XX (X) kaebus Viru Vangla 5. jaanuari 2023. a otsuse nr 6-10/319282 ja 15. veebruari 2023. a vaideotsuse nr 6-12/55-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks paigaldama tema kambrile lahtikäiv aken
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX kaebus.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla kinnipeetav XX (kaebaja) esitas 23. novembril 2022 Viru Vanglale taotluse enda elukambrisse lahtikäiva akna paigaldamiseks. Kaebaja tõi välja, et talle on eriarstide poolt näidustatud viibida rohkem värskes õhus. Seoses külmatundlikkusega aga on kaebajal võimatu viibida õues rohkem kui 30 minutit. Kaebaja tõi ka välja, et 2022. a maikuus Tartu Vanglas viibides ei kasutanud ta jalutusboksi, kuna sealse kambri lahtikäiv aken ning pidev värske õhk oli sellise mõjuga, et teisel päeval oli enesetunne rahuldav.
2.Viru Vangla jättis 5. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-10/31928-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 45 lõige 1 näeb ette, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Majandus- ja taristuministri poolt 2. juulil 2015 vastu võetud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 punkti 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vangla märkis, et Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lõige 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea see olema avatav. Seega, selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt 5 (alates 6. juulist 2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõige 3). VangS § 45 lõike 1 sisustamisel saab
3-23-398 siiski arvestada Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC(2006)2 kinnitatud Euroopa vanglareeglistikuga. Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, võimaldama värske õhu juurdepääsu lahtikäivad aknad, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Tartu Ringkonnakohus leidis ka, et VangS § 45 lõige 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav. See on koosõlas vangla eripäraga. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik tagada vangla julgeolekut. Seega järeldas ringkonnakohus, et kambris lahtikäiva akna puudumine ei ole iseenesest õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu. Vangla rõhutas, et tegemist on vanglaga ning aknad ei ole avatavad julgeolekukaalutlustel. Kuna kambrite aknad ei ole avatavad, on vanglal võimalik kinnipeetavate üle järelevalvet teostada tõhusamalt. Välistatud on, et kinnipeetavad saaksid kambrist ilma loata lahkuda jms ning seeläbi vangla julgeolekut ohustada. Vangla on seisukohal, et kinniste akendega ruumis viibimisest kinnipeetavale põhjustatud võimalikud ebamugavused ja ebameeldivused tulenevad paratamatult vangistusest. Tartu Ringkonnakohus leidis ka, et see, et kinnipeetav ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa tema õiguste rikkumist. Vangla pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et Viru Vangla S-hoones teostati ventilatsioonisüsteemide puhastus- ja hooldustööd viimati novembrikuus. Viru Vangla ventilatsioonisüsteemid on töötanud ja ka peale hooldustööde lõppu töötavad laitmatult ning tagavad nõuetele vastava siseõhu kvaliteedi ning õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetuse. Kuna kambrite aknad ei ole avatavad ning kambrite uksed peavad olema suletud, tagavad normidele vastava õhuvahetuse ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed. Seega ei saa mõjutada aknad kambrites õhuvahetust, sest õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemiga, mis on projekteeritud ja reguleeritud just arvestusega, et aknad ei avane. Kambrite õhuvahetus toimib vastavalt etteantud graafikutele, tagades seaduses ettenähtud sisekliima, ning vastab majandus- ja taristuministri määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ sätestatule. Vangla hinnangul on kinnipeetavate elamistingimused igati sobilikud ning ei ohusta kinnipeetavate tervist, mistõttu on vangla hinnangul põhjendamatu avatava akna paigaldamine.
3.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 Viru Vanglale vaide, milles taotles otsuse nr 6-10/31928-2 tühistamist ja uue otsuse tegemist taotluse rahuldamiseks. Kaebaja ei nõustunud Viru Vangla otsusega nr 6-10/31928-2, kuna VangS § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava elukamber vastama ehitusseadustiku nõuetele, kuid hetkel tema elukamber ei vasta ehitusseadustikus sätestatud tingimustele, kuna puudub kohustuslik lahtikäiv aken. Kaebaja tõi välja, et ükski seadus ei sätesta, et ehitusseadustik ja selle alusel väljaantud eluruumidele kehtestatud nõuded ei kehti ega kohaldu vangistuses.
