3-23-1941 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
02.09.2023 kohtuistungil
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.10.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani Vabariigi kodanik X sünd xx xx xxxx peeti kinni 01.09.2023 kell 09:30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse (edaspidi PVB PMJVT) järelevalveametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Pae 23, Tallinnas ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 02.09.2023 isikule sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052271616.
2.PPA esitas 02.09.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 ja 2 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 1 kuuks. Põhjendused:
3-23-1832941
2.1.01.09.2023 PPA Põhja piirivalvebüroo ametnikud teostasid kontrolli aadressil Pae 23, Tallinn, Harjumaa. X viibis kontrolli hetkel nimetatud aadressil ning esitas enda isiku tuvastamiseks sisenemiseks Usbekistani passi nr xxxxxxx, kehtivusega 06.12.2021 kuni 05.12.2031 ja Läti tähtajalise elamisloakaardi nr UA2140552, kehtivusega 19.07.2023 kuni 01.08.2024. Teostatud päring Läti Vabariigi ametivõimudele, mille vastusest selgus, et isiku nimele väljastatud Läti Vabariigi elamisluba nr UA2140552 on tunnistatud kehtetuks alates 02.08.2023. Kontrolli tulemusel selgus, et isik viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 03.08.2023, rikkudes sellega välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1. 2.2 X saabus viimati Schengeni viisaruumi Eesti Vabariigi kaudu 20.08.2022, kasutades sisenemiseks Usbekistani passi nr xxxxxxx, kehtivusega 06.12.2021 kuni 05.12.2031 ja Eesti poolt väljastatud D-liiki viisa nr EST100358478 alusel, kehtivusega 10.08.2022 kuni 20.07.2023. Isikule oli väljastatud lühiajalise töötamise registreering ajavahemikuks 25.04.2022 – 23.07.2023 Lovak OÜ-sse. X`le väljastatud Eesti viisa EST100358478 tunnistati PPA poolt kehtetuks 24.04.2023, kuna viisa eesmärk oli töötamine ja isiku töösuhe lõppes 30.11.2022. Töötamise registris on märge, et isik töötas Lovak OÜ-s ajavahemikul 01.09.2022 – 30.11.2022. Peale seda pole isikul ametlikke töösuhteid Eesti Vabariigis registreeritud. Isik viibib Eesti Vabariigis ja Schengeni alal seadusliku aluseta alates Läti elamisloa kehtetuks tunnistamisest 03.08.2023 kuni 01.09.2023, kokku 30 kalendripäeva. Isik võeti ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalasena (illegaalina) arvele (nr 1052271616). 2.3 Eesti Vabariigis viibitud aja jooksul on PPA menetluse infosüsteemi kantud X`ga seotud erinevad juhtumid (21.04.23, 02.05.23, 03.06.23, 01.07.23). Lisaks näitab isikule koostatud väärteoprotokollide arv tema suhtumist Eesti õiguskorda. VMS § 11 kohaselt on Eestis ajutiselt viibiv välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Samuti tunnistas isik küsitluse käigus, et teda on 2019. aastal Venemaalt deporteeritud ja talle määrati sissesõidukeeld 10 aastaks. Isiku sõnul deporteeriti ta selletõttu, et viibis dokumentideta Venemaal. Küsitluse käigus isik ei soovinud konkreetselt vastata küsimustele, kas teda on kriminaalkorras karistatud, mille eest teda Venemaalt deporteeriti. Kõik see näitab, et isik ei ole seadusekuulekas ja on ebausaldusväärne. 2.4 Illegaalimenetluse raames oli tuvastatud, et oma käitumisega näitas isik üles lugupidamatust Eestis kehtivate seaduste suhtes. PPA on kindlaks teinud, et isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikidega. PPA kohaldas lahkumisettekirjutusega X Schengeni sissesõidukeelu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. PPA koostas isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, kuna on alus arvata, et X üritab kõrvale hoiduda vabatahtlikust ettekirjutusest ja jätkata oma ebaseadusliku viibimist ja töötamist Eestis või Schengenis. Taotluse esitamise hetkeks on isiku lahkumisettekirjutus täitmata ja kuulub sundtäitmisele alates 02.09.2023. 2.5 XI puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna Politsei- ja Piirivalveamet järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. XI viibis ja töötas Eestis ebaseaduslikult (XI `l puuduvad võimalused Eestis viibimise seadustamiseks, isikul tulenevalt VMS §-st 911 lg 1 ei ole võimalik Eestis viisat, ega tulenevalt VMS §-st 216 lg 1 p 1 elamisloa taotleda), seega PPA on seisukohal, et X`i soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X`i paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, mida on oma varasema käitumisega kinnitanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X ei täitnud VMS §-st 18 ja 19 2(5)
3-23-1832941
tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isiku lahkumisettekirjutus täitmata ja kuulub sundtäitmisele alates 02.09.2023. 2.6 Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §- s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. PPA on seisukohalt X vabaduses viibides hakkab väljasaatmisest kõrvale hoidma, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervise kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. 2.7 Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Usbekistani Vabariiki. Lennud Usbekistani Vabariiki toimuvad Türgi Vabariigi kaudu, kuid suve hooajaga seotud Türgi lendude suure koormusega esimene võimalus Xi tagasisaatmiseks tekib mitte varem kui kolme nädala pärast ehk septembri lõpus. Arvestades eeltoodut ei ole käesoleval hetkel väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõte.
