Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-11644
Kohtuasi
If P&C Insurance AS-i avaldus Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
If P&C Insurance AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema Puudutatud isik: Tallinna linn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood: 80161786), lepingulised esindajad Aleksandr Anissimov ja Galina Danilišina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
1.If P&C Insurance AS esitas 16.08.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistult välja avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 1516,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 243,74 eurot ning viivise tasumata põhivõlalt (1516,96 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.25.08.2021 toimus kahjujuhtum/veeavarii, mille tõttu sai kahjustada Linnamäe tee 85 korteri nr 69 siseviimistlus. Korter oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt. Linnamäe tee 85 hoonet haldab Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (puudutatud isik).
3.Veekahjustusi on saanud korteri elutoa seinad ja põrand. Kahju põhjuseks oli paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sademevesi. Avaldaja tasus remonditööde eest 1516,96 eurot. Avaldaja saatis 22.10.2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole.
4.Vee tungimine tuppa näitab, et kaasomandi ese ei ole korras. Hoone osa, mille kaudu vesi lekkis, kuulub kaasomandisse. Kaasomanikud ei täitnud hoone kontrollimise kohustust, hoonel esinevate puuduste remonti ning ei taganud hoone korrasolekut. Seega on tegemist kaasomanike kohustuse rikkumisega. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi hoonet ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel. Korteriühistu ei ole tõendanud, et kahju tekitanud asjaolu oleks lähtunud teiselt korteri eriomandi esemelt. Seega on avaldaja, kellele läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu.
5.Avaldaja arvestab viivist alates tagasinõude tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o 02.11.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avalduse esitamise seisuga on viivis 243,74 eurot.
6.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega. Puudub alus kahelda kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel. Puudutatud isiku tõendid ei tõenda, et maja vuugid olid korras. Võlgniku poolt edastatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, millal toimus akende hermetiseerimine. RVOVEHITUS OÜ hinnapakkumist ei saa pidada usaldusväärseks. Kahjusumma hulka ei arvestata käibemaksu. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu järgmistel põhjendustel.
7.1.Avaldaja esitatud akti on allkirjastanud AP, kelle haridus on teadmata ning seega on ebaselge, kas kahju ülevaatuse teostas pädev isik või mitte.
7.2.Fotodelt selgub, et maja vuugid saali kohal on terved, need on tehtud mõni aeg tagasi ja nendel on värske välimus. Ühtlasi tehti puudutatud isiku poolt 2018. a oktoobris maja vuukide 2
2-23-11644 remont ning sealhulgas tehti vuukide parandus korteris Linnamäe tee 85-69, Tallinn. Seda kinnitab 10.10.2018 ehituse töövõtuleping.
7.3.10.10.2021 saatis Linnamäe tee 85-69, Tallinn korteri omanik puudutatud isikule e-kirja, milles palus hüvitada nelja akna hermetiseerimisega tekkinud kulud 118,74 eurot. Omanik põhjendas tööde tegemist sellega, et vesi ei satuks eluruumidesse. Puudutatud isik loobus kulude maksmisest põhjusel, et korteri omanik on vahetanud aknad ise ning kannab selle eest ka vastutust. Pärast akende hermetiseerimist ei laekunud korteriomanikult ühtegi kaebust selle kohta, et vesi sattub eluruumidesse. Seega seisnes eluruumi vee sattumise põhjus akna ebakvaliteetses hermetiseerimises, mida kinnitab ka 20.09.2021 RE3 GROUP OÜ poolt teostatud uuring, mille raames uuriti korteri nr 69 kohal asuvate paneelide vuuke ning tuvastati, et saali kohal olevad õmblused on kvaliteetsed, pind puhastatud ja mastiksikiht vastab nõuetele. Samuti tuvastati, et aknaraamid ja tihendid on katki ning korteriomanik ei hooldanud neid õigeaegselt. Korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Maja originaalaknad on puidust. Korteri nr 69 omanik on iseseisvalt vahetanud aknad plastikakende vastu. Korteri nr 69 omanik ei ole akende vahetusest puudutatud isikut teavitanud. Plastikakende vale hermetiseerimine viitab puudulikule akende paigaldamisele, samuti on 20.09.2021 aktiga tuvastatud aknaraamide ja tihendite puudulik hooldus.
7.4.Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et korteriühistu poolne kohustuste rikkumine on tõendatud, vaidleb puudutatud isik vastu kahju ulatusele, mis tuleneb OÜ Kinnisvara ABC 31.08.2021 pakkumisest. Avaldaja esitatud hinnapakkumine on ülepaisutatud ning loetletud tööd on võimalik teha väiksema summa eest. Avaldaja loetletud tööd oli võimalik teha 724,88 euro eest. Avaldaja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei kuulu aga käibemaks kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et ta ei saa arvestada Kinnisvara ABC OÜ arvelt käibemaksu tagasi. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
9.Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). Avaldajal saab olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Samas ei ole kahjunõude eeldused täidetud.