4.Viru Vangla 15. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 6-12/55-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vangla jäi vaiet lahendades vastuses nr 6-10/31928-2 esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märkis vangla, et Riigikohtu halduskolleegium 21. mai 2010. a kohtuotsuse nr 3-3-1-14-10 punktis 8 on märgitud, et VangS § 45 lõige 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea see olema avatav. Seega selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ punkt 5 (alates 6. juulist 2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” § 3 lõige 3). Vangla toonitas, et tulenevalt vangla eripärast ei ole lahtikäiva akna puudumine õigusvastane, kui kambri õhuringlus tagatakse sundventilatsiooni kaudu. Viru Vanglas ei ole lahtikäivate akendega kambreid ja elutegevuseks vajaliku õhuhulga ning selle ringlemise tagab mehaaniline ventilatsioon. Kogu ööpäeva töötab vanglas ventilatsioonisüsteem, mis on reguleeritud ja projekteeritud vastavalt sellele, et vanglas puuduvad lahtikäivad aknad. Viru Vangla S-hoones, kus asub kaebaja elukamber, teostati ventilatsioonisüsteemide puhastus2
3-23-398 ja hooldustööd viimati 2022. aasta novembris. Viru Vangla ventilatsioonisüsteemid on töötanud ja töötavad ka pärast hooldustöid laitmatult ning tagavad nõuetele vastava siseõhu kvaliteedi. Seega ei ole kaebaja taotlus lahtikäiva akna paigaldamiseks tema elukambrisse vangla arvates asjakohane.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 22. veebruaril 2023 kaebaja kaebus Viru Vangla vastu seoses tema 23. novembri 2022. a taotluse rahuldamata jätmisega. Kaebaja märgib kaebuse alguses, et ta vaidlustab Viru Vangla 15. veebruari 2023. a vaideotsuse nr 6-12/55-2, millega jäeti rahuldamata tema taotlus. Kaebaja sõnul ei saa ta vangla vastustega nõustuda. Kaebaja põhjendab, et Vangs § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava elukamber vastama ehitusseadustiku tingimustele. Kaebaja leiab, et tema elukamber ei vasta ehitusseadustiku nõuetele. Kaebaja viitab ehitusseadustiku § 11 lõikele 4 ja määruse nr 38 § 3 lõikele 3 (ilmselt peab kaebaja silmas majandus- ja taristuministri poolt 2. juulil 2015 vastu võetud ja 6. juulil 2015 jõustunud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded” § 3 lõiget 3), mis tema arvates sätestavad kohustusliku lahtikäiva akna. Kaebaja arvates on eluruumile esitatavad nõuded ehitusseadustiku lahutamatu osa ning eluruumile esitatavad nõuded täpsustavad ja täiendavad ehitusseadustikku. Kaebaja arvates on VangS § 45 kohaselt ilmne vastuolu ja rikkumine. Ükski seadus ei sätesta, et ehitusseadustik ja selle alusel välja antud eluruumidele kehtestatud nõuded ei kehti ega kohaldu vanglates. Kaebaja palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus elu ja tervise kaitseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on kaebuse alguses küll märkinud, et ta vaidlustab Viru Vangla 15. veebruari 2023. a vaideotsuse nr 6-12/55-2, kuid kaebuse sisust tulenevalt võib mõista, et kaebaja soovib vaidlustada ka 5. jaanuari 2023. a otsuse nr 6-10/31928-2. Kohus selgitab, et kaebaja 23. novembri 2022. a taotlus elukambrisse lahtikäiva akna paigaldamiseks jäeti rahuldamata 5. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-10/31928-2. Seega on asjakohane taotleda lisaks vaideotsuse nr 6-12/55-2 tühistamisele ka otsuse nr 6-10/31928-2 tühistamist. Samuti nähtub kaebusest, et kaebaja soovib taotleda Viru Vangla kohustamist paigaldama tema kambrile lahtikäiv aken.
7.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 ontdiskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud Viru Vangla 5. jaanuari 2023. a otsuse nr 6-10/31928-2 tühistamise nõudes ja kohustamisnõudes ning kaebus tuleb selles osas viidatud sätte alusel tagastada. Ka varasemalt on kohus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastanud analoogsed kaebused, milles nõuti Viru Vangla kohustamist paigaldama kambrile lahtikäiv aken (nt Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2020. a määrused nr 3-19-1789 ja nr 3-19-1756 ning 7. augusti 2020. a määrus nr 3-19-1790).
