MTÜ Väikese Väina Loodushoid kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 19.05.2022 otsuse nr 125/678 punktide 32.1 ja 32.3 ning 26.07.2022 vaideotsuse nr 1-16/57 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Väikese Väina Loodushoid, volitatud esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Silver Nittim Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Heili Jaamu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Hanketeade“, „Kvalifitseerimistingimused“, „Lisa 9 - Hanke tehniline kirjeldus - Niitmistehnika“, „Põhikiri“ ja „Üldkoosoleku protokoll“.
Jätta MTÜ Väikese Väina Loodushoid kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.09.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
1.MTÜ Väikese Väina Loodushoid (kaebaja) esitas 24.11.2016 SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) taotluse toetuse saamiseks projektile nr 20142020.8.01.16-0149 „Tehnika soetamine puisniitude hooldamiseks niitmise teel“ kogumaksumusega 181 320 eurot. Projekti eesmärk on Laimjala vallas Kingli ja Saaremetsa hoiualadel (16,7 ha) ning Orissaare vallas Liigalaskma-Orinõmme hoiualal (22,9 ha) hooldamine niitmise teel. Elupaikade säilitamiseks sooviti osta niidukid, kaaruti, vaaluti, presskogur, esilaadur ja pallihaarats.
2.Vastustaja rahuldas 08.05.2017 otsusega nr 1-25/491 perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) ja keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine” ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” raames“ (määrus nr 35) alusel kaebaja taotluse ning määras kaebaja projektile toetuse 154 122 eurot, s.o 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Omafinantseeringu suuruseks oli 27 198 eurot. Abikõlblikkuse periood 01.04.2017–01.04.2018. STS2014_2020 § 24 ja määruse nr 35 § 20 järgi oli kaebaja kohustatud mh järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust (RHS), sh RHS-is toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Alates lihthanke piirmäärast tuli hanked läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris.
3.Kaebaja avaldas 13.06.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Niitmistehnika soetamine puisniitude hooldamiseks“ (viitenumber 187393) hanketeate ja -dokumendid ning sõlmis 04.07.2017 Stokker Agri OÜ-ga hankelepingu summas 88 125 eurot.
4.Vastustaja vähendas 25.01.2018 otsusega nr 1-25/15 toetuse abikõlblikkuse summat 5208,87 euro võtta, sh toetuse summat 4427,54 euro võrra, sest hanke kvalifitseerimistingimus netokäibe osas ja hankedokumentide muutmisest teavitamine ei vastanud RHS-is avatud hankemenetlusele seatud nõuetele.
5.Vastustaja tunnistas 25.05.2020 otsusega nr 1-25/10652 oma 25.01.2018 otsuse kehtetuks ja maksis kaebajale toetuse 4427,54 eurot välja. Riigikohus leidis 20.11.2019 otsuses asjas nr 3-17-2718, et eraõiguslik juriidiline isik ei ole hankija RHS § 5 lg 2 p 5 järgi, kui ta ei täida õigusakti või vastava lepingu alusel riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse ülesannet. Kui kaebaja oleks hanke läbi viinud mittehankijana, siis ei oleks olnud tegemist rikkumisega. Netokäibe osas ei ole tegemist konkurentsi piirava nõudega seetõttu, et turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid täitnud. Sellist pakkujate hulka arvestades ei saa mittehankijale ette heita, et ta ei oleks konkurentsi ära kasutanud asja ostmiseks mõistliku hinnaga, mis on struktuurivahenditest rahastamise aluseks. Hankedokumentide täpsustus on kõigile nähtav riigihangete registri teabevahetuse rubriigis.
6.Rahandusministeerium auditeeriva asutusena leidis 21.02.2022 auditi nr JKS-44/2021 lõpparuandes „SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit“3 (tähelepanek 4.2, lk 37-40), et kaebaja poolt hankes seatud kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab pakkuja 2015. a ja 2016. a netokäive ületama 2 miljonit eurot, ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne. Tuvastati mitteabikõlblik kulu 10 417,74 eurot. Vastustaja poolt finantskorrektsiooni ümberhindamine ei olnud
Kaebaja 31.08.2022 esitatud lisa 1. Kaebaja 31.08.2022 esitatud lisa 2.
Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 1.
2(12)
3-22-1809
põhjendatud. Kaebajal oli kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), mille järgi peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Kvalifitseerimistingimused ei tohi välistada konkurentsi, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Hankes seatud nõue, et pakkuja netokäive nii 2015. a kui ka 2016. a peab olema ületanud 2 miljonit eurot, on ebaproportsionaalne, arvestades, et hankelepingu maht on 88 125 eurot, ja saavutatav vaid piiratud arvu ettevõtjate poolt. Ebaproportsionaalne valikukriteerium võis tekitada võimalike pakkujate jaoks põhjendamatu takistuse hankel osalemiseks, mistõttu on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Puudub kindlustunne, et toetust on kasutatud otstarbekalt. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 2 järgi tuleks kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra. 5% määra saab kohaldada juhul, kui minimaalne konkurents oli tagatud, st mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid tingimustele. Esineb oht, et kaebaja kehtestatud kvalifitseerimistingimus oli liialt piirav, mistõttu ei olnud tagatud piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Oluline ei ole, et turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid täitnud. Oluline on, et nõue oleks proportsionaalne hanke eesmärgiga.
