Xi kaebus Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 6-2/330 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (20 eurot) mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabina vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.01.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla määras 8. juuli 2022. a käskkirjaga nr 6-2/330 kinnipeetav Xile distsiplinaarkaristuseks neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamise vangistusseaduse (VangS) §
3-22-1862
37 lg 1 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt keeldus kinnipeetav X 8. juunil 2022 kella 10:03 paiku tööle asumast.
2.X (kaebaja) esitas Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 6-2/330 peale vaide (registreeritud vanglas 13. juulil 2022 nr-ga 1-11/251-1), milles palus tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus.
3.Tartu Vangla jättis 12. augusti 2022. a vaideotsusega nr 1-11/251-2 vaide täies ulatuses rahuldamata.
4.X esitas 2. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 6-2/330 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat kartserisse paigutamisega, kuna ta keeldus töötamast. Kaebaja väitel ei ole ta töölepingut alla kirjutanud ega ole nõus seda tööd tegema. Kaebaja õpib riigikeelt B2 tasemel 10 tundi nädalas ning keelekursused toimuvad maist kuni novembrini. Kaebajale teadaolevalt ei ole varem õpilasi töötama sunnitud.
5.Kohus vabastas 13. septembri 2022. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus võttis sama määrusega kaebuse menetlusse.
6.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 11. oktoobril 2022.
7.Kohus määras 12. oktoobri 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas 18. novembril 2022 täiendava selgituse vastavalt 12. oktoobri 2022. a kohtumääruse resolutsiooni p-le 3. Kaebaja esitas vastuväited 21. novembril 2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja soovib vaidlustatud käskkirja tühistamist, väites kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist. 8.1 Kaebaja ei ole sõlminud töölepingut, kuid ilma vormistamata on töötamine seadusega keelatud. Kaebajale ei tutvustatud ohutustehnikat ja teda ei saa tööle lubada.
8.2.Kaebaja teab, et 10 aastat tagasi riigikeele kursustel õppimise ajal ei rakendatud kinnipeetavaid majandustöödele. Kaebaja keelekursused kestavad 6 kuud ilma koolivaheajata. Tunnid toimusid 3 päeva nädalas (reede, laupäev, pühapäev) ning anti koduseid ülesandeid. Päevad, mil tunde ei olnud, on puhkepäevad, keegi ei tööta ega õpi 7 päeva nädalas.
8.3.Kaebajat ei viidud arsti juurde, kes annaks loa töötada.
8.4.Kartser on tõsine karistus ning krooniliselt haige inimese tervisele on see kahjulik.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, esitades järgmised seisukohad.
9.1.Kaebaja määrati vangla majandustööle ja korralduse andmisel 8. juunil 2022. a oli tema tööle määramise käskkiri kehtiv. Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtunud, et kaebaja oleks tööle määramise käskkirja ennast puudutavas osas vaidemenetluse korras vaidlustanud.
2(9)
3-22-1862
9.2.Vaidlust ei ole selles, et 8. juunil 2022 andis valvur K. Kuusik kaebajale korralduse tööle asuda, kuid kaebaja ei allunud korraldusele ning tööle ei asunud. Seda ei eita ka kaebaja ise. Valvuri 8. juuni 2022. a ettekandest nähtuvalt ei viidanud kaebaja tervisest tulenevatele põhjustele. Distsiplinaarmenetluse käigus ei andnud kaebaja kirjalikke selgitusi, kuid avaldas suuliselt, et see töö on alandav ja ta soovib tööle asuda vastavalt omandatud erialale. Kaebaja subjektiivne hinnang tööle ei anna siiski alust töötamisest keeldumiseks.
