Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-147/15
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 19.09.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 6177

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-147

Haldusasi

X ja Y kaebus Saku valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kaebaja II – Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Saku vald, volitatud esindajad Siiri Raagmets ja Katrin Parve

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja I kasuks välja kahjuhüvitis summas 506,53 eurot, mille moodustab põhinõue 465,98 eurot ja viivis 40,55 eurot ning kaebaja II kasuks välja kahjuhüvitis summas 146,58 eurot, mille moodustab põhinõue 134,85 eurot ja viivis 11,73 eurot.

2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3.Mõista vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 18,02 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.10.2023. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

9.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast2, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka lapsehoiuteenuse osutamise ja rahastamise lepinguid (dtl 9 jj), kuna nendest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et lapsevanemal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata või ka nt hiljem lapsehoiuteenuse osutamise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel oleks kaebajate lastele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas.3 Ka vastustaja on septembris 2020 oma veebilehel selgitanud4, et kuna Saku vallas on lasteaiajärjekorras rohkem lapsi kui vallal lasteaiakohti, siis sõimeealisele lapsele võimaldab vallavalitsus lastehoidu. Seega on vastustaja ise suunanud lapsevanemaid lasteaia kohtade puudumise tõttu kasutama erahoide, s. o sõimeealistele kohta pigem mitte taotlema. Eeltoodust tulenevalt olid eluliselt kaebajate ees üksnes valikud, kas panna lapsed erahoidu või tagada laste kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks loobumiseks oma õigusest saada lasteaiakoht KELS § 10 lõike 1 teise lause tähenduse. Kaebajad kasutasid lapsehoiuteenust üksnes põhjusel, et vastustaja nende lastele lasteaiakohti ei võimaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.

10.Ajal, mil kaebaja I taotles kohta Saku valla lasteasutuses (03.07.2019), reguleeris Saku valla koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmist ja väljaarvamist Saku Vallavalitsuse 06.09.2011 määrus nr 7 „Lapse koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus nr 7). Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt võetakse lasteasutusse Saku valla territooriumil elav 1,5- kuni 7-aastane laps, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on avalduse esitamisest kuni lapse lasteasutusse võtmiseni Saku vald. Määruse nr 7 § 2 lg 1 kohaselt esitab vanem lapse lasteasutusse vastuvõtmiseks direktorile vormikohase kirjaliku avalduse (lisa 1). Avalduse alusel kantakse laps elektroonselt peetavasse Saku valla lasteasutuste järjekorda. Järjekorra koha aluseks on avalduse esitamise kuupäev (lg 2). Lapse vastuvõtul lasteasutusse arvestatakse ajaliselt varem esitatud avaldusi (lg 3). Direktor komplekteerib lasteasutuse rühmad hiljemalt 20. aprilliks ja kinnitab rühmade nimekirjad 1. septembriks (lg 7). Lapsele koha eraldamisest teatab lasteasutuses direktor hiljemalt 1. maiks (lg 8). Vaba koha tekkimisel võetakse laps järjekorra alusel lasteasutusse kogu õppeaasta kestel (lg 9). Kaebuse materjalidest nähtuvalt (dtl 217 jj) on kaebaja I esitanud 03.07.2019 Saku Lasteaeda Päikesekild mõlema lapse kohta määruse nr 7 lisas 1 toodud avaldused, kus on koha saamise soovituks aastaks märgitud 2020. Avalduste alusel on lapsed kantud ametniku poolt 03.07.2019 elektroonselt peetavasse Saku valla lasteasutuste järjekorda (dtl 186 jj). Vastusest kaebusele selgub (dtl 162), et laste järjekorda kandmisel oli koha kasutamise algusajaks märgitud 01.01.2020. Algusaega muudeti tehnilistel põhjustel 01.04.2021 seoses uue õppeaasta komplekteerimisega. Toimides õiguspäraselt, pidanuks vastustaja pakkuma kaebajate lastele kohti alates 01.01.2020. Seega on vastustaja alates 01.01.2020 õigusvastases viivituses, kuivõrd selleks ajaks olid kaebajate mõlemad lapsed 1,5aastased ja määruse nr 7 eespool toodud sätteid arvestades koha saamiseks õigustatud. Sõimeealisele koha saamise soovi avaldamiseks ei pea olema vajadust ega soovi avaldamine olema põhjendatud; piisab lihtsalt lapsevanema eelistusest ja tahteavaldusest. Haldusmenetluses ei pea taotluse esitaja veelkord omal algatusel haldusorganile meelde tuletama, et ta tõesti soovib oma taotluse lahendamist vastavalt algses taotluses toodule. Kuna kaebajate lastele pakuti kohti alles 2021/2022 õppeaastast, sh ei pakutud kaebajate lastele varasemalt kohti lasteasutusse ka väljaspool järjekorda5, siis järeldab kohus, et lasteaiakohtade andmise edasilükkamise põhjuseks oli vabade kohtade puudumine. Riigikohus on seoses kohataotluste menetlemisega järjekorra alusel leidnud muu hulgas järgmist: - Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul; - Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lg-st 1 tuleneva nõude (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13); - Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsuse nr 5-22-10 p 41).

Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajatel võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebajate vastava maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida laste eest oleks makstud, kui lapsed oleksid käinud erahoiu asemel Saku valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebajad oleksid maksnud olukorras, kus kaebajate lastele oleksid tagatud kohad munitsipaallasteaias ja milledelt kaebajad oleksid seega saanud tulumaksutagastuse. Kohus võtab arvesse, et september 2020–november 2020 eest kandis hoiu kohatasu kulusid kaebaja II ja ajavahemiku detsember 2020–august 2021 eest kaebaja II, s.o kohus lähtub, et nimetatud ajavahemike eest oleksid kaebajad vastavalt tasunud ka kohatasu munitsipaallasteaias. Kui ajavahemikul 01.09.2020–30.11.2020 oleksid kaebajate lapsed saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja II laste eest munitsipaallasteaia kohatasu 297,84 eurot (3×58,40+3×40,88). Kaebaja II 2020 FIDEK andmetest (dtl 246) nähtuvalt olnuks kaebajal II, arvestades kaebaja II maksustavat tulu sel perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282), võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summa ulatuses ning kaebaja II oleks saanud laste koolituskulude eest 2020. aastal täiendavat tulumaksutagastust 59,57 eurot (297,84×0,2=59,568≈59,57). Kui ajavahemikul 01.12.2020–31.12.2020 oleksid kaebajate lapsed saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja I laste eest munitsipaallasteaia kohatasu kokku 99,28 eurot. Kaebaja I 2020 FIDEK andmetest (dtl 146) nähtuvalt ei oleks kaebajal I, arvestades kaebaja I maksustavat tulu sel perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut, nimetatud summa ulatuses mahaarvamisi võimalik teha. Kui ajavahemikul 01.01.2021–31.08.2021 oleksid kaebajate lapsed saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja I laste eest munitsipaallasteaia kohatasu 654,28 eurot (6×58,40+16,95+17,52+6×40,88+11,87+12,26). Kaebaja I 2021 FIDEK andmetest (dtl 147) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi üksnes 57,16 euro ulatuses (1200-300-842,84) ja saada seega tagasi 11,43 eurot (57,16×0,2=11,432≈11,43). Kuna kaebaja I ei olnud rahvastikuregistri andmetel maksustamisperioodi lõpu seisuga ka abielus, ei oleks kaebajal I olnud võimalik ka koolituskulu abikaasale üle kanda.