8.Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda
3-23-398 seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav, et kaebaja elukambri akna avamise võimatus võiks praegusel juhul oluliselt riivata tema õigust tervise kaitsele või elule. Viru Vangla on nii 5. jaanuari 2023. a otsuses nr 6-10/31928-2 kui ka
15.veebruari 2023. a vaideotsuses nr 6-12/55-2 kinnitanud, et õhuvahetus kambrites on tagatud ventilatsioonisüsteemi kaudu ning normidele vastava õhuvahetuse tagavad ööpäev läbi töötavad filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmed, mis on reguleeritud ja projekteeritud vastavalt sellele, et vanglas puuduvad lahtikäivad aknad. Ventilatsioonisüsteeme hooldatakse vanglas regulaarselt. Samuti puuduvad kohtul andmed, et arstid oleks pidanud vajalikuks kaebaja viibimist just lahtikäiva aknaga kambris. Kohtu hinnangul ei saa see olla ka vajalik, kuivõrd ruumis on olemas ventilatsioon ja kaebajal on võimalik jalutada päeval värskes õhus. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on vanglas tagatud VangS § 55 lõikes 2 ettenähtud igapäevane vähemalt tunniajane jalutuskäik värskes õhus. Kui kaebaja tunneb, et tal hakkab õues olles külm, siis sellisel juhul on tal võimalik ennast lihtsalt soojemalt riidesse panna. Asjaolu, et kaebaja ei soovi külmatunde pärast õues olla kauem kui 30 minutit, ei saa tingida seda, et vangla peab kaebajale värske õhu tagamiseks tegema kambris ümberehituse. Kohus möönab, et akna avamise võimaluse puudumine võib põhjustada kaebajale ebamugavustunnet ka olukorras, kus on tagatud nõuetekohane õhuvahetus, kuid siiski ei ole eelnevale tuginedes põhjust seda pidada asjaoluks, mis ohustaks kaebaja tervist või elu.
9.Muu hulgas eelnevat arvestades ei pea kohus tõenäoliseks ka kaebuse rahuldamist. Kohus nõustub Viru Vangla 5. jaanuari 2023. a otsuses nr 6-10/31928-2 ja 15. veebruari 2023. a vaideotsuses nr 6-12/55-2 toodud seisukohtadega. Täiendavalt märgib kohus, et VangS § 45 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, samuti peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS § 45 lõike 1 järgi ei pea vangla kambril olema lahtikäivat akent. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. aprilli 2010. a otsusest asjas nr 3-3-1-14-10 (punkt 8) järeldub, et VangS § 45 lõige 1 reguleerib ammendavalt nõudeid vangla kambri aknale ning vanglas ei ole kohustuslikud õigusnormid, mis näevad ette, et igal eluruumi toal peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (praegu näeb sellise nõude ette majandus- ja taristuministri
2.juulil 2015 vastu võetud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõige 3). Kohus leiab, et selline Riigikohtu arusaam on kooskõlas ka vangla eripäraga. VangS § 45 lõige 1 on erinorm eeltoodud määruse normide suhtes.
10.Kohtupraktikas on ka varem käsitletud Viru Vangla kambrite mitteavatavate akende ja õhuvahetuse küsimust. Kohtud on järjekindlalt asunud seisukohale, et kambris akna avamise võimaluse puudumine ei ole õigusvastane ja akna avamiseks puudub vajadus juhul, kui õhuvahetus on tagatud ventilatsioonisüsteemi abil. Kohtud on teinud kindlaks, et Viru Vanglas on õhuvahetus tagatud toimiva sundventilatsioonisüsteemiga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5.novembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-157, 15. veebruari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1831 ja 27. märtsi 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1469). See, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist (nt Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-15-193, p 4). Seega ei ole kambrites avatavate akende puudumine iseenesest õigusvastane ning kohus ei näe Viru Vangla tegevuses kaebaja 23. novembri 2022. a taotlust
3-23-398 rahuldamata jättes õigusvastasust. Kui vangla on taganud piisava õhuringluse muul moel, puudub vajadus kambrite õhutamiseks akende avamise teel.
11.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja õiguste riive praeguses asjas on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 5. jaanuari 2023. a otsuse nr 6-10/31928-2 tühistamise nõude ja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
12.Kaebaja on soovinud vaidlustada ka Viru Vangla 15. veebruari 2023. a vaideotsuse nr 6-12/55-2. Kuna kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaideotsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lõikes 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lõige 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus saaks praeguses asjas rikkuda eraldiseisvalt, st vaide esemest sõltumata kaebaja õigusi. Kohus leiab seetõttu, et kaebajal puudub kaebeõigus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ning kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
13.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.