9.3.Kaebaja on enne vaidlustatud käskkirja andmist korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest. Kaebajal oli 8. juuli 2022. a seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, mõlenad tööst keeldumise eest. Kuna varasemad leebemad distsiplinaarkaristused (noomitus, kartserikaristus katseajaga) ei ole oma soovitud mõju avaldanud, ei ole alust pidada kaebajale määratud distsiplinaarkaristust (kartser) ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud käskkirjas on karistamise vajadust ja karistuse liigi valikut nõuetekohaselt põhjendatud. Asjakohaselt on arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärke ning arvestades rikkumise toimepanemise asjaolusid on kaebajale määratud karistus põhjendatud.
9.4.Lisaks töökohustusele tuleneb kinnipeetavale VangS § 67 p-st 4 tema kasutuses olevate elu- ja olmeruumide korrashoiu kohustus. Ühiskasutatavad ruumid eluosakonnas ongi kinnipeetavate kasutuses olevad olmeruumid, mistõttu kinnipeetavate rakendamine nende korrashoiule ei ole kuidagi ülemäärane. Sarnaselt toimub ühiskasutuses olevate ruumide koristamine ka kortermajades, kus ei ole eraldi koristusteenust tellitud või koristajat palgatud. Seetõttu on ühiste olmeruumide koristamine osa ühiselu reeglitest ja õiguskuulekast käitumisest.
9.5.VangS §-st 37 tulenev kinnipeetava töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele peamisele nõudele s.t tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb seaduse tasandil VangS § 41 lg-st 2, mille kohaselt kohaldatakse üksnes kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat tööseaduse sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kuigi vanglas töötavale kinnipeetavale makstakse töö eest tasu, ei toimu kinnipeetava töötamine mitte eraõigusliku lepingu (töölepingu) alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Isiku kinnipidamine vanglas tuleneb riiklikust sunnist, mitte eraõiguslikust lepingust ja see allutab kinnipeetava erilisele avalikust õigusest tulenevale võimusuhtele. Samuti on üksnes vanglal võimalik tagada töökohustuse täitmist sunniga, kohaldades selle rikkumise korral kinnipeetava suhtes ettenähtud distsiplinaarkaristusi. Seega ei peagi kinnipeetav andma nõusolekut majandustööl osalemiseks ning temaga ei pea olema sõlmitud töölepingut, kuna tööle rakendamine ei tulene eraõiguslikust lepingust või suhtest. Eeltoodud põhjustel ei anna kaebaja arusaam töölepingu ja nõusoleku puudumise kohta alust kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
9.6.VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt on töökohustusest vabastatud üldharidust või kutseharidust või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Töökohustusest ei vabasta mitte igasugune õppetegevus, vaid normis nimetatud konkreetses õppetegevuses osalemine. Kaebaja ei osale üheski VangS § 37 lg 2 punktis 2 nimetatud õppetegevuses. Vastab tõele, et kaebaja osaleb riigikeele õppes (B1 tase), mille maht on 240 akadeemilist tundi. Riigikeele õpe ei ole siiski käsitletav üld- ega kutsehariduse omandamisena ega ka tööalase koolitusena. Seetõttu ei vabasta VangS § 37 lg 2 kohaselt riigikeele õppes osalemine kinnipeetavat töökohustusest ning keeleõppes osalemine ei anna kaebajale alust tööst keeldumiseks.
