Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. september 2023, Tartu 3-22-1862
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 62/330 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. oktoober 2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla tunnistas 18. juuli 2022. a käskkirjaga nr 6-2/330 kinnipeetav Xi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülise rikkumise eest ja määras distsiplinaarkaristuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja 8. juunil 2022 kella 10:03 paiku tööle asumast.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18. juuli 2022. a käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat kartserisse paigutamisega, kuna ta keeldus töötamast. Kaebaja ei ole töölepingut alla kirjutanud ega ole nõus seda tööd tegema. Kaebaja õpib riigikeelt B2 tasemel 10 tundi nädalas ning keelekursused toimuvad maist kuni novembrini. Teadaolevalt ei ole varem õpilasi töötama sunnitud. Kaebajat ei viidud arsti juurde, kes annaks loa töötada. Kartser on tõsine karistus ning krooniliselt haige inimese tervisele on see kahjulik.
3.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja tööle rakendamine oli lubatud. 8. juunil 2022. a oli tema tööle määramise käskkiri kehtiv. Valvur andis kaebajale korralduse tööle asuda, kuid kaebaja ei allunud korraldusele.
Seejuures ei viidanud kaebaja tervisest lähtuvale takistusele. VangS §-st 37 tulenev kinnipeetava töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele s.t tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Seega ei peagi kinnipeetav andma nõusolekut majandustööl osalemiseks ning temaga ei pea olema sõlmitud töölepingut. Töökohustusest ei vabasta mitte igasugune õppetegevus, vaid üksnes VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud konkreetses õppetegevuses osalemine. Kaebaja ei osale sellises õppetegevuses. Kaebaja on ka varem korduvalt keeldunud tööle asumast. Talle nende rikkumiste eest määratud leebemad distsiplinaarkaristused (noomitus, kartserikaristus katseajaga) ei ole oma soovitud mõju avaldanud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus 20. oktoobri 2022. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus sedastas, et kaebaja määrati tööle 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106. Kaebajale tööle asumise korralduste andmise ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt. Käskkirjast nähtuvalt on Tartu Vangla meditsiiniosakond tuvastanud, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et arst ei ole andnud luba töötamiseks.
6.Kaebaja on töötamisest keeldumist õigustanud ka väitega, et ta ei ole töölepingule alla kirjutanud ning ta ei ole nõus seda tööd tegema. Distsiplinaarmenetluses avaldas kaebaja suuliselt, et see töö on alandav ja ta soovib tööle asuda vastavalt omandatud erialale. Kehtiv regulatsioon ei näe aga ette kinnipeetavaga töölepingu sõlmimist tema tööle määramisel vangla majandustöödel, vaid kõik töötamisega seonduv kajastub vangla ühepoolselt vormistatud dokumendis. Valvuri ettekande kohaselt keeldus kaebaja tööst. Seetõttu ei saanud vangla läbi viia kaebaja tööalast juhendamist. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et talle ei tutvustatud tööohutuse nõudeid ning seetõttu ei saakski teda tööle lubada.
7.VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Kaebaja puhul on selgunud, et ta osaleb riigikeele õppes, mille maht on 240 akadeemilist tundi jagatuna kuue kuu peale. Tegemist ei ole hariduse omandamisega VangS § 37 lg 2 p 2 tähenduses, mis välistaks kaebaja töökohutuse. 8. juunil 2022 ehk päeval, mil kaebajat planeeriti tööle rakendada, ei olnud tema õppegrupil riigikeele tundi.
8.Tööst keeldumisega rikkus kaebaja VangS § 37 lg 1 sätestatud kohustust. See on aluseks distsiplinaarkaristuse kohaldamisele (VangS § 63 lg 1). Väljakujunenud kohtupraktika järgi peetakse tööle asumise korraldustele mitteallumist raskeks rikkumiseks. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristust ei saa pidada põhjendamatuks või ebaproportsionaalseks. Vastustaja on piisava põhjalikkusega kaalunud esmalt distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja seejärel karistuse valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks. Tegemist õiguspärase, HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas oleva kaalutlusotsusega.
9.Vaidlustatud käskkiri pöörati täitmisele ning kaebaja kandis talle vaidlustatud käskkirjaga määratud nelja ööpäeva pikkuse kartserikaristuse ära ajavahemikus 18. - 22. august 2022 (tl 39). Kaebaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt kartseri kahjulikkus just tema tervisele seisneb või millised tagajärjed talle seoses kartserikaristuse kandmisega kaasnesid. Ei ole selgunud, et kaebaja oleks esitanud enda terviseseisundist tulenevaid vastuväiteid kas karistuse määramise menetluses või kartserikaristuse täideviimisele. Seega ei esine ka kaebaja terviseseisundist lähtuvaid aluseid, mis võimaldaks järeldada karistuse määramise õigusvastasust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et riigikeele oskus on mittekodaniku jaoks oluline, kuna ilma B1 kategooriata vabaduses tööle ei saa. Seetõttu vastas 2022. aastal kaebaja läbitud õpe VangS § 37 lg 2 p 2 tingimustele. Vastavalt oli ebaseaduslik kaebaja sundimine tööle B1 kursuste läbimise ajal.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus selgitas kehtiva haldusaktiga majandustööle määratud kinnipeetava õigust keelduda tööle asumisest õpingute tõttu ning tuvastas, et kaebajal ei olnud alust tööst keeldumiseks. Seejuures vastas halduskohus kõigile kaebaja väidetele, põhjendades kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes nendega mittenõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
13.Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses endiselt, et tal oli õigus keelduda talle 8. juunil 2022 antud tööle asumise korralduste täitmisest, kuna 2022. aasta maist kuni novembrini, s.o ka vaidlusaluse tööle asumise korralduse andmise ajal, oli kaebaja hõivatud riigikeele õpingutega B1 tasemel. Seetõttu VangS § 37 lg 2 p 2 järgi kaebajal ei olnud kohustust töötada. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14.Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et kaebaja oli määratud majandustööle Tartu Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106 ja käskkiri oli 8. juuni 2022 kehtiv. Ringkonnakohtul ei ole põhust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kehtiva haldusakti resolutsioonis nimetatud kohustused on täitmiseks kohustuslikud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 ls 1). Seejuures ei sõltu täitmise kohustuslikkus sellest, kas haldusakt on õiguspärane või mitte. Haldusakti kohustuslikkus sõltub üksnes sellest, kas haldusakt on kehtiv (HMS § 60 lg 1).