Vastustaja koostas 19.05.2022 otsuse nr 1-25/6784, millega: nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse 8855,09 eurot (p 32.1); muutis 08.05.2017 otsust ja luges projekti abikõlblikeks kuludeks 170 902,25 eurot (181 320,00 – mitteabikõlblik summa 10 417,75), toetuse summaks 145 266,91 eurot (154 122,00 – mitteabikõlblik toetus 8855,09) ja omafinantseeringu summaks 25 635,34 eurot (27 198,00 – mitteabikõlblik omafinantseering 1562,66) (p 32.3); tunnistas 25.01.2018 ja 25.05.2020 otsused kehtetuks (p 32.4).
Põhjendused:
7.1.STS2014_2020 § 26 lg 6 järgi peab toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i mõttes, järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem. Kaebaja on rikkunud RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihangetes on netokäibe nõue piiratud 2-kordse, erandjuhul 3-kordse maksumusega hankeobjekti maksumusega, kui see ära põhjendatakse. Kaebaja korraldatud hankes on nõutud käive seadmete maksumusest 22 korda suurem, st 10 korda suurem kui seadusandja on hiljem kehtestatud RHS-is proportsionaalseks pidanud. Kõrgem netokäive ei tähenda automaatselt, et pakkuja on suuteline lühikese aja jooksul hankija tehnilise probleemi lahendama. Selle küsimuse saab maandada garantii- ja hooldustingimustega. Ei ole selge, miks sellise erakordselt piirava tingimuse seadmine vajalik oli. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rakendamiseks oleks kaebaja pidanud looma võimaluse, et võimalikult paljud sobivad pakkujad konkureeriksid soovitud hankeobjekti osas. Kvalifitseerimistingimused peavad olema proportsionaalsed hankelepingu eseme suhtes. Ebaproportsionaalse majandusliku näitaja nõude esitamine võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate otsust hankes osaleda, mis võis omakorda põhjendamatult takistada konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
7.2.Finantskorrektsiooni kohaldamisel ei pea tõendama Euroopa Liidu fondidele tekitatud kahju. Piisab sellest, kui on põhjendatud oht, et kahju tekkis (STS2014_2020 § 46 lg 1).
Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 2.
3(12)
3-22-1809
Praegusel juhul ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju Euroopa Liidu struktuurifondidele. Toetuse saaja on kohustatud kasutama avalikke rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Vastustaja ei ole tuvastanud, et antud asjas oleks selliseid huvisid, mis saaksid üles kaaluda avalikku huvi tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.
7.3.Kaebaja projektile antud toetus tuleb lugeda eeltoodud põhjendustel osaliselt mitteabikõlblikuks ja nõuda see kaebajalt osaliselt tagasi (STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3). Määruse nr 143 § 21 lg 2 järgi tuleb kohaldada 10% korrektsiooni määra, kuna esitati vaid üks pakkumus. Rikkumine võis kaasa tuua selle, et hankes jäid esitamata veelgi soodsamad pakkumused. Seega võis tekkida kahju. Tagatud ei olnud minimaalne konkurents, sest osales ainult üks pakkuja, kuigi turul on 10 pakkujat. Kui turul tegutses ka väiksema müügituluga ettevõtjaid, kes võisid jääda ülepaisutatud netokäibe nõude tõttu konkurentsist välja, siis ei saa kindlalt väita, et kaebaja on efektiivselt ära kasutanud konkurentsi asja ostmiseks mõistliku hinnaga. Rikkumisega seotud hankelepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 104 177,4 eurot, millest toetus on 88 550,79 eurot ja omafinantseering 15 626,61 eurot. Kulud on kaebajale täies mahus välja makstud. Mitteabikõlblik kulu on 10% ehk 10 417,75 eurot. Tagasi tuleb nõuda mitteabikõlblik toetuse osa 8855,09 eurot. Mitteabikõlblik omafinantseeringu osa on 1562,66 eurot.
8.Kaebaja esitas 19.05.2022 otsuse peale vaide5, mille vastustaja 26.07.2022 vaideotsusega nr 1-16/576 rahuldamata jättis. Põhjendused:
8.1.Vaie on nõrgalt põhistatud. Ei ole aru saada, kas kaebaja on arvestanud analüüsi tegemisel vaid Eesti või ka välisriikide ettevõtteid ja millel analüüs põhineb. See, et ükski väiksema käibega Eesti või rahvusvaheline ettevõte poleks saanud ka muidu hankel osaleda, ei ole kuidagi tõendatud ega kontrollitav. Ei ole aru saada, millel põhineb eeldus, et põllumajandustehnika müügiga tegelevates ettevõtetes saavad töötajad Eesti keskmist palka. Millegagi ei ole põhjendatud väide, et keskmises tõsiseltvõetavas Eestis tegutsevas põllumajandustehnika müügiga tegelevas ettevõttes on töötajaid üle 10. Sisustatud pole mõistet „tõsiseltvõetav põllumajandustehnika müügiga tegelev ettevõte“. Kaebaja argumendid ei tõenda ammendavalt, et käibenõude tingimus oleks olnud proportsionaalne ja vajalik. Paljasõnaline on väide, et madalam käibenõue ei oleks antud sektoris õigustatud ega annaks soovitud garantiid.