konkreetsel juhul tuleb nimetatud ajavahemiku osas kahju (transpordi lisakulude) hüvitamise nõude lahendamisel võrrelda rahalisi kulutusi transpordiks munitsipaallasteaeda koha saamisel ja erahoiu kasutamisel. Kaebajad on soovinud kahju hüvitamist ajavahemiku 01.09.2020–31.08.2021 eest. Kaebaja II töötuna arvelolek lõpetati 01.08.2021 (pühapäeval), kaebajad ei ole esitanud kohtule andmeid alates 02.08.2021 kaebaja II töökohaga vms seotud liikumistrajektooride kohta. Täiendava vahemaa läbimiseks kaebajale II tekkinud transpordi lisakulu oleks KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse õigeaegsel tagamisel olnud välditav. KELS § 10 lg 1 sätestab, et koht tuleb tagada kõigile 1,5-aastastele lastele, kui vanem selleks soovi avaldab. Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada õppeaasta sees. Kaebajate lapsed said 1,5-aastaseks xx xx xxxx ning vastustaja oli vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lastele 1,5-aastaseks saamisel koha lasteasutuses pakkumata. Vastustaja selgituste kohaselt (dtl 168) ei olnud sel ajal kaebajate elukohale lähimas Saku valla munitsipaallasteaias Päikesekild ühtegi sõimerühma, mistõttu on vastustaja vahemaa arvestamisel lähtunud Saku Lasteaia Terake sõimemajast. Saku Vallavalitsuse 19.05.2020 korraldusest nr 28018 nähtuvalt oli ajal, mil kaebajate lapsed alustasid hoius käimist, s.o 2020/2021 õppeaastal, Saku Lasteaias Päikesekild 3 liitrühma (2–7-aastastele), korraldusest ei selgu, mitu sõimeealist last kasutas kohta liitrühmades ega kas konkreetseks õppeaastaks oli moodustatud ka sõimerühmi19. Eeltoodust tulenevalt oleks liitrühmades nt kohtade arvule vastavate osakaalude ehk proportsiooni kahjuarvestuses rakendamine võimatu. Samas Saku Vallavalitsuse 19.05.2020 korraldusest nr 27920 nähtuvalt oli lasteaiakoha taotluses teise eelistusena märgitud Saku Lasteaias Terake 2020/2021 õppeaastal vähemalt 4 sõimerühma, seetõttu lähtub kohus erahoius transpordiks kuluva vahemaa arvestamisel nimetatud lasteaia sõimerühmadega maja asukohast – Juubelitammede tee 6.21 Google Maps andmete kohaselt asub (kohus lähtub kiireimast teekonnast): - Pihlaka Lastehoid (Pihlaka tee 2, Rahula küla) kaebajate elukohast (xxxxxxxxxx) 8,8 km kaugusel (Rahula-Saku/Tee nr 345 kaudu); sama liikumistee tagasi samuti 8,8 km; - Saku Lasteaed Terake sõimemaja (Juubelitammede tee 6)22 kaebajate elukohast 3,2 km kaugusel (Saku-Tõdva/Tee nr 342 kaudu); tagasiteel 3,3 km. Seega oleks ajavahemikul 26.04.2020–01.08.2021 autoga läbitav täiendav vahemaa päevas kokku 22,2 km. Kohus leiab, et kaebajad on põhimõtteliselt ära tõendanud transpordikulude tasumise (dtl 80 jj). Kohus leiab, et täpselt ei ole tuvastatav, milline tankimine on seotud konkreetsel päeval laste hoidu viimisega, sh palju oli eelnevalt autos kütust vms. Seetõttu tuleb lähtuda kütuse keskmisest hinnast ajavahemikul 26.04.2020–01.08.202123, s.o ligikaudu 1,16/l. Samuti tuleb lähtuda, et mõlemad lapsed käisid nimetatud ajavahemikul hoius kokku 159 päeva ja kütusekuluks on 8,2 liitrit/100 km kohta. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebaja II rahaline kulutus transpordiks munitsipaallasteaeda kokku ligikaudu 196,61 eurot (13×1,16×8,2/100×159=196,61304≈196,61) ja erahoidu kokku ligikaudu 532,37 eurot (35,2×1,16×8,2/100×159=532,367616≈532,37) ja kulutuste vahe seega 335,76 eurot.

14.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju toiduraha ja tulumaksutagastuse osas ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lastele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud toiduraha vahe ja saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamise nõuetes puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebajate, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse kohad saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Vastustaja on nii enne24 kui ka pärast25 kaebajate laste lasteaia järjekorda lisamise avalduste vastuvõtmist oma veebilehel märkinud, et kuna Saku vallas on lasteaiajärjekorras rohkem lapsi kui vallal lasteaiakohti, siis sõimeealisele võimaldab vallavalitsus lapsele lastehoidu. Seega pidi vastustajale juba avalduste vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et vastustaja ei täida kaebajate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse täitmise asemel suunab vanemaid kasutama erahoide või jääma koju, sh ka kinnitamata, et sõimekohad oleksid tegelikult olemas olnud, peab olema vastustajale ettenähtav, et vanem võib erahoiu või kojujäämise kulud vastustajalt sisse nõuda. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58). Transpordi lisakulude osas leiab kohus, et nimetatud kahju on tõenäoliselt tekkinud kaebaja enda tegevusest (RVastS § 13 lg 1 p 4 ja VÕS § 139 lg 1). Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja I aprillis 2020. a Saku Sofi Lastehoiu poole uurimaks vabade hoiukohtade kohta, ent kaebaja väitel vastati telefoni teel, et hoiul ei ole vabu kohti pakkuda. Kohus on kaebajatel palunud esitada võimalusel konkreetse kõne detailne vaade, kust nähtuks adressaadi telefoni number ja kõne kestus ning lisaks täpsustada, kellelt saadi infot hoius vabade kohtade puudumise kohta või esitada muu täiendav kirjeldus suhtluse kohta lastehoiuga. Kaebajad on kohtule 09.07.2023 vastanud, et kaebajad ei suutnud konkreetse kõne detaile tuvastada ning kuna antud kõnest on möödas üle kolm aastat, siis ei meenunud, kellega telefonis suhtlus toimus. Vastustaja on vastusele lisanud kirjavahetuse Saku Sofi Lastekeskuse juhatajaga (dtl 193), kes kinnitas, et 2020. a aprillis ja septembris oli vabu kohti. Hoiu juhataja selgitustest nähtuvalt oli septembris hoius 14 vaba kohta ja aprillis oli samuti vabu kohti, kuna