10.Avaldaja on väitnud, et kahju põhjuseks oli korterelamu paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi. Viidatud asjaolu tõendamiskoormis on avaldajal. Vaatlusaktist nähtub, et läbi välisseina (fassaadi) on korteri elutoa seinale ja põrandale tekkinud niiskus. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et korteri põrandakate (laminaatparkett) ning seinaviimistlus on saanud mõningaid niiskuskahjustusi. Tõendamata on, et kahju tekkimise põhjuseks on korterelamu paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sadevesi. Kohtule esitatud fotodelt ei ole võimalik nimetatud järeldada ning üksnes vaatlusaktis toodud paljasõnalisest väitest ei ole võimalik 3
2-23-11644 tõsikindlalt vaidlusalust asjaolu järeldada. Fotodelt küll nähtub, et akti koostaja on mõõtnud erinevates kohtades niiskustaset, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et kahjulik mõjutus korterile on põhjustatud paneelivuukidest konstruktsiooni sattuvast sadeveest. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on paneelivuukide seisukord selline, et niiskuskahjustusi hoone konstruktsioonidele ei teki. Ka avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu ilmset vuukide purunemist või kahjustumist. Seega ei ole avaldaja poolt viidatud puudutatud isiku kohustuse rikkumine tõendatud.
11.Puudub vaidlus, et ka korteri aknad on korteriomanike kaasomandi eseme koosseisu kuuluvad. Puudutatud isiku poolt esitatud ülevaatusaktist nähtuvalt on korteri akende seisukord puudulik. Avaldaja nõude aluseks olevad mõõtmised on tehtud kahjustuse vahetus läheduses elutoa akna juures. Aknaraamist tehtud fotolt nähtub, et mustus on pääsenud aknaraami sisse, lisaks võib sealt nähtuda märke veest. Eeltoodust tulenevalt võib pidada võimalikuks, et niiskus on korterisse sattunud hoopis akende halva seisukorra tõttu. Samas ei ole fotodelt ega ka ülevaatuse teinud isiku põhjendustest üheselt ja selgelt arusaadav, milles seisneb väidetav „aknaraamide ja tihendite terviklikkuse katkiolemine“. Seega on kohtu hinnangul tõendamata ka puudutatud isiku väide, et niiskuskahjustus on põhjustatud akende ebarahuldavast seisundist. Määruskaebus
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
13.Maakohus on esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnanud pealiskaudselt ning on teinud valed järeldused, mis on viinud ebaõige lahendini.
14.Maakohus on tuvastanud, et kahju tekkis Linnamäe tee 85-69, Tallinn korteriomandile. Avaldaja on avalduses märkinud, et kahju põhjuseks oli lekkiv konstruktsioon – paneelivuukidest konstruktsiooni sattuv sademevesi. Konstruktsioonid kuuluvad kaasomandisse. Fotodelt nähtuvad küllaltki suured vuukide vahed, millest ilmselgelt sademete korral pääseb vesi vuukide vahele. Kahjukäsitlejad, kes on kahju kindlaks määranud, on oma ala spetsialistid, keda avaldaja kahjude tuvastamiseks kasutab. Antud isikud puutuvad igapäevaselt kokku veekahjude tekkimise küsimustega.
15.Olukorras, kus nii konstruktsiooni paneelid kui ka aknad on kaasomandis, kuid samas ei ole võimalik kohtu arvates tuvastada kumb nendest oli kahju põhjuseks, oleks maakohus pidanud tuvastama, et korteriühistu vastutab kaasomandi korrashoiu eest.
16.Maakohus on tõendamiskoormist valesti jaotanud. Avaldaja on esitanud tõendid ja väited selle kohta, et kahju on tekkinud kaasomandi osast. Riigikohtu praktika kohaselt on seejärel puudutatud isiku kohustus tõendada, et kahju lähtus mujalt, s.o eriomandi esemelt ning korteriühistu seetõttu ei vastuta. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik tõendanud, et kahju lähtus eraomandi esemelt. Kohus on tuvastanud, et võimalik teine leke lähtub samuti kaasomandisse kuuluvalt osalt (akendest). Sellisel juhul vastutab puudutatud isik samuti. Korteriühistu vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on kaasomandi eset tavapärase hoolsusega korras hoidnud ning et kahju ei lähtunud kaasomandi osast.