3(9)
3-22-1862
Kuna VangS § 37 lg 2 punkt 2 võimaldab vabastada üld- ja kutsehariduses osalevad kinnipeetavad töökohustusest õpingute perioodil, siis vangla sellises õppetöös osalevaid kinnipeetavaid majandustööle ei rakenda. See aga ei tähenda, et vangla poleks tohtinud kaebajat majandustööks kohustada. Kaebaja väited riigikeele õppes osalemisest ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ega vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
9.7.Kaebaja oli tööle määratud ajavahemikuks 1. maist kuni 30. juunini 2022 vangla majandustöödele ja selle aja jooksul pidi ta osalema eluosakonna koristamisel ja prügi sorteerimisel. I üksuse töökorralduse kohaselt määratakse kinnipeetavad üldjuhul tööle kahe kuu pikkuseks perioodiks. Tööle määratud kinnipeetavaid püüab vangla tööle rakendada igapäevaselt ja tavapäraselt jääb eluosakondade koristamise ja prügi sorteerimise korral tööaeg 45 minuti ja pooleteise tunni vahele. Kui samas eluosakonnas on tööle määratud rohkem kinnipeetavaid, siis rakendatakse neid tööle väiksemates gruppides ja ülepäeviti. Juhul, kui tööle määratud kinnipeetaval toimub eluosakonna koristamise ajal mõni muu taasühiskonnastav tegevus (nt sotsiaalprogramm, riigikeele kursus vms), osaleb kinnipeetav selles taasühiskonnastavas tegevuses ning tööle rakendatakse teda teistel päevadel, mil ta muude taasühiskonnastavate tegevustega hõivatud ei ole. Keskmiselt töötavad kinnipeetavad kahe kuu jooksul 40 tundi ning vajaduse korral töötamise perioodi pikendatakse. Tööle rakendamisel arvestatakse ka kinnipeetava muude taasühiskonnastavate tegevustega. 8. juunil 2022 ehk päeval, mil kaebajat planeeriti tööle rakendada, ei olnud kaebaja õppegrupil riigikeele tundi.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristusena neljaks ööpäevaks kartserisse paigutamine (tl 7-8). Vaidlustatud käskkirja järgi on kaebajale ette heidetud vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülist rikkumist.
11.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi.
12.Distsiplinaarmenetluse alustamise ajendas valvur K. Kuusiku 8. juunil 2022 koostatud ettekanne (tl 35), mille kohaselt kaebaja keeldus tööst, kuid ei viidanud seejuures meditsiinilistele põhjustele.
13.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Tartu Vangla on eelnevalt määranud 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106 (tl 5454p) kaebaja tähtajaliselt osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikuks 1. mai 2022 kuni 30. juuni 2022. Vangla on soovinud kaebajale tööle määramise käskkirja tutvustada 25. aprillil 2022, kuid kaebaja keeldus selle kohta allkirja andmast (tl 55). Vastustaja selgituste kohaselt ei nähtu vangla dokumendihaldussüsteemist, et kaebaja oleks tööle määramise käskkirja teda puudutavas osas vaidemenetluse korras vaidlustanud. Ka kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja tööle määramise käskkirja tühistamiseks kohtusse kaebust esitanud. Seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-d 1 ja 2).
4(9)
3-22-1862
14.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on Tartu Vangla meditsiiniosakond tuvastanud, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et arst ei ole andnud luba töötamiseks. Haldusasja toimikust ei ilmne ka, et kaebaja oleks tööle asumise korralduse saamisel maininud töötamist takistavaid meditsiinilisi põhjuseid.
15.Kaebaja on töötamisest keeldumist õigustanud ka väitega, et ta ei ole töölepingule alla kirjutanud ning ta ei ole nõus seda tööd tegema. Kaebaja arvates on ilma tööle vormistamata töötamine seadusega keelatud. Ka on kaebaja arvamusel, et teda ei saa tööle lubada, kuna talle ei ole tutvustatud ohutustehnikat. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse töötada, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Samas on sätestatud, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
16.Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja suuliselt avaldanud, et see töö on alandav ja kaebaja soovib tööle asuda vastavalt omandatud erialale (käskkirja p 1, kolmas lõik tl 7). Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt peab vangla kindlustama kinnipeetava võimaluse korral tööga või rakendama ta sellise võimaluse puudumisel vangla majandustöödele. Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust keelduda vangla poolt pakutud tööst ega valida endale meelepärast tööd. PS §-st 29 tuleneb küll, et isikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid samas on ka märgitud, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Nimetatud põhiseaduse sättest tuleneb ka tahtevastase tööle sundimise keeld, kuid see ei laiene muuhulgas tööle, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata seaduslikel alustel. Kinnipeetavate puhul on nende õigus vabalt valida töökohta piiratud vangistusseaduse eelpool viidatud sätetega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus asjas 3-16-2480, p 18).
