Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284 ja 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus TVH-23002393 uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Kõo Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.10.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 16.01.2023 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.
2.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Meeli Maripuu koostas 01.02.2023 eksperdiarvamuse, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa tegi 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Eesti Töötukassa tegi 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966, millega jättis kaebajale töövõimetoetuse määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
5.Kaebaja esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284 ja 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus TVH-23002393 uuesti läbi.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 20.02.2023 menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on ebapiisavate kaalutluste ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna töövõimetoetuse suurus sõltub tuvastatud töövõime ulatusest, tuleb ka 03.02.2023 otsus nr TVT/23/008966 lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus uuesti läbi. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 7.1 Kaebaja ei nõustu vastustaja otsustega ning ekspertarsti hinnangutega valdkondades 1 (liikumine), 5 (õppimine ja tegevuste sooritamine) ja 6 (muutustega kohanemine ja ohu tajumine). Valdkonnas 1 ei ole eksperthinnangus arvestatud neurokirurg dr Tarmo Areda ja neuroloog dr Elke Zimmereri seisukohtade ja hinnangutega. Valdkonna 5 ja 6 osas ei suuda kaebaja hinnangul ekspertarst Meeli Maripuu, kelle eriala on perearstindus, hinnata õigesti piirangu olemust ja ulatust ilma, et ta küsiks täiendavaid kommentaare hinnangu andnud psühhiaatrilt dr Margus Lõokeselt (Lõokene). Selliseid kommentaare raviarstilt küsitud ei ole. 7.2 Kaebaja on seisukohal, et läbi taotluses esitatud andmete ja tervise infosüsteemi (TIS) andmete peab ekspertarst nägema ja tajuma taotleja reaalset tervislikku seisundit ja füüsilisi ning vaimseid võimeid ja piirangud selleks, et anda neile õige hinnang. Absoluutselt lubamatu on TIS-s olevate andmete eiramine, nendega mittearvestamine ja nende mittekajastamine eksperthinnangus. Kaebajal on liikumise piirang ja osaline töövõime alates 2018 aastast, mis olemuslikult seisneb selles, et kaebaja ei saa olla püsti või istuli asendis üle 1,5-2 tunni. Püstiasendi alla kuulub ka liikumine (käimine). Kaebaja saab olla sundasendis veel vähem kuni 15-20 min. Kirjeldatud aja ületamise tulemusena tekib alaseljavalu, jalad muutuvad vatiseks ja ei ole piisavalt hästi juhitavad. See võib kaasa tuua komistuse ja kukkumise. Alaseljavalu saab maha valuvaigistiga, jalgade tundlikkuse tagasi aga üksnes horisontaalasendis puhkamisega. Kõik kirjeldatu tähendab reaalelus seda, et kaebaja ei saa teha füüsilist tööd ja saab teha üksnes arvutitööd istudes vaheaegadega või lamades. Kaebaja saab osaleda lühikestel kuni 1,5-2 tundi nõupidamisel ja istungitel. Kaebaja ei nõustu, et selliste sümptomite ja diagnoosidega ei ole kaebaja töövõime piiratud. Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamine ei toimu mitte üksnes isikul diagnoositud haiguste põhjal ja punktide arvutamisel, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet reaalelus mõjutavad. Antud juhul on kaebaja seisukohal, et ekspertarst on suhtunud hindamisesse pealiskaudselt ja formaalselt. 7.3 Kaebaja on seisukohal, et talle peab olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Kui praeguses olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise puudumine, kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2020. aasta töövõime hindamisega võrreldes paranenud. Kaebaja on hinnanud oma tervislikku seisundit halvemaks, kui 2020 aastal. 7.4 Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete olemasolu aitab tagada töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg-s 4 sätestatud 2(10)
kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kaebaja on selle tingimuse täitnud. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub olemasolevate terviseandmete piisavusest. Kaebaja on seisukohal, et uurimispõhimõtte järgmiseks piisab ka sellest, et vastustaja küsib täiendavaid terviseandmeid töövõime hindamise taotlusel nimetatud arstilt. 7.5 Kaebaja esitas 30.06.2023 täiendavad seisukohad. Kaebaja põhjenduste kohaselt on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet ning ei ole arvestanud otsuste tegemisel asjas tähtsust omavate asjaoludega. Otsuste aluseks olevast eksperthinnangust ei nähtu, et arvestatud oleks kõigi kaebaja poolt ning TIS-is esitatud andmetega. Samuti ei nähtu eksperthinnangust ega otsustest, kas ja kuidas on arvestatud kaebaja suhtes varasemalt tehtud otsuste ning eksperthinnangutega. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel kogunud täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt, kel on teavet kaebaja töövõime hindamise kontekstis oluliste asjaolude kohta. 7.6 Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud ka põhjendamiskohustust. Käesoleval juhul puuduvad haldusaktides (ning ka ekspertarvamuses) mistahes põhjendused selle kohta (i) miks ei ole arvesse võetud kõiki kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid (eelkõige kaebaja arvamust tegevuste piirangute kohta) või miks on need jäetud tähelepanuta, (ii) miks on tehtud varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erinev otsus, (iii) mis põhjusel ei ole hinnatud kõiki kaebaja suhtes tehtud hinnanguid tervikuna ning (iv) miks ei ole küsitud täiendavat teavet kaebaja poolt taotluses esitatud arstidelt ja spetsialistidelt, kes omavad teavet asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. 7.7 Kaebaja hinnangul on võimalik ja vajalik viia käesolevas asjas läbi ekspertiis, mis hindaks igakülgselt ja ammendavalt kaebaja töövõimet (sh kaebaja seisundit võrreldes varasemalt koostatud hinnangutega, võtaks arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid ning hindaks kaebaja seisundit ka visiidipõhiselt). Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 16.01.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 16.01.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, lisaks on kaebaja märkinud piirangu ravimite kõrvaltoimete osas. 8.2 Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (TTO) ekspertarst dr Meeli Maripuu, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 01.02.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarsti 01.02.2023 koostatud eksperdiarvamuse vaatas 02.02.2023 üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsusega nr TVH/23/005284 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 8.3 Kaebaja esitas 03.02.2023 halduskohtule kaebuse, milles ei nõustunud vastustaja töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mittemääramise otsustega. Kohtumenetluse raames otsustati kaebaja täiendavalt kutsuda visiidipõhisele hindamisele. TTO ekspertarst analüüsis 3(10)
kohtumenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja visiidil selgunud asjaolusid ning koostas 06.04.2023 seisuga uue eksperdiarvamuse, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud. 8.4 Käesoleva kohtumenetluse raames on ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning on 11.04.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamustes toodud seisukohtadega. 8.5 TTO ekspertarst hindas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tegevuste sooritamisel esineb kerge piirang. Kaebaja on kurvameelne, väsinud, motivatsioonitu. Tähelepanu hajub kergesti. Igapäevategevusi korraldada, ellu viia on tavapärasest raskem. TTO ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaater Margus Lõokene 01.11.2022 epikriisile. TTO ekspertarst hindas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Muutustega kohanemisel esineb kerge piirang. Uute situatsioonidega kohaneda on kaebajal raske, võib tekkida paanika. Pingetaluvus on madal ärevuse tõttu. TTO ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaater Margus Lõokene 01.11.2022 epikriisile. TTO ekspertarst on 06.04.2023 eksperdiarvamuses õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondade osas täiendavalt selgitanud, et 13.03.2023 toimunud dr Tobiase visiidil on arsti otsus, et psüühiline seisund kaebajal töötamist