8.2.Finantskahju oht on selgelt ära näidatud.
8.3.Vastustaja poolt hankedokumentide kooskõlastamine ei olnud õiguslikult siduv ja kaebaja teadis seda. Selle eesmärk on toetuse saajaid enne hanke läbiviimist hea halduse printsiibist lähtudes nõustada ja aidata neil võimalikult varases faasis rikkumisi vältida. Samas ei saa see anda mingit garantiid, et hiljem rikkumist ei tuvastata ja finantskorrektsiooni ei järgne. Vastustaja ei saa võtta võimaliku rikkumise eest vastutust enda peale ja sellest on kaebajat selgelt teavitatud. Struktuuritoetuse kasutamise puhul võib järgneda mitu faasi hilisemaid järelkontrolle ja auditeid erinevate haldusorganite poolt.
9.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.05.2022 otsuse p-de 32.1 ja 32.3 ning 26.07.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:
9.1.Puudub vaidlus, et kaebaja ei olnud hanke läbiviimise ajal hankija riigihankeid reguleerivate õigusaktide mõttes. Seega ei ole hange käsitletav riigihankena, vaid toetuse saaja ostuna. Kaebaja oli hanget läbi viies seotud vaid RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 3. Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 4.
4(12)
3-22-1809
üldpõhimõtetega, kuna seda nõudis STS2014_2020 § 26 lg 6. Lähtuda tuleb hanke korraldamise ajal kehtinud RHS-ist (st kuni 31.08.2017 kehtinud seadusest).
9.2.Ei ole selge, millises seaduses sätestatud ja milliste kohustuste rikkumist kaebajale ette heidetakse. RHS § 3 ja ka selle p 3 sisaldavat mitut üldpõhimõtet. Säästlikkuse põhimõte kehtestati alles alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS-is. Otsuse puudulik argumentatsioon tingib selle tühistamise.
9.3.Ükski õigusakt ei nõudnud kaebajalt hankemenetluse läbiviimist, mida kaebaja tegi vabatahtlikult. Kaebajal oli kohustus järgida vaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Sellest ei tulene, et kaebaja peaks korraldama riigihangete registris väljakuulutatava ja konkurentsile avatud menetluse. Piisanuks, kui kaebaja oleks võtnud registriväliselt mõned hinnapakkumised ja eelistanud neist soodsaimat. Seega tegi kaebaja enam, kui temalt nõuti. Hanke avalikult väljakuulutamisega võimaldas kaebaja pakkumuse esitada laiemale ettevõtjate ringil, kui see olnuks võimalik vaid hinnapakkumiste küsimisel. Kaebaja tekitatud konkurents ei olnud näiline. Nagu kaebaja juba 2017. a-l selgitas, leidus tollal Eesti turul 10 ettevõtjat, kelle aastane netokäive oli kaebaja seatud lävendist kõrgem. Nende ettevõtjate käive moodustas 2016. a-l 71% kogu sektori netokäibest. Kaebaja uuringud näitasid, et ettevõtjad, kelle aastane netokäive jäi alla 2 miljoni euro, ei olekski suutnud hankes seatud tehnilistele kriteeriumidele vastavat tehnikat pakkuda. Seetõttu ei saa rääkida konkurentsi piiramisest. Ühelegi ettevõtjate grupile ei ole tehtud liigseid ega põhjendamatuid takistusi hankel osalemiseks. Kõigil ettevõtjail, kes potentsiaalselt võinuks pakkumuse teha, oli see võimalus olemas. Sellest, et hanke väljakuulutamise ajal oli lausa 10 asjaomase valdkonna Eesti ettevõtjat, kes vastasid netokäibenõudele, tuleneb, et nõue ei saanud olla liiga range või ebaproportsionaalne. Viide kahekordsele hankelepingu eeldatavale maksumusele on asjakohatu, sest sellise nõude kehtestas alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 100 lg 3 ja see kehtib vaid hankemenetluses.
9.4.Proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et kvalifitseerimisetingimused peavad olema nii leebed, et pakkumuse saaksid teha kõik potentsiaalsed asjas huvitatud isikud. Samuti ei tulene RHS-ist, et igal juhul peavad hankes saama osaleda väiksemad ettevõtjad. Nõutav on, et tingimus ei oleks konkreetse kaasuse asjaolusid arvesse võttes ülemäärane ja konkurents ei oleks ebavajalikult piiratud. Kaebaja ei pea seadma kvalifitseerimistingimusi selliselt, et see kunstlikult suurendaks konkurentsi. Ettevõtjal, kes ise kvalifitseerimistingimust ei täida, on võimalik esitada ühispakkumus või tugineda teise ettevõtja vahenditele. Need võimalused leevendavad hankija seatavatest tingimustest tulenevaid võimalikke konkurentsipiiranguid. Kvalifitseerimisetingimust ei saa lugeda seadusevastaseks ainuüksi seetõttu, et ettevõtja, kes sellele tingimusele ei vasta, ei saa seetõttu teistele isikutele tuginemata hankes osaleda.
9.5.Ei ole arusaadav, kas kaebajale heidetakse ette ebaproportsionaalsust või ebavõrdset kohtlemist. Väidetavalt ebaproportsionaalne tingimus kehtib ühtviisi kõigi ettevõtjate suhtes. Viited heale tavale ei ole asjakohased.
