Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-97/18
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 14.09.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2769

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-97

Haldusasi

X kaebus osaliselt tühistada Tallinna Vangla 21.10.2022 käskkiri nr. 5-2/22/386

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta tasutud riigilõiv 20 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.10.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse

8.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud lohakalt ja erapoolikult, mistõttu soovib ta distsiplinaarkaristuse tühistamist. Vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel eiranud avaliku teenistuse seaduse § 71 sätestatud eesmärki distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielikuks väljaselgitamiseks, millega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja oli eelnevalt sama valvuri vastu esitanud kaebuse ettenähtud päevase jalutuskäigus võimaldamata jätmisest, mistõttu käitus valvur kaebaja suhtes vaenulikult ja norivalt, evides kättemaksusoovi. Valvuri kompetentsust pole vaevatud kontrollima. Vangla on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust. Pole küsitletud ühtegi võimalikku tunnistajat ega selgitatud välja kaebajale soodsaid asjaolusid. Vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea, mis annab mõjuva põhjuse otsuse tühistamiseks. Vaideotsuses on välja toodud, et kinnipeetavat häiris valvuri tegevus piisavalt, mistõttu ei jäänud ta täiesti rahulikuks ja pööras valvuri küsimuse meditsiinilise abi vajaduse osas valvuri isiklikuks solvanuks. Vastustaja ei pidanud vajalikuks põhjalikult analüüsida kinnipeetava küsimust valvuri enda võimaliku meditsiinilise kontrollimise vajalikkust, nähes selles vaid pahatahtlikku ja kisulikku suhtumist. Kaebaja on toonud välja Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2016 tehtud otsuse haldusasjas nr. 3-15209, kus on muu hulgas öeldud, et ebaviisaka käitumise keelu seadusliku alusena ringkonnakohtu hinnangul saab kõne alla tulla ainult vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Sellest lähtuvalt peaks vangla kodukorras sisalduv täpsustus olema VangS § 6 lg-s 1 püstitatud üldeesmärgi saavutamiseks paratamatu tingimus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole, sest õiguskuulekas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ei välista teineteist, kuna viimane ei ole seadusega

9.Tallinna Vangla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Tallinna Vangla on seisukohal, et 21.10.2022. a käskkiri nr 5-2/22/386, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. VangS § 11 lõike 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vastavalt justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruse nr. 70 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 lg-le 21 vaatab üksuse juht läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Vaide läbivaatamise pädevus oli vanglal, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Tallinna Vangla selgitab, et arvestades vangla menetluskoormust ei jõua üksuse juht ainuisikuliselt koostada vastuseid kõigile pöördumistele. Töökorralduslikult on märgitud vastuste juurde ka koostaja nimi, enne vaideotsuse või muu pöördumise allkirjastamist tutvub üksuse juht menetlusega ning juhul kui üksuse juht ei nõustu koostatud vastuse projektiga ei allkirjasta ta seda. Lisaks tuleb kohtul ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt Riigikohtu 19.05.2009. a otsus nr 3-3-1-32-09, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022. a otsus nr 3-20- 1239, p 10). Distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vastuväitest ja selgitustest nähtub, et kaebajale ei meeldi valvur U. Kask ning ainuüksi see, et kaebajale ei meeldi U. Kase tegevus, ei saa järeldada, et valvur on huvitatud kaebaja kahjustamisest. Kaebaja viitab, et esitas 20.09.2022 kaebuse valvuri vastu, mistõttu valvur käitus tema suhtes vaenulikult ja norivalt ei vasta tõele. Justiitsministri 13.11.2008. a käskkirjaga nr 176 vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“1 punkt 1.3 sätestab: „Vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju“. Vastavalt VangS §-le 133 on vanglaametnik kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut. Ka kohtupraktikas on leitud, et ametiülesandeid täitva vanglateenistuja pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada (vt TrtRKo 24.01.2019, 318-58, p 14). Tallinna Vangla dokumendihaldussüsteemist nähtub, et üksus võttis kinnipeetava pöördumise vastu 21.09.2022 ning seda tegi vanemvalvur, misjärel üksuse juht suunas pöördumise dokumendiringlusesse ning alles 22.09.2022 registreeriti kaebaja pöördumine nrga 5-18/22/18955-1 ehk teisisõnu valvur U. Kask ei saanud olla teadlik 21.09.2022, et kaebaja tema suhtes vanglale pöördumise oli esitanud. Samuti kaudselt kinnitab ka valvuri ettekande õigust kaebaja 02.10.2022 selgitus, kus kaebaja tunnistab, et ütles valvurile: „Minul ei ole midagi viga, et sinul võib-olla äkki on ja kõndisin edasi.“ ning kaebaja negatiivset meelestatust valvuri suhtes näitab välja ka järgnev: „...siis Urmasel on raske oma viga tunnistada ja otsib võimalusi minule probleeme tekitada.“ Kaebaja negatiivset suhtumist valvurisse ilmestab ka tema 04.10.2022 pöördumine nr-ga 5-18/22/19702-1. Ebaviisakas käitumine riivab ametnike

autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Sellisele käitumisele reageerimata jätmine võib anda teistele kinnipeetavatele signaali, et vastustaja tolereerib sellist käitumist ja see omakorda võib kaasa tuua üldise allumatuse õhkkonna. Esmalt 17.11.2022 vaides reg nr-ga 5-37/22/323-1 on kaebaja märkinud, et valvur U. Kask on üks Tallinna Vangla, kui mitte terve Eesti õigussüsteemi ametnike, kelle suhtes on teenistusalase ebakompetentsi pärast esitatud pidevalt ja korduvalt kaebuseid erinevate kinnipeetute poolt vanglas. Kaebaja on viidanud vaides kaaskinnipeetavate vahelisele solidaarsusele, väljendades, et ka teistele kinnipeetavatele valvur U. Kask ei meeldi, mistõttu ei oleks kaaskinnipeetavate ütlused usaldusväärsed olnud. Samuti ei saa kaaskinnipeetavad anda hinnangut sellele, kas valvur sai kaebaja käitumist pidada ebaviisakaks või muuta valvuri poolt kogetut. Tallinna Vangla praktika näitab, et reeglina kinnipeetavad üksteise vastu ei tunnista. Enamustes vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetlustes ei näe ega kuule kõrval viibinud kinnipeetav midagi või kinnitavad distsiplinaarmenetluse all oleva kinnipeetava süütust. Kinnipeetavad reeglina ei soovi olla kuidagi seotud kaaskinnipeetavate karistamisotsustega (kardavad kättemaksu, vastanduvad valvurile) ning seetõttu annavad tihti valeütlusi teades, et vangla poolt ühtegi tagajärge neile sellest ei kaasne. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja öeldut ei saa pidada viisakusreeglitega kooskõlas olevaks. Kaebaja poolt kasutatud väljend ettekande kohaselt: „Ainult sinu pea on viga saanud!“, mida kinnitab kaebaja enda poolt tunnistatud „minul ei ole midagi viga, et sinul võib-olla äkki on“ on ebaviisakas. Sõnavabadus ei tähenda, et igasugune keelekasutus on aktsepteeritav ning ebaviisakat käitumist ei saa põhjendada isikliku arvamuse avaldamise õigusega. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et Tallinna Vangla 21.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/386 tühistamiseks puudub alus.

viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tallinna Vangla kodukorra p 21.2. sätestab, et distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus, sest kaebaja rikkus Tallinna Vangla kodukorra punktis 1.13.1 sätestatut. Ettekande kohaselt küsis valvur Urmas Kask valjuhäälselt kõikidelt kinnipeetavatelt, kas kellelgi on vaja meditsiinilist abi pärast spordisaali. Sellele vastas kinnipeetav X valvurile mitmel korral ülbelt, et valvuri peaga on midagi viga (edaspidi ka I episood). Hiljem meediku ukse taga küsis valvur sama küsimuse uuesti, mille peale vastas kinnipeetav ülbelt „ minul pole vaja, ma ütlesin, et sinul on peaga midagi viga!“ (edaspidi ka II episood). Kaebaja esitas sellele vastuväited selgitades, et valvur U. Kask küsis kõigilt, kas kellelgi on mingeid vigastusi, mille peale X ütles kaaskinnipeetavale omavahel, et „ainult peaga oleks abi vaja“. Selle peale ütles keegi teine, et „siin ei aita enam arstiabi ka“. Ükski kinnipeetav ei öelnud nimeliselt, kellele see suunatud oli. Tegemist oli kinnipeetavate omavahelise vestlusega, mida U. Kask valesti mõistis. Meediku juures X tunnistab, et ärritus, kuid jäi siiski rahulikuks ja vastas valvurile „ minul pole midagi viga, sinul võibolla on“ ja kõndis edasi. Kohtule arusaadavalt on distsiplinaarkaristus määratud vaid valvuri ettekande alusel, muid võimalikke tõendeid uuritud ei ole. Asjaolu, et otsese tõendina rikkumise kohta on hinnatud üksnes vanglaametniku ettekannet, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtu hinnangul ei saa eeldada ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist. Ka vastustaja on välja toonud, et vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju. Lisaks eelnevale on kohtumenetluses uuritud ka episoode kajastavaid turvakaamera videosalvestisi. Esimese episoodi puhul on näha, et kaebaja suhtles nii kinnipeetavate kui valvuriga, kus kinnipeetavatega suhtlus algas ajaliselt varem. Teises episoodis suhtles kaebaja vaid valvuriga. Videosalvestistelt nähtuvad hoiakutest võib järeldada, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Kuigi esimeses episoodis algas suhtlus kinnipeetavatega, ei pea Tallinna Vangla kodukorra p 1. 13.1 toodud nõuete rikkumiseks toimuma suhtlus alati vahetult valvuriga. Kinnipeetava poolt ebatsensuursete või ebaviisakate väljendite kasutamist ei muuda õiguspäraseks ja lubatavaks isegi see, kui need ei ole suunatud konkreetsele vanglateenistujale või ei ole öeldud eesmärgiga konkreetset vanglateenistujat solvata. Samuti ei muuda selliste väljendite kasutamist lubatavaks asjaolu, kui kinnipeetav ütleb neid väidetavalt omaette või iseendale, kui see järgneb vahetult vestlusele ametnikuga või toimub vanglateenistuja juuresolekul ega ka mitte siis, kui see toimub otsese vestluseta ehk ametniku poole seljaga seistes (Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 otsus haldusasjas nr. 3-20-150 p 11). Lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse riivab nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Julgeoleku tagamine vanglas kuulub vangla vastutusalasse ja selle tagamiseks meetmete võtmisel on tal kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. (Tallinna Ringkonnkohtu 21.04.2015 otsus