ei takista. TTO ekspertarst hindas, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. TTO ekspertarst on selgitanud, et võtmetegevuste 1.1 Liikumine eri tasapindadel“ ning „1.2 Ohutu ringiliikumine“ piirangute ulatust visiidi tulemus ei muuda, kuna piirang ei mõjuta töövõimet – töövõime hindamisel hinnatakse võimekust läbida järjest 200 meetrit, liikuda treppidel. Tavapärases asendis, nn Rombergi seisus ei esine kaebajal tasakaaluhäireid. TTO ekspertarst on selgitanud, et piirangut võtmetegevuses „1.3 Seismine ja istumine“ ei muudetud, kuna kaebaja suudab ühes kohas püsida, kui on võimalik aeg-ajalt asendit muuta. TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Pidevat kõhulahtisust, mis töövõimet mõjutaks, epikriisid ei kajasta. 8.6 Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus) § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. 8.7 Eelnevast tulenevalt on vastustaja 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 õigesti märgitud, et kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. 8.8 TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Kaebajal on kurvameelsuse, väsimuse ja motivatsiooni puudumise tõttu piiratud igapäevategevuste korraldamine ja elluviimine. Tekkida võiva paanika, madala pingetaluvuse 4(10)
ja ärevuse tõttu on piiratud igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega kohanemine ning stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. 8.9 TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti Töötukassa 03.02.2023 otsusega nr TVT/23/008966 jäetud toetus määramata. 8.10 Vastustaja selgitab täiendavalt, et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades kergeteks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele, terviseandmeid ning visiidi tulemusi. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. 8.11 Asjaolu, et vastustaja on kaebajal tuvastanud varasemalt, s.t 2020. aastal, osalise töövõime, ei tähenda, et ka hilisemate taotluste kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. 8.12 Vastustaja esitas 10.07.2023 täiendavad seisukohad. Vastustaja märgib, et eelmise töövõime hindamise käigus (oktoobris 2022) on kaebaja töövõime hinnatud mitte vähenenuks ehk hindamise lõpptulemus ei ole muutunud võrreldes eelmise hindamisega. Seega 2023. aasta ekspertiisiotsuse tegemisel aluseks võetud eksperdiarvamuses ja otsuses ei põhjendatud seda, et miks hinnati 2022. ja 2020. aastal kaebaja liikumispiiranguid erinevalt seetõttu, et 2020. aastal tehtud otsus ei olnud kaebaja eelmine otsus. Kaebaja töövõimet hinnati ka 2022. aastal mitte vähenenuks, nagu ka 2023. aastal (st, et 2023. aastal tehtud otsus ei olnud eelmise otsusega võrreldes halvem). Käesoleva vaidluse ese ei ole seotud 2022. aasta hindamise otsustega, ega ka selles esinevate põhjendamispuudustega osas, miks ei ole selgitatud varasemast erinevat hindamistulemust. 8.13 On tõsi, et ekspertarstid on kaebaja piiranguid liikumise valdkonnas 2022. ja 2023. aastal erinevalt hinnanud. Et tegemist on erinevate ekspertarstide poolt antud dokumendipõhiste hinnangutega, siis meditsiinidokumentides olevate andmete kaalutlemisel võivad ekspertarstide hinnangud mõnikord erineda. Eespoolöeldut arvestades viidi kohtumenetluse ajal läbi visiidipõhine hindamine, kaebaja kutsuti visiidile ja tema tegutsemispiiranguid täpsustati visiidi käigus. Visiidipõhise hindamise tulemusena selgus, et 2023. aastal enne visiidipõhist hindamist kaebaja tegutsemispiirangutele antud hinnangud on õiged ja neid ei ole vaja muuta. Puudub
5(10)
vajadus uue ekspertiisi läbiviimiseks. Teostatud visiidipõhine hinnang annab põhjaliku ja objektiivse ülevaate kaebaja tervislikust seisundist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II). I
11.Kaebaja on taotlenud ekspertiisi korraldamist, mis hindaks igakülgselt ja ammendavalt kaebaja töövõimet (sh kaebaja seisundit võrreldes varasemalt koostatud hinnangutega, võtaks arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid ning hindaks kaebaja seisundit ka visiidipõhiselt). Samuti taotles kaebaja täiendava tähtaja määramist menetluskulude ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
12.Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) lubatud tõendid.