17.Avaldaja juhtis maakohtus tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja 4
2-23-11644 ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Maakohus ei ole avaldaja poolt viidatud Riigikohtu lahenditele tähelepanu pööranud ega neid lahendi tegemisel arvesse võtnud. Käesoleval juhul on maakohus loonud oma lahendiga olukorra, kus kannatanud korteriomanikul justkui poleks õigust korteriühistult kahjuhüvitist saada, ehk siis kannatanu peaks oma kulu ja kirjadega kahju likvideerima, vaatamata asjaolule, et kahju tekkis kaasomandi osast ehk mitte kannatanu enda tegevuse tagajärjel. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks.
19.Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ning analüüsinud esitatud tõendeid selles ulatuses, mida pidas vajalikuks õiglase kohtulahendi tegemiseks. Kohus tuvastas põhjendatult, et avaldaja poolt viidatud rikkumine on tõendamata. Puudub vaidlus selles, et hoone seinad ja aknad on kaasomandi osa. Tõendamist pole leidnud, et vesi pääses ruumidesse vuukide või akende kaudu. Isegi kui oletada, et vesi võis tungida korterisse sisse akende kaudu, on vastutus korteri nr 69 omanikul, kuna tema on rikkunud oma KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Arvestades akende võimaliku hermeetilisusega seotud probleeme on alust arvata, et veeleke on tingitud akende valest paigaldamisest, st korteri nr 69 omaniku tegevusest.
20.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et Linnamäe tee 85-69, Tallinn asuva korteri eriomandi esemele kahju tekkimise põhjuseks ei ole korterelamu paneelivuukidest konstruktsiooni sadevee sattumine. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
23.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus pooltele aga selgitamata, et juhul, kui niiskus pääses korterisse akende kaudu ja korteriomanik on rikkunud oma kohustust kaasomandi korras hoidmiseks, ei vastuta korteriühistu tekkinud kahju eest. Seejuures ei selgitanud maakohus menetlusosalistele tõendamiskoormist selle kohta, et kuna korteriomaniku poolne kohustuse rikkumine on korteriühistu vastutust välistav, peab seda rikkumist tõendama korteriühistu. Ringkonnakohus kõrvaldas selle rikkumise, selgitas 05.02.2025 kirjas, et korteriühistu saab vastutada kaasomandist eriomandi esemele tekkinud kahju eest ka siis, kui korteriühistu või korteriomanik ei ole enda kohustust rikkunud, mistõttu tuleb korteriühistul korteriomaniku rikkumisele tuginedes tõendada, et korteriomanik on oma kohustust rikkunud. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule täiendavad seisukohad ja tõendid ning ringkonnakohus võttis need tõendid 28.02.2025 vastu. Tulenevalt vastuvõetud tõenditest leiab
5
2-23-11644 ringkonnakohus, et maakohtu lõppjärelduse muutmiseks alust ei ole ja avaldus tuleb endiselt rahuldamata jätta, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
24.Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Linnamäe tee 85-69, Tallinn ning 25.08.2021 said korteris vee tõttu kahjustada elutoa seinad ja põrand. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja hüvitas 22.10.2021 korteriomanikule kahjujuhtumi tõttu tekkinud kahju 1516,96 eurot, avaldaja esitas 22.10.2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude ning puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vesi tungis korterisse läbi kortermaja paneeli vuukide või ebaõige akende tihendamise tõttu ning selle üle, kas korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest ka juhul, kui vesi pääses korterisse akende kaudu.
25.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et vee pääsemine korterisse läbi vuukide on tõendatud. Puudutatud isik esitas 20.09.2021 koostatud ülevaatuse akti, mille kohaselt puuduseid vuukides ei tuvastatud (dtl 126-130). Avaldaja poolt esitatud varakahju vaatlusaktist pole võimalik teha järeldust selle kohta, kuskohast vesi korterisse pääses. Selles vaatlusaktis toodud jooniselt nähtub üksnes see koht, kus vesi on korterisse pääsenud (akna kõrval) (dtl 12). Samuti ei kinnita avaldaja väidet ükski kohtule esitatud foto. Avaldaja poolt 27.02.2025 esitatud 21.02.2004 korteriühistu koosoleku protokoll ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul samuti seda, et kortermaja vuugid olid 2021. a augustis kahjustatud. Selles protokollis on küll märgitud, et korteriomanikel oli 2004. aastal probleeme maja välisseina vuukidega (dtl 355-357), kuid sellest ei saa järeldada, et 25.08.2021 seisuga olid need puudused endiselt kõrvaldamata. Puudutatud isik on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et 2018. a toimus vuukide remont (dtl 115-117). Arvestades seda, et vuuke remonditi 2018. a ja 20.09.2021 vuukides puuduseid ei tuvastatud, ei saa asuda seisukohale, et vuukide tõttu võis vesi korterisse pääseda.
