Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sündinud xx xx xxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 27.09.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2023 (k.a).
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
4.Politsei- ja Piirivalveametil korraldada määruse resolutsiooni ja edasikaebamise korra esmane suuline tõlkimine vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Tallinnas Kalaranna tänaval peeti 26.09.2023 kinni Läti registreerimisnumbriga sõiduauto Mazda reg.nr xxxxxx, mida juhtinud Usbeki kodanikul ei õnnestunud tõendada oma Eestis viibimise alust. Passi ütles välismaalane oleva xxxxxx aadressil. Patrulliga koos aadressile kohale minnes ei saanud välismaalane aru, kus ollakse, temal sõnul elab seal aadressil tema vend ja ta ise ei ole seal varem olnud. Seejärel kontrollis välismaalane oma telefoni, kuhu aadress kirjutatud oli ja õigeks osutus aadress xxxxxx. Patrullpolitseinik arvates tegutseb välismaalane illegaalselt tööturul, sest sõidukis oli Bolt toidukott, mida välismaalane asus
varjama. Nimetatud Usbeki kodanikuks osutus X (sündinud xx xx xxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx).
2.X saabus Eestisse töötamise eesmärgil talle väljastatud D viisa nr EST100363715 kehtivusega 13.10.2022 kuni 12.10.2023 alusel. Samuti oli Xile väljastatud lühiajaline tööluba (LTR) töötamiseks Eestis, osaühingus Alleum (reg. kood 16073716), kehtivusega 01.10.2022 kuni 28.12.2023. 07.01.2023 tunnistati nimetatud lühiajaline töötamise registreering PPA poolt kehtetuks tagasiulatuvalt alates 14.11.2022. Põhjuseks tööandja teavitus 14.11.2022 isiku tööle mittesaabumise kohta. Samuti tunnistati 31.01.2023 kehtetuks Xile väljastatud viisa töötamiseks. 31.01.2023 saadeti Xile teatis viisa kehtetuks tunnistamise kohta tema poolt viisa taotlusel esitatud e- posti aadressile xxxxxxxx. Seega puudub Xil seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks.
3.Xile on väljastatud Usbekistani pass nr xxxxxxx kehtivusega 27.08.2021 kuni 26.08.2031. Passi andmete kohaselt sisenes X Schengeni alale Tallinnasse 15.10.2022 saabunud lennukiga.
4.Maksu-ja Tolliameti töötamise registri andmetel puuduvad Xil töötamise andmed Eestis.
5.Xi suhtes alustati 26.09.2023 illegaalimenetlust nr 1052272446, mille raames viidi muu hulgas läbi küsitlus, kus X jagas selgitusi.
6.Xile koostati 26.09.2023 sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 5 aastat.
7.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA või taotleja) esitas 27.09.2023 taotluse loa saamiseks Xi (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõte. Taotlust arutati Tallinna Halduskohtus 27.09.2023 toimunud istungil.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
9.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on 26.09.2023 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 1052272446. Ettekirjutus on sundtäidetav.
10.VSS § 23 lg 1 alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht;2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja
Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Kõik VSS § 23 lg 1 toodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). VSS § 23 lg 1 p-st 1 ja lg-st 11 ning § 15 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes VSS 68 p-le 6. VSS 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Taotluse materjalidest selgub, et puudutatud isiku asjade hulgas oli muuhulgas väljaprinditud kujul FlixBus bussipilet/pardakaart nr 3108951757 suunal Tallinn-Varssavi, mille kohaselt buss väljub Tallinnast juba sellel neljapäeval 28.09.2023 kell 17:30 ja jõuab Varssavisse 29.09.2023 kell 07:05. Kaebaja selgituste kohaselt on ta varem Poolas tööl käinud ja seal elamislubagi taotlenud, kuid sai sellele eitava vastuse. Olles saanud Poolast keelduva vastuse elamisloale, ei lahkunud puudutatud isik Schengeni alalt, vaid pöördus uuesti tagasi Eesti Vabariiki, teades, et Eestis puudub tal seaduslik alus viibida. Eestis olles jätkas ta oma ebaseaduslikku viibimist Eestis ja Schengeni alal ning asus ebaseaduslikult, teise isiku Bolt kontot kasutades, toidukullerina tööle. Seega viibis isik Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta kokku 239 päeva. Lisaks ei ole puudutatud isikul ette näidata lennupiletit kodumaa suunal. Kohus nõustub PPA taotluses toodud selgitustega, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisoht on kohtu hinnangul olemas.
11.PPA on taotluses tuginenud ka kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Kaasaaitamiskohustuse rikkumisele tuginemisel tuleb eelkõige ära näidata, kuidas on jäetud täitmata VSS § 264 lg 1 p 1, 2, 4 toodud nõudeid. VSS § 264 lg 1 p 1, 2, 4 sätestavad, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas: 1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi, 2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust ja 4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. Puudutatud isik on muutnud oma ütlusi küsitluse ajal, valetanud siinviibimise aluste osas, öeldes, et tal on olemas kehtiv viisa ja töötanud ebaseaduslikult Eestis teise isiku Bolt kontot kasutades. Puudutatud isik on kaotanud oma usaldusväärsuse PPA silmis, kuna on raske uskuda, milline osa tema väljendustest on tõene. Lisaks ei tahtnud puudutatud isik välja anda ka oma passi, suunates patrulltoimkonna valele aadressile. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik oma kaasaaitamiskohustust rikkunud. Lisaks eelnevale tuleb välja tuua, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, sest Usbekistani väljasaatmine on võimalik Türgi kaudu ning tuleb eelnevalt asjaomase riigiga kooskõlastada. Selleks, et Türgi kaudu välismaalane välja saata, on vajalik Türgi ametivõimudelt saada transiidiluba. Taotlus loa saamiseks tuleb aga esitada 15 päeva ette. PPA
on käesolevas asjas taotlenud isiku kinnipidamist kuni üheks kuuks, mille jooksul on eeldatavalt võimalik isik kodumaale saata. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kuna esineb põgenemisoht ja puudutatud isik on rikkunud ka kaasaaitamiskohustust, on põhjendatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni üheks kuuks.
12.Kohtuistungil puudutatud isik väljasaatmisele vastu ei vaielnud, vaid avaldas soovi kiiresti koju saada.
13.VSS § 10 lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isik on viibinud Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta kokku 239 päeva. Puudutatud isik on vahepeal käinud Poolas tööl, omades kontakte välisriigis. Ka kinnipidamisel selgus, et puudutatud isikul oli ostetud bussipilet Poola, kuhu ta pidi minema 28.09.2023. Eeltoodu kohaselt ei ole kohus veendunud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tulemuslik.
14.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2023 (k.a.).
16.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
17.Määrus tõlgitakse isikule vene keelde kuid kohus palub PPA-l korraldada määruse resolutsiooni ja edasikaebamise korra esmane suuline tõlkimine vene keelde.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.