13.Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt nt teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p-d 24 ja 26). Vaidlus puudub, et käesolevas kohtumenetluses on vastustaja esitanud töötukassa ekspertarsti M. Maripuu visiidipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (dtl 6180) ja töövõime hindamise ekspertarsti dr Alvi Tellmanni hinnangu vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (dtl 81-84). Seega on kohtumenetluses esitatud piisavalt tõendeid, mistõttu täiendava ekspertiisi korraldamine vajalik ei ole. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et töötukassa ekspertarsti arvamus oleks koostatud ebaõige metoodika alusel või tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kohus ei asu haldusorgani asemel tuvastama kaebaja töövõime ulatust. Küll aga on kohtul võimalik asja läbivaatamisel hinnata, kas vaidlusalust haldusakti toetav eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud kõiki andmeid, sh teinud neist põhjendatud järeldused. Rikkumise tuvastamisel kohustab kohus vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Käesolevas asjas on kaebaja suhtes lisaks dokumendipõhisele hindamisele läbi viidud visiidipõhine töövõime hindamine. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid visiidipõhise hindamise protseduuride ega tulemuste osas, mistõttu ei ole täiendava ekspertiisi korraldamine põhjendatud.
14.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
15.Kaebaja esitas 30.06.2023 seisukohtadega taotluse täiendava tähtaja määramiseks menetluskulude ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Kaebaja 30.06.2023 seisukohtadest (punkt 5, dtl 115) järeldub, et kaebaja oli teadlik 10.05.2023 kohtumäärusega määratud tähtaegadest täiendavate seisukohtade, taotluste ja uute tõendite, sealhulgas menetluskulusid ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks tal ei ole võimalik kohtu määratud tähtajaks menetluskuludega seotud dokumente esitada. Kaebaja on tähtaegselt esitanud täiendavad seisukohad ja ekspertiisitaotluse, seda enam jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajal menetluskulude dokumentide esitamist. Sellest järeldab kohus, et kaebajal ei olegi ühtegi 6(10)
mõjuvat põhjust, mis õigustaks täiendava tähtaja määramist ning kohus jätab täiendava tähtaja määramise taotluse rahuldamata. II
16.Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
17.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
18.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist määrus nr 39. Vaidlusaluses 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5-9 ning määrus nr 39. Ühtlasi on 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 selgitatud, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Kohtupraktikas on selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17- 1110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud asjakohastele õigusaktidele.
19.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
20.Käesoleval juhul on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud järgmised tegutsemispiirangud: 1) liikumise valdkonnas võtmetegevustes 1.1. liikumine eri tasapindadel;
1.2.ohutu ringiliikumine; 1.3. seismine ja istutmine; 5) õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas võtmetegevustes 5.2. tegevuste alustamine ja lõpetamine; 5.3. õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes 6.1. väljaskäimine; 6.3. toimetulek muutustega (dtl 15-19). Alljärgnevalt kontrollib kohus valdkondade lõikes, kas kohtule esitatud tõendid toetavad vastustaja järeldust, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole. Liikumise valdkond
21.Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 1, võtmetegevuse 1.2. piirangu arvnäitajaga 4 ning võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 2. Seevastu TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonna toodud võtmetegevuste piiranguid vastavalt 0, 0 ja 0 (dtl 20-22). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad.
22.06.04.2023 eksperthinnangus on TTO ekspertarst M. Maripuu selgitanud, et võtmetegevuste 1.1 Liikumine eri tasapindadel“ ning „1.2 Ohutu ringiliikumine“ piirangute ulatust visiidi tulemus ei muuda, kuna piirang ei mõjuta töövõimet. 200 meetri läbimine ei ole raske, seda kinnitavad visiidi käigus antud ütlused ja dr Tobiase 13.03.23 epikriisis märgitu. 7(10)
Võtmetegevuse 1.3 „Seismine ja istumine“ hinnangu osas on ekspertarst selgitanud, et kaebaja suudab ühel kohal püsida aeg-ajalt asendit muutes (dtl 65).