9.6.Kaebaja ei saa olla ohustanud Euroopa Liidu finantshuve. Kahju saanuks tekkida seeläbi, kui kaebaja oleks hankinud vajamineva tehnika turuhinnast kallimalt. Kuna hange kuulutati avalikult välja, siis ei saanud ükski huvitatud ettevõtja teha hankes sellist hinnapakkumist, mis ei arvestaks tiheda konkurentsiga. Seega tõi hanke väljakuulutamine kaasa keskmisest turutasemest madalama, mitte kallima hinnaga lepingu sõlmimise. Väide, et äkki toonuks netokäibe madalam nõue kaasa odavama hinna, on spekulatiivne ja paljasõnaline. Kõigil ettevõtjatel, kes olnuks suutelised hanke tehnilistele tingimustele vastavat tehnikat pakkuma, oli see võimalus olemas. Netokäibenõude suurus ei mõjutanud pakkumuse hinda. Pakkumuse hinda mõjutab pakkuja kasumiootus, riskialtisus, potentsiaalsete konkurentide olemasolu
5(12)
3-22-1809
teadvustamine jne. Selleks, et Euroopa Liidu eelarvele kahju tekitamist ette heita, peab ära näitama, et kaebaja sõlmitud leping on sõlmitud toonasest turuhinnast kallimalt. Euroopa Kohtu lahendite mõte ei saa olla, et absoluutselt iga kord, kui esineb pisimgi riigihankereeglite rikkumine, kahjustab see Euroopa Liidu siseturgu ja peab tooma kaasa finantskorrektsiooni. Euroopa Kohtu lahendid räägivad eeldusest, mis peab olema ümber lükatav. Finantskorrektsiooni vajalikkuse analüüs peab olema kaasusepõhine. Vajadusel tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
9.7.Kaebaja ei vaidlusta korrektsiooni määra suurust, vaid selle kohaldamist.
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
10.1.Otsuse põhjendamispuudused ei muuda otsust arusaamatuks. Otsuses viidati ilmselgelt ebatäpselt RHS § 3 p 4 asemel p-le 3, põhjendades konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rikkumist. Säästlikkuse põhimõtte rikkumisele viitamine oli asjakohatu, sest seda põhimõtet enne 01.09.2017 kehtinud RHS ei sätestanud. Samas oli säästlikkuse põhimõte välja toodud täiendava alusena ega mõjuta muid otsuses toodud õiguslikke aluseid. Kaebaja on aru saanud, et talle heidetakse ette proportsionaalsuse põhimõtte ja konkurentsi efektiivse ära kasutamise põhimõtte rikkumist, ning on osanud esitada vastuväiteid. Vaidlusalune otsus põhineb sisuliselt auditiaruandel, mille kohaselt rikkus kaebaja seatud netokäibe nõudega RHS § 3 p-s 3 sätestatud proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid. Põhjendamispuuduste tõttu otsuse tühistamine tooks kaasa uue samasisulise otsuse tegemise ja vaidluse pikenemise. Tegemist on haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatud olukorraga, kus menetlusvead ei too kaasa haldusakti tühistamist.
10.2.Kaebuse põhjendused ei lükka ümber vaidlusaluse otsuse põhjendusi. Asjaolu, et hange viidi läbi riigihangete registris, kuigi õigusaktid seda ei nõudnud, ei saa põhjendada ebaproportsionaalsete kvalifitseerimistingimuste seadmist. Hanke tingimused peavad olema kooskõlas RHS §-ga 3, sõltumata selle läbiviimise vormist.
10.3.Kaebaja väide, et kõigil potentsiaalsetel ettevõtjatel olnuks võimalus pakkumus esitada, ei ole tõendatud ega põhjenda kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Piirav kvalifitseerimistingimus hankes peab olema põhjendatud ja eesmärgipärane ega tohi minna piiravamaks, kui eesmärki arvestades vajalik. Põhjendamatult kõrget netokäibe nõuet ei tohiks seada ka juhul, kui kõik turuosalised sellele nõudele vastaksid. See argument võib olla asjakohane isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiipide rikkumise hindamisel. Kaebaja ei ole arvestanud, et pakkumuse võinuks teha ka väljastpoolt Eestit pärit ettevõte. Samuti ei ole ta tõendanud oma väidet Eesti ettevõtete kohta. Kaebaja peab tõendama, et ebaproportsionaalsel tingimusel puudus mõju konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele.
10.4.Vastustaja ei ole lähtunud alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 100 lg-st 3, seda ka mitte analoogia korras. Toodud on näitlik paralleel, kuivõrd suures ulatuses erines kaebaja nõutud netokäive seadusandja poolt põhjendatuks peetust. Kaebaja ei ole sedavõrd suure nõude seadmise vajadust põhjendanud.
10.5.RHS § 3 rikkumine tõi kaasa finantskahju ohu. Määruse nr 143 § 21 lg 1 järgi tuleb ära näidata vaid kahju oht, mitte kahju tekkimine. Seda toetab ka senine haldus- ja kohtupraktika. Ebaproportsionaalne kvalifitseerimistingimus võis tuua kaasa olukorra, et hankes jäid esitamata veelgi soodsamad pakkumused.