haldusasjas nr 3-14-50250, p 15). Teises episoodis on videosalvestiselt näha, et kaebaja suhtleb otse valvuriga ning on ärritunud. Ärritunud olekut on kinnitanud ka kaebaja ise. Kokkuvõtvalt kaevatav käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p 1 alusel ning on seadusega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Järgitud on distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks, vastustaja on põhjendanud karistuse määramist. Käskkiri on motiveeritud, käskkiri kajastab nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid, käskkiri vastab haldusakti tunnustele, on välja antud selleks pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel ning on seega õiguspärane. Mõlema episoodi kohaselt kogumis toime pandud rikkumise puhul on kaebaja suhtes kohaldatud noomitust, mis on leebem võimalik karistus, mida on distsiplinaarkorras võimalik määrata. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades kaebaja rikkumise raskusastet on kõige leebema karistuse määramine proportsionaalne. Vangistuse peamine eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele (VangS § 6 lg 1) ning see hõlmab endas ka oskust kasutada ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisnorme. Ebaviisakale käitumisele reageerimata jätmine annaks vale signaali kõikidele kinnipeetavatele, kuivõrd võib julgustada ka neid ebaviisakalt käituma. Vangla teenistujatega ebaviisakas käitumine õõnestab teenistujate autoriteeti, mille tagajärjeks võib olla oht vangla julgeolekule. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige leebema karistuse valimisel saab käskkirja tühistamise tingida üldjuhul üksnes ilmselge karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Kaebaja on muu hulgas välja toonud, et distsiplinaarmenetluse käigus on jäetud üle kuulamata võimalikud tunnistajad ja selgitusi pole võetud teistelt kinnipeetavatelt. Vastustaja on põhjendanud, et Tallinna Vangla praktika näitab, et reeglina kinnipeetavad üksteise vastu ei tunnista. Enamustes vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetlustes ei näe ega kuule kõrval viibinud kinnipeetav midagi või kinnitavad distsiplinaarmenetluse all oleva kinnipeetava süütust. Kinnipeetavad reeglina ei soovi olla kuidagi seotud kaaskinnipeetavate karistamisotsustega (kardavad kättemaksu, vastanduvad valvurile) ning seetõttu annavad tihti valeütlusi teades, et vangla poolt ühtegi tagajärge neile sellest ei kaasne. Kohus nõustub vastustajaga. Videosalvestistest nähtub, et episoodides osales üks valvur ja mitu kinnipeetavat. Võttes selgitused teistelt kinnipeetavatelt, võib tekkida kunstlikult olukord, kus kõik kinnipeetavad solidaarsusest tunnistavad ühe valvuri vastu. Pealegi on karistuse määramisel võetud arvesse valvuri ettekannet ja karistuse määramise asjaolusid on täiendavalt uuritud kohtumenetluses esitatud videosalvestiste kaudu (kuigi piiratult, sest puudub heli). Lisaks on kohtumenetluses saanud oma seisukohti ja tõendeid esitada nii kaebaja kui vastustaja, mida on otsuse tegemisel arvesse võetud. Tõendite hindamise puhul tuleb muu hulgas arvestada, et selleks, et mõnda asjaolu lugeda tõendatuks, ei pea olema selles 100 protsenti kindel. Antud juhul võiks olla vajalik tunnistajatelt selgituste võtmine olukorras, kus olemasolevad tõendid on vasturääkivad selliselt, et mõlemad olukorrad on ühtemoodi võimalikud. Antud juhul aga nii valvuri ettekanne, videosalvestised kui ka menetlusosaliste selgitused (kaebaja on tunnistanud, et teises episoodis oli ärritunud ning ütles valvurile vastu „minul pole midagi viga, sinul võibolla on“) viitavad üheselt, et kodukorra 1.13.1 toodud nõuete rikkumisele viitavad episoodid toimusid. Eelneva kokkuvõttes ei ole vajalik teistelt kinnipeetavatelt selgitusi võtta.