23.Eelnevast nähtuvalt on vastustaja leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud taotluses ei leidnud samal määral kinnitust TIS-s olevate andmetega. Nimetatud asjaolu kinnitab ka töötukassa ekspertarsti A. Tellmanni 11.04.2023 arvamus, mis on koostatud arvestades tervise infosüsteemis olevaid andmeid ja tuginedes perearsti Reet Tobias 13.03.2023, neuroloogi Elke Zimmerer 07.03.2023, psühhiaatri Margus Lõokene 01.11.2022 ja neurokirurgi Tarmo Areda 19.08.2022 epikriisidele ning OÜ Arstikeskus Confido korraldatud visiidi käigus tuvastatud andmetele (dtl 82-84). Isegi kui vastustajale heita ette seda, et 01.02.2023 eksperthinnangus ei ole eraldi välja toodud kaebaja kõikide raviarstide TIS-i sissekandeid, ei muudaks viidatud sissekannete ülekandmine eksperthinnangule töövõime hindamise tulemusi, arvestades kohtumenetluse käigus läbi viidud täiendavaid hindamisi.
24.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja eksperthinnang ei arvesta dr T. Areda ja dr E. Zimmereri seisukohtadega. Asjaolust, et 01.02.2023 eksperthinnangus ei ole tsiteeritud kaebaja raviarstide epikriise ei saa järeldada, et nendes tooduga ei ole arvestatud. Ekspertarsti A. Tellmanni 11.04.2023 arvamuses on kinnitatud, et kõiki kaebusele lisatud arstide epikriise, nendes märgitud haiguste diagnoose ja sümptomeid on töövõime hindamisel arvesse võetud, kuid ka neid arvestades on kaebaja tegevuspiirangud kerged või töövõimet mittemõjutavad ning ei põhjusta töövõime olulist vähenemist. Ülaltoodu kokkuvõtteks on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel. Ka visiidipõhise hindamise tulemustest ei saa teha selliseid järeldusi, mille alusel saaks eksperthinnangute tulemused kahtluse alla seada. Õppimine ja tegevuste sooritamine
25.Kaebaja on märkinud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse 5.2 piirangu arvnäitajaga 2 ja võtmetegevuse 5.3. piirangu arvnäitajaga 9. TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse 5.2 piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja 5.3 arvväärtusega 0 (dtl 25).
26.Vastustaja selgituste kohaselt arvestati kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses „5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures (dtl 56). Kaebaja ei kirjeldanud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid võtmetegevuses „tegevuste õppimine“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
27.Kaebaja hinnangul on tegemist mõõduka piiranguga, kuid ekspertarst M. Maripuu ei suuda hinnata piirangu olemust ja ulatust õigesti ilma psühhiaatrilt täiendavate kommentaare küsimata, kommentaare psühhiaatrilt küsitud ei ole (dtl 4).
28.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ekspertarst oleks pidanud küsima täiendavaid kommentaare dr M. Lõokeselt. Vastustaja kinnitusel on TTO ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaater Margus Lõokese 01.11.2022 epikriisile. Asjaolu, et dr Lõokese TIS-i sissekandeid on arvesse võetud, nähtub 01.02.2023 eksperthinnangust (kaebuse lisa 2, dtl 26-28), 06.04.2023 visiidipõhisest eksperthinnangust (dtl 71-72, 77) ja 11.04.2023 eksperthinnangust (dtl 82-84). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, millest saaks järeldada vajadust psühhiaatri täiendavate kommentaaride osas. Ka ei nõustu kohus kaebajaga selles, et perearstinduse erialaga ekspertarst ei suuda õigesti hinnata piirangu olemust ja ulatust. Muuhulgas on kaebaja ekspertiisitaotluses avaldanud, et ekspertiisi läbiviimiseks on 8(10)
sobivaimaks arstiks Lembi Põder (dtl 118), kes avalikult kättesaadavate andmete kohaselt tegutseb samuti perearstina. Seega ei ole kaebaja etteheited ekspertarsti erialale põhjendatud. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond
29.Kaebaja on märkinud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse 6.1 piirangu arvnäitajaga 2 ja võtmetegevuse 6.3 piirangu arvnäitajaga 2. TTO ekspertarst on hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse 6.1 piirangu arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja 6.3 arvväärtusega 1 (dtl 26-27).