3.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik on ise esitanud PPA-le viisa taotlemisel eposti aadressi. Isik on oma e-posti aadresse, mille kaudu PPA-ga on suhelnud, korduvalt vahetanud.
4.X selgitas istungil, et soovib üksnes võimalust naasta Pae tn korterisse, pakkida kokku oma asjad ja hiljemalt teisipäevaks osta pilet, et lahkuda Eestist. Kohta, kuhu ta sõidaks, ta veel ei teadud. Samuti selgitas isik, et teda ei ole kriminaalkorras karistatud ja PPA sellekohased kahtlused on ekslikud. Isik ei oska kasutada e-posti ning ta sai kätte dokumendid, millest nähtub, et tal puudub õiguslik alus riigis viibida 4-6 kuud hiljem.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et isikul puudub Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks seaduslik alus. Tema viisa kehtivus lõppes juba 24.04.2023.Viisa eesmärk oli töötamine ning töösuhe lõppes 30.11.2022. Peale seda pole isikul ametlikke töösuhteid Eestis registreeritud. Isik Viibib Schengeni alal seadusliku aluseta alates Läti elamisloa kehtetuks tunnistamisest 03.08.23 kuni käesoleva ajani, st üle 30 kalendripäeva. Ehkki isikule pidi olema teada tema viisa kehtivuse lõppemine, jätkas ta otsima erinevaid võimalusi Schengeni alale jäämiseks. Kuivõrd isik on taotlenud Lätis elamisluba, ei ole kohtu jaoks usutav, et ta ei teadnud asjaolust, et Eesti Vabariigi viisa kehtivus lõppes 24.04.2023. Kohtu jaoks ei ole usutav, et puudutatud isiku vanuses isik ei oska kasutada e-posti. Samas väitis ta istungil, et oskab kasutada WhatsApp rakendust, mille kaudu ta sai väidetavalt teada asjaolust, et tal puudub õigus Schengeni alal viibida. Isiku käitumine annab alust arvata, et tema väited, mille kohaselt ei olnud talle teada asjaolu, et tal puudub õiguslik alus Eestis viibida, ei
3(5)
3-23-1832941
ole usaldusväärsed. Usutav on, et isik nimetatud asjaolust teadis, kuid ei soovi kodumaale naasta.
6.Kuna isikul puudus Eestisse saabumiseks ja puudub siin viibimiseks seaduslik alus, siis tuleb ta kodakondsusjärgsesse riiki Usbekistani tagasi saata.
7.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
8.Isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Isikul on küll olemas kehtiv reisidokument, kuid Usbekistani reisi organiseerimine võtab aega, PPA sõnul kuni 1 kuu. Järelikult tuleb otsustada tema kinnipidamise vajaduse üle. PPA arvates esineb isiku suhtes põgenemisoht. VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Kohtu hinnangul on PPA hinnatud põgenemisoht usutav. Isik ei ole usaldusväärne, kuna ta juba rikkus Eesti õigust ebaseadusliku viibimise ja töötamise näol, mistõttu võib eeldada, et ta ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. Isik ei vaidlustanud istungil PPA väidet, et tal on erinevaid eposti aadresse ning kohtu jaoks ei ole usutav, et isik neid ise ei kasuta. Seega võiks isik asuda hoiduma PPA korralduste vastu võtmisest, mis teeks tema väljasaatmise raskendatuks. Tõenäoliselt jätkaks isik Eestis või mõnes muus Schengeni riigis ebaseaduslikku töötamist ega naaseks vabatahtlikult kodumaale, nagu ta väitis istungil. Isik ei ole soovinud avaldada PPA-le tuttava andmeid, kelle kaudu ta sai endale taotleda Läti elamisluba, lisaks on selgusetuks jäänud küsimus, mille eest ta Venemaalt on deporteeritud ja talle on määratud 10 aastane sissesõidukeeld.
11.Seega võib arvata, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis ta võib hakata end PPA eest varjama või lahkuda Eestist, et enda väljasaatmist takistada. Põgenemisohu tõttu puudub alus arvata, et isik jääb PPA-le tema väljasaatmise täideviimiseks kättesaadavaks, teeb PPA-ga koostööd ja järgib tema suhtes kohaldatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Seetõttu on isiku kinnipidamine vajalik, et tema suhtes kehtivat lahkumiskohustust täita.
12.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). PPA kinnitas istungil, et isikule tagatakse enne tema väljasaatmist võimalus pakkida Pae tn korteris kokku isiklikud asjad ja võtta need kodumaale kaasa. Eelduslikult ei kujune väljasaatmismenetlus pikaajaliseks ja puudub alus arvata, et Usbekistani Vabariik keeldub oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks
4(5)
3-23-1832941
kui 1 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.