17.VangS § 38 lg 22 ls 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 7. veebruari 2007 määruse nr 7 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ (määrus nr 7) § 4 lg 1 p-de 1-5 kohaselt märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis vähemalt järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg; töökoht või tööülesanded; tööle asumise aeg; töötasu suurus või töötasu arvestamise põhimõte; töötamise tähtaeg, kui kinnipeetav vormistatakse tööle määratud tähtajaks. Seega ei näe kehtiv regulatsioon ette kinnipeetavaga töölepingu sõlmimist tema tööle määramisel vangla majandustöödel, vaid kõik töötamisega seonduv kajastub vangla ühepoolselt vormistatud dokumendis. Sarnaselt vormistatakse näiteks ka avalikus teenistuses töötamisega seonduvad üksikasjad tööandja (haldusorgani) haldusaktiga ning poolte vahel ei teki ka sellisel juhul lepingulist töösuhet.
5(9)
3-22-1862
18.Praegusel juhul ei ole tegemist ka VangS §-s 41 nimetatud töötamisega väljaspool vanglat, vaid vangla on määranud kaebaja 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106 tähtajaliselt osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale. Eelnimetatud käskiri sisaldab kõiki Justiitsministri 7. veebruari 2007 määruse nr 7 § 4 lg-s 1 sätestatud andmeid. Lisaks nähtub tööle määramise käskkirjast, et majandustöö on kerge iseloomuga ega nõua kinnipeetavalt vaimseid ja füüsilisi võimeid, erialast haridust või eriteadmisi. Muuhulgas on selgitatud, et töötamisele eelneb töö tutvustamine ning tööalane juhendamine. Kuna ettekande kohaselt keeldus kaebaja tööst, ei saanudki vangla tööalast juhendamist läbi viia, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et talle ei tutvustatud tööohutuse nõudeid ning seetõttu ei saakski teda tööle lubada.
19.Kaebaja väitel ei ole tema majandustöödele kohustamine lubatav ka põhjusel, et ta õpib riigikeelt ning talle teadaolevalt ei ole varem õpilasi sunnitud töötama. Kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Õiguskirjanduses loetakse õppimist ja töötamist võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudeks, mille mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisva toimetuleku võimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ning aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Hariduse omandamine astub kinnipeetava töökohustuse asemele (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014, lk 107). Vastustaja on selgitanud, et VangS § 37 lg 2 p 2 alusel vabastatakse üld- ja kutsehariduses osalevad kinnipeetavad töökohustusest õpingute perioodil ning vangla sellises õppetöös osalevaid kinnipeetavaid tõesti majandustööle ei rakenda. See aga ei tähenda, et vangla poleks tohtinud kaebajat majandustööle rakendada. Kaebaja puhul ei ole vaidlust riigikeele õppes osalemise üle, kuid pole ilmnenud tema osalemine VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud õppevormides. Kohus nõustub vastustajaga, et riigikeele õpe ei ole siiski käsitletav ei üld- ega kutsehariduse omandamisena ega ka tööalase koolitusena.
20.Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval on VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine takistaks tal hariduse omandamist mõnes eespool näidatud vormis (Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133 (p 12). Riigikohus on samas leidnud, et näiteks iseseisev õppimine, mis ei seisne mõne viidatud sättes nimetatud vormis hariduse omandamisega seotud kohustusliku ülesande täitmises, tööst keeldumiseks alust ei anna. Kaebaja puhul on selgunud, et ta osaleb riigikeele õppes, mille maht on 240 akadeemilist tundi jagatuna kuue kuu peale. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole hariduse omandamisega VangS § 37 lg 2 p 2 tähenduses, mis välistaks kaebaja töökohutuse.