30.Kuivõrd kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga samadel põhjustel, mis on toodud otsuse punktis 28 (dtl 4), nõustub kohus punktis 28 toodud põhjendustega juurde ja ei hakka neid käesolevas punktis kordama.
31.Nii kaebusest (dtl 115) kui vastustaja 10.07.2023 vastusest (dtl 150) nähtub, et kaebaja töövõime on 28.10.2022 otsusega hinnatud mitte vähenenuks. Kaebaja selgituste kohaselt ja KIS-st nähtuvalt rahuldas Tallinna Halduskohus 26.05.2023 haldusasjas nr 3-22-2327 kaebaja kaebuse ja tühistas ETK 28.10.2022 otsuse (millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud) uurimis- ja põhjenduskohustuste rikkumise tõttu ning kohustati vastustajat vaatama kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.
32.Käesolevas asjas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et kaebaja töövõime hindamisel on rikutud uurimispõhimõtet ning jäetud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Samuti ei nõustu kohus, et otsuses on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust.
33.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on käesoleva kohtumenetluse käigus lisaks dokumendipõhisele hindamisele läbi viidud visiidipõhine töövõime hindamine, mille tulemusel ei ole vastustaja jõudnud teistsugusele arvamusele võrreldes vaidlusaluse otsuse aluseks oleva eksperthindamisega. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid ega esitanud vastuväiteid visiidipõhise hindamise protseduuride ega tulemuste osas. Kohus nõustub, et 01.02.2023 eksperthinnangus ei kajastatud kõikide kaebaja raviarstide epikriise, kuid kõigi epikriiside kajastamata jätmine ei ole rikkumine. On tavapraktika, et kajastatakse epikriise, millele tuginevad järeldused. Asjsas tähtsust omavate epikriiside kajastamine ja ülejäänud epikriiside kajastamata jätmine ei tähenda, et menetluses ei oleks kõigi epikriisidega arvestatud, st rikutud uurimispõhimõtet. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarst. Samuti on andmed üle vaadatud visiidipõhise hindamise käigus. Seega on kaebaja etteheited vastustaja uurimispõhimõtte rikkumises põhjendamatud.
34.Kohus nõustub kaebajaga, et kohtupraktika kohaselt peab olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud osaline töövõime ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik seisund on paranenud ning osalise töövõime asemel määratakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, olema isikul võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt vastustaja varasemalt erinevale seisukohale on jõudnud. Käesolevas asjas oli vastustaja teinud 28.10.2022 otsuse, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Nimetatud otsus oli 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284 tegemise ajal kehtiv. Seega ei jõudnud vastustaja 02.02.2023 otsusega varasemast erinevale seisukohale. Otsuses on välja toodud eksperdi hinnang taotleja töövõime ulatusele koos põhjendusega ning viidatud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis ja e-töötukassas. Vastustaja on täiendavad selgitused esitanud kohtumenetluses. Seega ei ole vastustaja kohtu hinnangul rikkunud põhjendamiskohustust.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõude.
9(10)
36.Kuivõrd kohus leidis, et ETK 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on õiguspärane, on õiguspärane ka nimetatud otsusel põhinev 03.02.2023 töövõimetoetuse määramise otsus nr TVT/23/008966.
37.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel isiku nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.