26.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku 01.03.2025 menetlusdokumendis esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole asjakohane. Avaldaja on 27.02.2025 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et vuugid olid kahjustatud juba 2004. aastal, kuid avaldaja tugineb endiselt asjaolule, et veekahju toimus 25.08.2021. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et kahjujuhtum oleks aset leidnud mingil varasemal ajal. Seetõttu jätab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse tähelepanuta.
27.Avaldaja väitel oleks maakohus, olukorras kus kohus tuvastas, et maja välisseinad ja aknad on kaasomandis ning niiskus on korterisse tunginud, pidanud lähtuma Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 2-18-13649, milles kolleegium on leidnud, et kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et viidatud Riigikohtu lahend on käesolevas asjas asjakohane, kuid ei nõustu, et sellest lahendist tulenevalt oleks avaldaja kahjunõue endiselt põhjendatud.
27.1.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus välisseina vuukide puuduseid tuvastatud ei ole ja seega ei ole ka tuvastatud korteriühistu kohustuse rikkumist seoses sellega. Tõendatud on, et kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest (akendest). 20.09.2021 Re3 Group OÜ ülevaatusakti kohaselt võis vesi pääseda korterisse akende kaudu (kas tihendite või ebaõige hermetiseerimise tõttu) (dtl 126-130). Puudutatud isik esitas 17.02.2025 ringkonnakohtule täiendava tõendina Re3 Group OÜ vastuse, mille kohaselt korteri nr 69 akende tihendamisel on hermeetikut kasutatud ebaõigesti või kasutatud ebaõiget hermeetikut. Samuti on akna kalded pitseeritud ebaõigesti 6
2-23-11644 (dtl 339). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust esitatud ülevaatusaktis toodud järeldustes ja täiendavas vastuses toodud selgitustes kahelda, arvestades ka seda, et kohtule esitatud fotodelt nähtuvad veekahjustused korteri seinal just akende all (dtl 20, 23-25) ja paneelide vahelisi vuuke akende läheduses ei ole (dtl 28-30).
27.2.Puudutatud isik tugineb sellele, et korteriomanik on aknad valesti paigaldanud ja sellega sisuliselt ise endale kahju tekitanud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on kohustus jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel. (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18). Seega on korteriomanike kaasomandis olevalt esemelt tekkinud mõjutuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist võimalik nõuda alati korteriühistult, välja arvatud juhul, kui selle mõjutuse tekitas ja kaasomandi korrashoiu kohustust rikkus korteriomanik ise, kellele kahju tekkis, või teine korteriomanik.
27.3.Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 43; RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohus on selgitanud, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Lisaks peavad korteriomanikud KrtS § 12 lg 2 järgi omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16). Seega on korteriomanikul kohustus tagada, et kaasomandis olevate eseme vahetamisel oleks kaasomandi eseme korrashoid tagatud. Korteriomanikul on kohustus jälgida seega ka seda, et akende vahetamisega oleks tagatud nende veekindlus, sealhulgas et aknad oleksid õigesti hermetiseeritud.
27.4.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik tõendanud, et korteri nr 69 omanik rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust. Kohtule esitatud korteriomaniku ja korteriühistu kirjavahetusega on tõendatud, et korteriomanik vahetas ise oma korteri aknad (dtl 123, 336337). Samuti on 20.09.2021 Re3 Group OÜ ülevaatusakti ja Re3 Group OÜ vastusega tõendatud, et kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju akende ebaõige hermetiseerimise tõttu. Seega ei taganud korteri nr 69 omanik kaasomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr 69 eriomandi esemele kahju.
27.5.Eeltoodust tulenevalt on korteriomanik kaasomandi korrashoiu kohustust rikkunud, mistõttu korteriühistu tekkinud kahju eest ei vastuta. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja täiendava seisukohaga, et ka sellisel juhul saavad korteriühistu ja korteriomanik vastutada solidaarselt. Tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast ei ole olukorras, kus kohustust on rikkunud korteriomanik, korteriühistu ja korteriomaniku solidaarset vastutust võimalik järeldada. Praegusel juhul ei nähtu tõenditest, et korteriühistu oleks oma kohustust rikkunud, vaid seda on teinud üksnes korteriomanik.
28.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
7
2-23-11644
29.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 617 lg 2 alusel. Allkirjastatud digitaalselt
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.