21.Vaidlustatud käskkirja kohaselt ei esitanud kaebaja tööle asumise korralduse saamisel ka vastuväidet, et tal ei ole töökohustust õppimise tõttu või et tal ei oleks võimalik töötada õppetöö tõttu. Seejuures on vastustaja aga kinnitanud, et tööle rakendamisel arvestatakse ka muude taasühiskonnastavate tegevustega ning 8. juunil 2022 ehk päeval, mil kaebajat planeeriti tööle rakendada, ei olnud tema õppegrupil riigikeele tundi.
6(9)
3-22-1862
Vastustaja on ka vastuseks kohtu järelepärimisele selgitanud (tl 52-52p), et tööle määratud kinnipeetavaid püüab vangla tööle rakendada igapäevaselt ja tavapäraselt jääb eluosakondade koristamise ja prügi sorteerimise korral tööaeg 45 minuti ja pooleteise tunni vahele. Kui samas eluosakonnas on tööle määratud rohkem kinnipeetavaid, siis rakendatakse neid tööle väiksemates gruppides ja ülepäeviti. Juhul, kui tööle määratud kinnipeetaval toimub eluosakonna koristamise ajal mõni muu taasühiskonnastav tegevus (nt sotsiaalprogramm, riigikeele kursus vms), võimaldatakse tal selles taasühiskonnastavas tegevuses oslaeda ning tööle rakendatakse teda teistel päevadel, mil ta muude taasühiskonnastavate tegevustega hõivatud ei ole. Keskmiselt töötavad kinnipeetavad kahe kuu jooksul 40 tundi. Seega ei omandanud kaebaja parajasti üld- ega kutseharidust ega osalenud täienduskoolitusel ning majandustöödel töötamine ei saanud eeltoodud selgitusi silmas pidades ka takistada kaebajal riigikeele õppes osaleda. Arvestades kaebaja hõivatuse mahtu riigikeele õppimisel ning vangla selgitusi majandustööde mahu ja korralduse kohta ei ole kohtu hinnnagul alust arvata, et riigikeele õpe takistanuks majandustöödel osalemast. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kaebajal alust tööst keelduda ja jätta vanglaametniku korraldus täitmata.
22.VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (RKHK 29. septembri 2015 otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 18) Tööst keeldumisega olukorras, kus keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on kaebaja jätnud täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse ning rikkunud sellega VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohus on asunud seisukohale (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-3-2-215, p 26), et vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Kohtupraktikas on ka leitud, et kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 17).
23.Kohtu hinnangul on kinnipeetavale etteheidetav distsiplinaarsüütegu –VangS § 37 lg 1 süüline rikkumine – tõendatud. Töötamisest keeldumist ei eita ka kaebaja ise.
24.Vanglal on oluline kaalumisruum olukorras, kus distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud, otsustada karistamise vajalikkuse üle ning seejärel valida õiguspärase kaalumise tulemusena kohane karistusliik ja -määr (vt nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-110-17, p 16). Distsiplinaarkaristuse määramise otsus kaalutlusotsusena peab olema antud kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2 ning selle juures ei tohi esineda kaalumisvigu. Õiguspärane kaalutlusotsus peab põhinema asjakohastel kaalutlustel ning samas ei tohi selle aluseks olla asjakohatud kaalutlused. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul muuhulgas arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu 6. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14). 7(9)
3-22-1862
25.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud karistuse valikut, märkides, et kaebajal oli distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis mõlemad on määratud tööst keeldumise eest. Selgub, et neist ühel juhul on kaebajat karistatud noomitusega ja teisel juhul on määratud kartserikaristus katseajaga (käskkirjad tl 40-44). Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et kinnipeetav keeldus täitmast korraldust täita töökohustust ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo. Seetõttu on vastustaja arvamusel, et proportsionaalne ning eesmärgipärane on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuseks määrata kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks. Vastustaja hinnangul omab selline karistus mõjutusvahendina konkreetse rikkumise puhul suuremat efektiivsust ja jätab kinnipeetavale endale võimaluse teha juhtunust õigeid järeldusi ning parandada oma käitumist edasiste rikkumiste vältimiseks. Vastustaja selgitab karistuse valikut järgmiselt. Distsiplinaarkaristusena noomituse määramine ei ole otstarbekas, kuna kinnipeetaval on juba kehtiv noomitus samalaadse rikkumise eest, kuid sellest hoolimata pani ta toime uue samalaadse rikkumise. Isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine ei oleks otstarbekas. Lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei ole toimunud viimase poole aasta jooksul ühtegi lühi- ega pikaajalist kokkusaamist. Töölt eemaldamine karistusena pole praeguse rikkumise puhul aga otstarbekas, kuna takistaks kinnipeetaval tööharjumuse säilimist. Katseajaga kartserikaristus oli määratud eelmise distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ning ka see ei avaldanud piisavalt mõju. Kartserikaristuse määramine näitaks vastustaja arvates kinnipeetavale, et töökohustuse täitmisest keeldumine on tõsine rikkumine ning vangla reageerib sellele tõsiselt.