11.Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium ei nõustunud kaebaja seisukohtadega. Põhjendused:
6(12)
3-22-1809
11.1.Kaebaja oli vastustaja 08.05.2017 otsuse p 15 järgi kohustatud järgima STS2014_2020 §-s 24 ja määruse nr 35 §-s 20 toodud toetuse saaja kohustusi, mh järgima toetuse kasutamisel RHS-i. Kaebajal oli kohustus viia hange, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke piirmääraga, läbi elektroonilises riigihangete registris. Kaebajal oli kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, st tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus, olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohelda kõiki isikuid võrdselt. RHS § 3 p 3 järgi peab hankija jälgima, et kõik piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Proportsionaalsus tähendab seda, et hankes seatud kriteeriumid peavad olema vajalikud ja mõõdukad. Mõistlik ei ole väikesemahulise hanke korral seada ülemäära kõrgeid nõudeid ettevõtjate aastakäibele, mis võib välistada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalused hankel osalemiseks. Rahandusministeeriumile teadaolevalt registreerus hankesse 3 ettevõtet, kellest vaid üks esitas pakkumuse. Ühe hankesse registreerunud ettevõtja, kes pakkumust ei esitanud, 2015.-2016. a netokäive ei ületanud tingimuses nõutut. Seega tegutses turul ka väiksema müügituluga ettevõtjaid, kes jäid ülepaisutatud netokäibe nõude tõttu konkurentsist välja. Seega ei saa väita, et kaebaja on efektiivselt konkurentsi ära kasutanud asja ostmiseks mõistliku hinnaga. Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud kõigil ettevõtjail, kes olnuks suutelised pakkuma hanke tehnilistele tingimustele vastavat tehnikat, võimalust pakkumust teha.
11.2.Rahandusministeeriumile teadaolevalt peeti juba enne 01.09.2017 kehtinud RHS-i kehtivuse ajal nii kohtu- kui riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikas mõistlikuks varasema käibe nõuet, mis on samas suurusjärgus riigihanke eeldatava maksumusega. Teatud juhtudel võis hankija seada tingimuse, kus eelnev käive võis olla 1-2,5 korda suurem hanke eeldatavast maksumusest. Euroopa Komisjoni dokumendis „Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide riigihangetes“ on p-s 2.3.1 välja toodud näitena nõue, mille kohaselt ei tohiks kehtestada ebamõistlikult kõrgeid rahalisi nõudeid, mis välistaksid automaatselt muus osas igati pädevate pakkujate osalemise. Levinumaks näiteks on olukord, kus hankija kehtestab ebaproportsionaalselt kõrged nõuded käibele/müügile. Üldiselt on hea tava, et pakkujatelt nõutava aastakäibe tase ei ole suurem kui lepingu 2-kordne väärtus. Kaebaja on nõudnud 23 korda suuremat eelnevat käivet.
11.3.Määruse nr 143 § 21 lg 1 järgi tuli kohaldada 10% korrektsiooni määra. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 36) ja 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239 (p 34) leidnud, et ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele. Euroopa Kohus on otsuses asjas nr C-743/17 (p 67) ja otsuses asjas nr C-408/16 (p-d 60-61) selgitanud, et nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud. Järelikult ei tulnud konkreetset kahju välja selgitada. Antud juhul on esinenud riigihanke eeskirjade rikkumine ja seetõttu tuleb eeldada kahju tekkimist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja vaidlustab tema suhtes tehtud finantskorrektsiooni otsust põhjusel, et tema arvates puudus selle tegemiseks alus. Kaebaja ei vaidlusta kohaldatud korrektsiooni määra (10%), summades tehtud ümberarvestuste õigsust ega viivise nõuet. Seetõttu kohus neid asjaolusid ei kontrolli (HKMS § 2 lg 3).
7(12)
3-22-1809
13.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja ei olnud hankija RHS7 § 10 tähenduses. Põhikirjast8 nähtuvalt tegutseb kaebaja küll avalikes huvides, kuid tema eesmärgid ja ülesanded on laiemad kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule õigusaktidega pandud eesmärgid ja kohustused. Tegemist on kogukonna ja keskkonna huvides tegutseva vabatahtliku ühendusega. 2015. a üldkoosoleku protokollist9 ei nähtu liikmete hulgas ühtegi avalik-õiguslikku isikut.
14.Kuna kaebaja ei olnud hankija RHS-i tähenduses, siis ei olnud tal kohustust järgida RHS-is sätestatud menetlusreegleid (STS2014_202010 § 26 lg 1). Kaebaja poolt hanke läbiviimise ajal11 kehtinud STS2014_2020 § 26 lg 6 sätestas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima RHS-i ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Samuti sätestas määruse nr 35 § 20 lg 4, et hange, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke piirmääraga, viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. RHS § 15 lg 3 järgi oli lihthanke piirmäär asjade ja teenuste hankelepingu korral 10 000 eurot. Riigihangete registri andmetel12 oli hankelepingu maksumuseks ilma käibemaksuta 88 125 eurot. Järelikult ületas kaebaja sõlmitud lepingu maksumus lihthanke piirmäära, mis tähendab, et tal oli kohustus viia hange läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja järgida sealjuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Ebaõige on kaebaja arvamus, et tal puudus kohustus hanget registris korraldada ja ta oleks võinud küsida lihtsalt e-kirja teel enda valitud ettevõtjatelt hinnapakkumisi. Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel (STS2014_2020 § 24 p 1).