15.Ka tööle asumise korraldus on haldusakt. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt tööle määramise käskkirjale tuleb kinnipeetavale vanglaametniku poolt antavat korraldust samuti mõista täitmiseks kohustuslikuna. VangS § 67 lg 1 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.1
16.Praegusel juhul tugines pädev vanglaametnik kaebajale tööle asumise korraldust andes tema tööle määramise käskkirjale, mille sisu oli kaebajale teada. Seetõttu ei näe ringkonnakohus võimalust, et tööle asumise korraldus saanuks vastata ühelegi HMS § 63 lg-s 2 nimetatud haldusakti tühisuse eeldusele. Vastavalt pani kaebaja korralduse täitmisest keeldumisega toime VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise. Juhul, kui kaebaja leidis, et tal ei ole töökohustust tulenevalt VangS § 37 lg 2 p-st 2 riigikeele õpingutel osalemise tõttu, saanuks ta oma õigusi kaitsta vaidlustades vangla käskkirja enda tööle määramise kohta.
17.Samas ei näe ringkonnakohus, et kaebaja tööle määramine olnuks õigusvastane. Halduskohus selgitas põhjendatult, et töökohustuse puudumine on VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt üksnes sättes nimetatud õppevormide osalemise tagajärjeks. Riigikeele tasemeõpe selliste õppevormide hulka ei
Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18).
kuulu. Kaebaja väidetest ilmneb, et ta peab riigikeele tasemeõpet VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tööalaseks enesetäiendamiseks. Samas ei ole kaebaja seostanud eesti keele oskust tema kutse- või ametikoha nõuetega. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et eesti keele oskus üldise oskusena võib küll soodustada Eestis töö leidmist, kuid ei ole kaebaja puhul vahetult seondatav tema tööalaste oskuste täiendamise eesmärgiga. Riigikeele oskus on vajalik Eestis üldiseks hakkamasaamiseks ja ühiskondlikus elus osalemiseks. Töötamine on ainult üheks võimalikuks väljundiks sellisele tegevusele. VangS § 37 lg 2 p-st 2 saab järeldada, et töökohustuse puudumine õpingute tõttu on seotud eelkõige sellega, et töötamine õpingutega samal perioodil võib takistada õpingute edukat lõpuleviimist. Kaebaja väitel oli keeleõppe mahuks kümme tundi nädalas, s.o kaks tundi päevas. Vastustaja määras kaebaja tööle osalise koormusega, vangla selgitusel oli kavandatav tööaeg 45 kuni 90 minutit päevas. Kui tööle oli määratud samast eluosakonnast rohkem kinnipeetavaid, siis töötasid kinnipeetavad ülepäeviti. Seega kaebaja puhul isegi, kui arvestada lisaks auditoorsele õppele iseseisvat tööd keeleõppes, ei küüni õpingute ja töö aeg kokku tavapärase tööaja normini, s.o kaheksa tunnini päevas. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et töötamine tegelikkuses siiski takistanuks kaebajal riigikeele õppes edukat osalemist. Vastavalt ei ole põhjust võrdsustada kaebaja riigikeele tasemeõppes osalemist VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud õppevormidega. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellelegi, et 8. juuni 2022 tööle asumise korralduse andmise ajal ei olnud kaebajal kavandatud õppetegevust, s.t töötamine ei seganud õpinguid vahetult. Distsiplinaarmenetluses antud kaebaja suulistest selgitustest ilmneb hoopis, et kaebaja ei pea koristustööd endale sobivaks ja soovib töötada nn päris ametis keevitajana, elektrikuna vms. ametikohal. VangS järgi ei ole aga kaebajal subjektiivset õigust valida endale meelepärast tööd vangistuse ajal. Soov teha muud tööd ei vääranud seega kaebajale vastustaja käskkirjaga pandud kohustust töötada vangla majandustööl. Nendel asjaoludel oli kaebajale antud tööle asumise korraldus ka sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajal puudus alus selle täitmisest keeldumiseks. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et tööle asumisest keeldumisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo.
18.Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja märkinud, et ta ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristuse liigi või määraga ja peab karistust ülemääraseks. Samuti ei ole kaebaja tuginenud võimalikele menetluslikele eksimustele ega korranud halduskohtule esitatud väiteid kartserikaristuse kahjuliku mõju kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi, vaid nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid siinkohal kordamata.
19.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.