Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mark Pilin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmistX
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 19. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 19. septembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X(edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud alus. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
1.1.PPA patrull avastas 17.09.2023 kell 14.55 Valgas, Jaama pst 12 bussipeatuses, marsruudil Valga-Tartu, reisibussist 22 välismaalast, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Isikud ei soovinud esitada dokumente ja toimetati asjaolude selgitamiseks politseijaoskonda. PPA
ametnikud tuvastasid nende hulgas Läti Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja tunnistuse alusel Kameruni kodaniku X.
1.2.Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 6 lg-st 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 76 lg-st 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset Läti Vabariigis ja Läti vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse, kuid Läti asutused ei ole 19.09.2023 seisuga PPA 17.09.2023 ametlikule päringule veel vastanud. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatust on Läti ametivõimudel kohustus vastata 2 nädala jooksul.
1.3.Isik peeti kinni VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel isikute üleandmiseks vastutavale liikmesriigile.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eelduseks on põgenemisoht. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht ka siis, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Isik on Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist. Isik ei ole PPA-le esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis peale piiriületust edasi teha. On väheusutav, et isik oleks ilma konkreetse plaanita tulnud Eestisse, kus tal tuttavaid ei ole ning riigist midagi ei tea. Pigem on usutav, et isikul oli transport korraldatud või vähemalt välja uuritud ning soov liikuda edasi mujale Euroopasse. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta läks pärast Eestisse jõudmist Valga-Tartu bussile. Kuna osa samas grupis olnud isikutest tunnistab, et neil oli soov liikuda edasi mujale Euroopa riiki ja osa, et ei teadnud, kuhu minnakse, vaid liikusid teiste järgi, on vähetõenäoline, et osa isikuid oleks liikunud edasi, kuid X mitte. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise ohtu.
1.5.Isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud Dublini III määruse alusel üleandmismenetluse tagamiseks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile (Läti).
1.6.Põgenemise ohu tõttu ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta. Elukohast Lätis lahkus ta ilma Läti Vabariigi loata.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 19. septembril 2023 toimunud kinnisel kohtuistungil.
2.1.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja selgitas Lätile üleandmise menetlust ning et Läti on kohustatud isikud vastu võtma.
2.2.X ei esitanud täiendavaid selgitusi Eestisse saabumise ega enda kavatsuste kohta.
3.Kohus koostas esmalt 19. septembril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19. novembrini 2023. Selle
määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause).
6.VRKS § 362 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini III määruse art 28 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt sellele määrusele, kui on isikute märkimisväärne põgenemise oht. Igat juhtumit tuleb eraldi hinnata. Kinnipidamine on lubatav, kui see on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamise eelduseks on üleandmismenetluse tagamise eesmärk.
7.Praegusel juhul ei ole vaidlust, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis ja tema taotlus on läbivaatamisel. Samuti selles, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega on täidetud eeldus, et kinnipidamine viidatud alusel on vajalik üleandmismenetluse tagamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 24 lg-d 1 ja 4). (RKHKm 3-20-1697/31).
8.Isik on avaldanud tema kinnipidamisel (küsitluse protokoll, dtl 19-21), et põgenes kodumaal toimuva sõja eest Venemaale, kus soovis kaitset küsida, kuid ei leidnud selleks sobivat kohta. Sealt kõndis Lätti, kus taotles rahvusvahelist kaitset. Eestisse saabus eesmärgil külastada muuseume ja jalutada erinevates kohtades. Bussiga soovis minna pealinna, kuhu sõit kestab tema arvates umbes tund. Ei kavatsenud Eestis ööbida. Tagasisõiduks Lätti tal rongipiletit ei olnud. Ka Dublini III määruse kohaldamisel on asjakohane lähtuda VSS §-s 68 loetletud põgenemisohule viitavatest asjaoludest. Praegusel juhul on asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 9 (välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist). Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 3-3-1-93-16, p 13; 3-202004/46, p 18.5). Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Sellele viitab esmalt loata lahkumine määratud elukohast Lätis. Põgenemisohtu kogumis kinnitavad ka Eestisse saabumise asjaolud – isik saabus koos veel 21 eri rahvusest välismaalasega, kes kõik olid loata lahkunud Lätis rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud elukohast ning vähemalt osa neist on avaldanud PPA-le ja kohtule tahet lahkuda muudesse Euroopa riikidesse. Selline ühine tegevus loob väga
tugeva kahtluse, et kõik grupis olnud isikud olid valmis liikuma Eestist edasi ning mitte naasma ka Lätti rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ootama.
9.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29 lg 1) ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja nende saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (VRKS § 361 lg 1). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et arvestades põgenemisohu olemasolu saaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul täita eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.
10.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
11.Eeltoodut arvestades annab kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 19. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
12.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.