15.RHS § 3 sätestab järgmist: § 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; 3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
Kohus lähtub praeguses asjas kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadusest, kui ei ole välja toodud teisiti. Kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Põhikiri“.
Kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Üldkoosoleku protokoll“.
Kohus lähtub vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist, kui ei ole välja toodud teisiti.
Hange kuulutati välja 13.06.2017 ja hankeleping sõlmiti 04.07.2017.
6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.
16.Kaebajale heideti ette RHS § 3 p-de 1, 3 ja 4 rikkumist.
17.Kohus märgib, et nii kaebaja kui ka vastustaja leidsid kohtule esitatud seisukohtades ekslikult, et kuni 31.08.2017 kehtinud RHS ei näinud ette säästlikkuse põhimõtet. Selle nägi ette RHS § 3 p 1. Järelikult oli kaebajal kohustus kasutada avalikke rahalisi vahendeid (kaebajale antud toetust) säästlikult. Sellele põhimõttele viitamist ei saa pidada asjakohatuks. Tegemist on struktuurifondide asjades ühe olulisema põhimõttega – vältida avalike piiratud ressursside raiskamist. See võimaldab avalikke vahendeid ka muudeks ülesanneteks kasutada, mh teistele isikutele ja projektidele toetuse andmiseks. Antud toetus ei ole toetuse saaja omand, mida ta võib vabalt omal äranägemisel kasutada. Toetust antakse konkreetsetel tingimustel ja konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning toetuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse.
18.Kaebaja korraldas avatud hankemenetlusena läbi viidud hanke „Niitmistehnika soetamine puisniitude hooldamiseks“ (viitenumber 187393), mille kvalifitseerimistingimustes13 oli majandusliku- ja finantsseisundi tingimuse nr 2 all toodud kohustuslikuna nõue, et pakkuja esitab majandusliku seisundi hindamiseks kinnituse, et pakkuja netokäive 2015. a-l kui ka 2016. a-l ületas 2 miljonit eurot. Sama nõue on välja toodud ka hanketeate14 p-s III.2.2 „Majanduslik- ja finantsseisund“. Kaebaja poolt hanke tulemusel soetatud tehnika maksumus ilma käibemaksuta oli 88 125 eurot. Järelikult ületas kaebaja nõutud käive hankelepingu maksumust 22,7 korda.
19.Kuigi RHS ei näinud kaebajale ette sätet käibenõude kehtestamise ja selle põhjendatud suuruse kohta, ei tähenda see, et tegemist oleks kaebaja suva järgi määratava tingimusega, mis ei kuulu kontrollimisele ja mida ta ei pea põhjendama. Kaebajal on vaba voli otsustada, mida ta soovib osta, mitte vaba voli otsustada, kellelt ta soovib osta. Ka pakkujatele kehtestatud käibenõue peab vastama RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Ebaproportsionaalne ja põhjendamatu käibenõue saab rikkuda RHS § 3 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid. Juhul, kui hankija seab pakkujatele väga kõrge käibenõude, siis ei saa hankel osaleda pakkujad, kes nõutud käibenõuet ei täida. Seega jääb osa potentsiaalsetest pakkujatest hankest kõrvale. Ühelt poolt riivatakse õigusvastaste hanketingimustega ettevõtjate konkurentsiolukorda, takistatakse osadel ettevõtjatel majandustegevusega tegeleda, tulu teenida ja nö turul ellu jääda. Eriti hoolikalt tuleb sellist osade ettevõtjate soosimist vältida avalike vahendite kasutamise korral. Kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel peab olema võimalus avalikele vahenditele pretendeerida. Teiselt poolt ei saa hankija sellises olukorras turu parimat pakkumust. Teades, et osa konkurente ei saa hankel osaleda ja puudub konkurentsisurve, saavad pakkujad esitada kõrgema hinnaga pakkumuse. See omakorda ei võimalda kasutada avalikke rahalisi vahendeid säästlikult ega võimalda saavutada hanke eesmärki mõistliku hinnaga. Ebaproportsionaalne ja põhjendamatu käibenõue kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt, võimaldades suurematel ettevõtetel hankes osaleda ja tulu teenida ning seeläbi turul oma konkurentsiolukorda parandada.
20.RHS § 3 p 3 järgi peavad isikutele [pakkujatele] seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendused sedavõrd suure käibenõude kehtestamisel asjakohatud. Kaebaja viitas vastustajale 15.11.2017 saadetud kirjas15 (p 9) garantii- ja hooldusremondi tagamise vajadusele. Hanke tehnilise kirjelduse16 p 7 järgi tagab pakkuja pakutavate seadmete hoolduse ja
Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Kvalifitseerimistingimused“. Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Hanketeade“.
Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 5.
Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Lisa 9 - Hanke tehniline kirjeldus Niitmistehnika“.
9(12)
3-22-1809
garantiiremondi volitatud esindaja juures Eesti Vabariigi piires. Viidatud tingimus ei näe ette, et pakkuja peab ise hooldus- ja garantiiremonditöid osutama. Hooldus- ja garantiiremonditööde teostamiseks vajaliku lepingu sõlmimine selliste tööde teostajaga ei eelda pakkujalt suure käibe olemasolu. Seega ei tõenda ettevõtja väiksem käibemaht tema võimetust vajalikke hooldus- ja remonttöid tagada.