26.Eelnevast ilmneb, et vastustaja on piisava põhjalikkusega kaalunud esmalt distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja seejärel karistuse valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks. Kohtu hinnangul on tegemist õiguspärase, HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas oleva kaalutlusotsusega.
27.Kaebaja väitel on kartserisse paigutamine tõsine karistus, kuid krooniliselt haige isiku tervisele on see kahjulik.
27.1.Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustatud käskkiri pöörati täitmisele ning kaebaja kandis talle vaidlustatud käskkirjaga määratud nelja ööpäeva pikkuse kartserikaristuse ära ajavahemikus 18. - 22. august 2022 (tl 39). Kaebaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt kartseri kahjulikkus just tema tervisele seisneb või millised tagajärjed talle seoses kartserikaristuse kandmisega kaasnesid.
27.2.VangS § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri (VangS § 45 lg 1). Ka kartserikaristuse täideviimise ajal kehtib vangla kohustus jälgida kinnipeetavate terviseseisundit ning neid ravida neid vanglas olevate võimaluste piires või vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2). VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tulenevalt VangS § 41 sätestatud kinnipeetava inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise üldisest kohustusest peab kinnipeetava tervislikku seisundit arvestama kartserikaristuse täitmisele pööramisel. Distsiplinaarvastutuse ja sh kartserikaristuse määramist käsitavatest normidest ei tulene, et 8(9)
3-22-1862
kartserikaristuse määramise välistaks kinnipeetava mistahes terviseprobleemid. Kehtiv õigus ei takista terviseprobleemide ilmnemisel peatada kartserikaristuse täideviimine või kohaldada ka osalisi leevendusi kartserirežiimis. Käesoleva vaidluse käigus ei ole selgunud, et kaebaja oleks esitanud enda terviseseisundist tulenevaid vastuväiteid kas karistuse määramise menetluses või kartserikaristuse täideviimisele. Seega ei esine ka kaebaja terviseisundist lähtuvaid aluseid, mis võimaldaks järeldada karistuse määramise õigusvastasust.
28.Kohus hindab tühistamisnõude lahendamisel haldusakti (praegusel juhul distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri) õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaks aluse järeldada vaidlustatud käskkirja õigusvastasust. Kaebaja ei väida menetlus- ega vorminõuete rikkumist vaidlustatud käskkirja andmisel ning ka kohtu hinnangul ei esine selliseid minetusi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse. Kaebajale on antud võimalus omapoolseteks selgitusteks, mida ta on kasutanud, väljendades ennast lakooniliselt „ei ole nõus“ (tl 36) ning on käskkirjast nähtuvalt esitanud oma selgitusi suuliselt. Talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, mis sisaldas ka karistamisettepanekut (tl 34). Kaebaja ei ole kasutanud võimalust esitada distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul.
29.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on 13. septembri 2022. a määrusega rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud kaebaja riigilõivu (20 eurot) tasumise kohustusest ning see summa jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1; § 109 lg 1 ls 4).
31.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).