetse kaebajale meelepärase palliga. Seega ei kujuta asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud Viru Vangla poolt jalgpallitreeningut vastaval platsil, endast kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Ka kohtupraktikas on leitud, et kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamine VangS § 55 lõike 1 tähenduses ei eelda tingimata spordisaali kasutamise võimaldamist, vaid kehakultuuriga saab kinnipeetav vähemasti enda üldfüüsilise seisundi säilitamiseks minimaalselt vajalikul määral tegeleda ka kambris ja jalutusboksis (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a otsus asjas nr 3-18-268, punkt 15). Seda arvestades ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust eeldata, et vanglal tuleks spordiväljaku kasutamine igal juhul tagada. Kohtu arvates on mõistetav, et talvisel perioodil ei pruugi seoses muutuvate
3-23-537
ilmastikuoludega olla võimalik spordiplatsi kasutamist alati tagada. Samuti nõustub kohus Viru Vanglaga selles osas, et spordiväljakul viibides võtab kinnipeetav isikliku vastutuse libedal platsil sportmängude harrastamiseks ning ei ole tõenäoline, et vanglaametnik oleks kohustanud kaebajat libedal väljakul sportmänge harrastama traktori juures.
11.2.2.Kohus leiab, et ka vangla viivitus kaebaja 14. novembri 2022. a ja 14. detsembri 2022. a pöördumistele vastamisel ei anna alust vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, kuivõrd vangla on kaebaja ees vabandanud ning kohtul puudub alus eeldada, et vangla võiks asuda kaebaja õigusi taolisel viisil ka edaspidi rikkuma. Võimaliku tulevase viivituse korral saab kaebaja kasutada seaduses ettenähtud tõhusamat õiguskaitsevahendit, milleks on kohustamisnõue.
12.Seega eelnevat arvestades kuulub praegune kaebus tervikuna tagastamisele.
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.