21.Asjakohatu on ka kaebaja põhjendus, et enamik turul tegutsevaid ettevõtjaid, kes oleksid saanud kaebaja soovitud tehnikat müüa, oleksid vastanud käibenõudele. See ei tähenda, et nagu poleks konkurentsi piiratud. Oluline pole, et turul oli piisaval hulgal ettevõtjaid, kes kaebaja esitatud nõudele vastasid. Oluline on, et kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel ettevõtjatel oleks olnud võimalus hankel osaleda. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et turul tegutsevad väiksema käibenõudega ettevõtjad poleks suutnud kaebaja soovitud tehnikat hankida ja kaebajale müüa. Seega riivas kaebaja kehtestatud nõue nende ettevõtjate konkurentsiolukorda. Samuti pole kaebaja arvestanud võimalusega, et hankest võinuks huvituda ka mõni RHS § 3 p-s 3 nimetatud välisriigist pärit ettevõtja. Kuigi tegemist ei olnud rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ja hanketeadet ei avalikustatud rahvusvaheliselt, ei saa välistada, et mõni huvitatud välisriigi pakkuja võinuks leebema käibenõude korral pakkumuse esitada. See ei olnud keelatud. Järelikult on kaebaja 15.11.2017 kirja juures olevad ettevõtjate nimekirjad koostatud valedest eeldustest lähtudes ja kontrollimatud ega tõenda rikkumise puudumist.
22.Kaebaja koostatud nimekirjad/tabelid ei ole tõsiselt võetavad ka muudel põhjustel. Kaebaja on lähtunud põllumajandustehnika müügiga tegelevate ettevõtjate väljaselgitamisel äriregistris toodud EMTAK koodist. EMTAK kood on ettevõtja enda poolt määratav ja selle õigsust reeglina ei kontrollita. Seega ei saa selle koodi alusel teha arvestatavaid järeldusi. EMTAK koodi alusel tehtud nimekirjad ei kinnita, et turul ei tegutsenud ka muid ettevõtjaid, kes oleksid olnud huvitatud ja võimelised hankelepingut täitma. Kaebaja viited põllumajandustehnika müügiga tegelevate ettevõtjate töötajate arvule ja keskmisele palgale on samuti asjakohatud ega põhjenda mitte kuidagi seatud käibenõuet. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei oleks olnud väiksema töötajate arvuga või väiksemat palka maksev ettevõtja võimeline hankelepingut täitma. Põllumajandustehnika ostu-müügilepingu ja tarnelepingu sõlmimine ei eelda suure töötajaskonna olemasolu. Hankelepingu täitmise võimekust ei ole ainult ettevõtjal, kelle käibemaht ületab 2 miljonit eurot. Samasugune võimekus võinuks olla ka ettevõtjal, kes on müünud sarnast tehnikat kordades vähem. Pakkuja usaldusväärsust saanuks kontrollida ka nt tegutsemisaja pikkuse, varasemate lepingute täitmise, lepingupartnerite soovituse vms kaudu. Suurem käive ei tõenda, et ettevõte ei lähe lähiajal pankrotti, täidab oma lepinguid nõuetekohaselt ning tagab nõuetekohase hooldus- ja garantiiteenuse osutamise.
23.Asjakohatu on kaebaja viide hanketingimuste vaidlustamise võimalusele. Hanketingimuste vaidlustamine on huvitatud pakkuja võimalus, mitte kohustus. Arvestades vaidlustamisega kaasnevat aja- ja rahakulu, võib potentsiaalne pakkuja otsustada vaidlustamisest loobuda ja pakkumust mitte esitada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole olnud ja võimalikku kahju avalikele vahenditele ei ole tekitatud. Hanketingimuste vaidlustamata jätmine ei lükka kuidagi ümber eeldust, et õiguspäraste hanketingimuste kehtimise korral oleks hankes võidud esitatud rohkem pakkumusi ja edukaks võinuks osutuda soodsam pakkumus. Kuna kaebaja ei olnud hankija RHS-i tähenduses, siis võis ka see asjaolu tekitada potentsiaalsetes pakkujates segadust, kas ja kuhu saab vaidlustamise soovi korral pöörduda.
24.Samuti on asjakohatu kaebaja viide ühispakkumuse esitamise võimalusele. Ühispakkumuse esitamine või alltöövõtu kasutamine on pakkujale ettenähtud võimalus, mitte kohustus. Piisava kvalifikatsiooniga ettevõtja ei pea olema huvitatud pakkumuse esitamisel
10(12)
3-22-1809
teise isiku (nt konkurendi) näitajatele tuginemisest. Selleks sundimine piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust.
25.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja seatud käibenõue ei olnud põhjendatud. Kaebaja seatud kvalifitseerimistingimus oli hankelepingu maksumust arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne ja konkurentsi õigusvastaselt piirav, mis sai mõjutada ka hanke tulemust.
26.Kohtu arvates ei oleks väiksema käibenõude seadmine vaid konkurentsi kunstlik suurendamine, vaid võinuks ka tegelikult konkurentsi suurendada ja väiksemad ettevõtjad võinuks ka tegelikult hankes osaleda. Kaebaja ei ole vastupidist usutavalt põhjendanud, veel vähem tõendanud. Rahandusministeerium viitas ühele ettevõtjale, kes registreeris end hanke juurde, kuid ei esitanud pakkumust, tõenäoliselt põhjusel, et ta ei vastanud käibenõudele. Järelikult on RHS §-st 3 tulenevate põhimõtete rikkumisega avalikele vahenditele kahju tekitamine mitte üksnes võimalik, vaid ka eluliselt usutav. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei pea finantskorrektsiooni tegemiseks kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele tõendama, vaid selle olemasolu saab eeldada, kui on rikutud toetuse kasutamise nõudeid, sest tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist. Hoopis kaebaja kohustuseks oli tõendada, et kahju ei tekkinud ega saanukski tekkida ning hanke tulemus olnuks sama ka õiguspäraste hanketingimuste kehtestamise korral (STS2014_2020 § 24 p 6). Kaebaja ei ole seda teinud.
27.Ebaõige on kaebaja arusaam, et üksnes hanke avalik läbiviimine tagas turuhinnaga hankelepingu. Üldteadaolevalt esitatakse avalikel hangetel erineva hinnaga pakkumusi. Kuna kaebaja hankel osales vaid üks pakkuja, siis ei saa kuidagi väita, et veelgi madalama hinna poleks olnud võimalik soovitud tehnikat soetada.
28.Kuna kaebaja ei järginud hanke läbiviimisel RHS-is ettenähtud põhimõtteid, esines alus finantskorrektsiooni tegemiseks, sest rikkumise tõttu ei olnud kogu kulu enam abikõlblik (STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3; määruse nr 143 § 2 lg-d 1 ja 2). Riigihankenõuete järgimisel võinuks hankel osalejaid olla rohkem, konkurents võinuks olla suurem ja valituks võinuks osutuda soodsam pakkumine. Sellest tulenevalt on põhjendatud eeldada, et kaebaja valitud teenuse osutajaga kaasnenud kulud ei ole kogumahus põhjendatud ega abikõlblikud. Kaebaja on tekitanud seeläbi võimaliku kahju Euroopa Liidu eelarvele ja see toob kaasa finantskorrektsiooni rakendamise vajaduse. Praegusel juhul ei esinenud STS2014_2020 § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis välistanuks finantskorrektsiooni tegemise.
29.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajal toetuse saajana oli toetuse saamise tingimuste, sh RHS-i üldpõhimõtete järgimise kohustus ja ta peab vastutama nende nõuete rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele. Rakendusüksuse ülesanne ei ole kaebaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei tulene kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele antud kooskõlastus omaks eelhaldusakti iseloomu, oleks siduv ja saaks seeläbi anda kaebajale õiguspärase ootuse, et hankedokumentide õigusvastasusele tuginedes kaebaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni ei tehta. Kooskõlastuse eesmärk ei ole tagada toetuse saajale õiguspärast ootust, et toetust tagasi ei küsita, vaid kaitsta Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas nr C-349/17 p-des 105 ja 106 leidnud, et liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud, ei saa tekitada abi saajas õiguspärast ootust, et abi on õiguspärane. Sarnasest seisukohast tuleb lähtuda ka praegusel juhul ja leida, et varasemad õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et kaebaja hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine. Toetuse saajal on hoolsuskohustus abi andmist reguleerivate sätete järgimisel. Seega olenemata põhjusest, miks varem kaebaja hankedokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastatud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et kaebaja kehtestatud hanketingimus (käibenõue) oli õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete pakkujate
11(12)
3-22-1809
õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanketulemusi. Kaebajal olnuks võimalik rikkumist vältida, kui ta oleks pööranud suuremat tähelepanu RHS-is sätestatud riigihanke üldpõhimõtetele. Seega saab vaid kaebaja ise vastutada tema poolt läbiviidud hanke õiguspärasuse eest.
30.Praegusel juhul ei ole võimalik kohustuse rikkumisega kaasnenud rahalise mõju suurust hinnata, sest ei ole teada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis õigusvastaste hanketingimuste tõttu oma pakkumuse esitamata ja milliseks võinuks kujuneda eduka pakkumuse maksumus. Samas ei saa rikkumisega kaasnenud rahalist mõju ilmselgelt välistada. Seetõttu tuleb finantskorrektsiooni tegemisel ja toetuse vähendamisel lähtuda määrusest nr 143 (STS2014_2020 § 46 lg 1). Kuna kaebaja ei olnud hankija RHS-i tähenduses ja rikkus kohustust järgida RHS-i üldpõhimõtteid, lähtus vastustaja finantskorrektsiooni tegemisel põhjendatult määruse nr 143 § 21 lg-st 2, mis nägi ette 10%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise.
31.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu sisaldaks vaidlusalune otsus selliseid vigu, mis muudaksid sellest arusaamise võimatuks või raskendatuks. Tegemist on otsitud väitega. Kaebaja oli vastustaja etteheidetest teadlik. Samuti on ta saanud esitada kohtule põhjendatud kaebuse.
32.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on lõppjärelduses õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vaideotsus. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
33.Kohus rahuldas 09.09.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vastustaja 19.05.2022 otsuse kehtivuse kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka kohaldatud esialgne õiguskaitse. HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
34.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, sel põhjusel jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.