Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 31.08.2023, Tartu 3-21-2185 L.S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.08.2021. a otsuste nr 102194-1 ja nr 18 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.08.2022. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – L.S. Vastustaja/apellant – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.08.2022. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata L.S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.08.2021. a otsuste nr 102194-1 ja nr 18 tühistamiseks.
2.Jätta läbi vaatamata L.S. taotlus kohustada vastustajat maksma talle välja saamata jäänud pension.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 31.08.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.S. sai ajavahemikul 22.10.2010 kuni 09.11.2018 töövõimetuspensioni ning alates 10.11.2018 vanaduspensioni. Tema pensioniõigusliku staaži hulka arvestati 4 aastat kahe lapse kasvatamise eest, sest laste isa oli 24.11.2010 andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Alates 01.01.2018 maksti kaebajale kahe lapse kasvatamise eest pensionilisa ühe pensioni aastahinde suuruses ning alates 01.01.2021 pensionilisa 1,5 aastahinde suuruses.
Laste isa R.S. esitas 28.01.2019 pensioniavalduse endale vanaduspensioni määramiseks ning ei taotlenud selles laste kasvatamise eest ettenähtud täiendava pensioniõigusliku staaži ja
pensionilisa arvestamist. Laste isa esitas 25.08.2021 taotluse J. P. (sünd. S) kasvatamise eest ette nähtud pensioniõigusliku staaži ja pensionilisa arvestamiseks (tl 22).
3.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsustas 27.08.2021. a otsusega nr 102194-1 arvestada alates 01.09.2021 L.S.le kahe lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži ja pensionilisa 50% ulatuses. Otsuse kohaselt on laste isa oma 25.08.2021. a avaldusega varasemalt antud nõusolekust loobunud. Otsuses on samuti märgitud, et R.S. on kinnitanud omakäeliselt, et ta kasvatas vähemalt 8 aastat lapsi J. S. ja A. S. Kuna mõlemad isikud vastavad staaži ja pensionilisa saamise eeldustele, tuleb pensionõiguslik staaž ja pensionilisa kahe lapse kasvatamise eest jagada mõlemale vanemale pooles väärtuses. SKA arvutas 27.08.2021. a otsusega nr 18 L.S. vanaduspensioni alates 01.09.2021 ümber ning määras uue pensioni suuruse.
4.L.S. esitas 24.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 27.08.2021. a otsuste nr 1021941 ja nr 18 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ühe vanema kontrollimata avalduse alusel teise vanema pensioniõigusliku staaži, pensionilisa ning pensioni suuruse muutmine on õigusvastane. Õigusaktid ei näe ette võimalust nõusolekust edasiulatuvalt loobuda või see tagasi võtta. Varasem nõusolek ei ole tühine ega kehtetu. SKA ei ole asjaolusid uurinud ja on pimesi usaldanud laste isa kinnitust, et ta on 8 aastat lapsi kasvatanud. Laste isa ei ole laste kasvatamises kaebajaga võrdväärsel määral osalenud. Laste isa ega SKA ei ole teinud kaebajale enne otsuse tegemist ettepanekut staaži ja pensionilisa teisiti jagamiseks. Laste isa esitas taotluse vahetult pärast abielu lahutamist 2021. a, mis viitab pahatahtlikule käitumisele, sest varasemalt oli ta pensionilisa arvestamisega kaebaja kasuks nõustunud.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 11.07.2022. a resolutsioonotsusega kaebuse, tühistas SKA 27.08.2021. a otsused nr 102194-1 ja nr 18 ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Vastustaja teavitas 21.07.2022 kohut apellatsioonkaebuse esitamise soovist ning palus esitada kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsuse.
7.Tartu Halduskohus tegi 22.08.2022. a täiendava otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Kaebaja ära kuulamata jätmine tõi kaasa selle, et vastustaja lähtus vaidlustatud otsuste andmisel vaid ühe vanema avaldusest ja seisukohtadest. Ärakuulamisõigus on üks haldusmenetluse olulisemaid põhimõtteid. Selle põhimõtte rikkumine on sedavõrd oluline, et viib reeglina puudutatud isikut koormavate otsuste tühistamiseni.
7.2.Asjaolu, et kehtiv seadus võimaldab varasemaga võrreldes laste kasvatamise eest arvestatavat staaži ja pensionilisa jagada, ei tähenda, et varasemalt antud nõusolekut on lubatud igal ajahetkel ühepoolselt edasiulatuvalt muuta. Nõusolek on isikute omavahelist kokkulepet väljendav tahteavaldus. Sellele viitab ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lg-te 7 ja 8 ning § 28 lg 21 sõnastus. Laste kasvatamise eest pensioniõigusliku staaži hulka arvatava ajavahemiku ning pensionilisa arvestamiseks teise vanema kasuks antud nõusolek on seetõttu õigust lõpetava iseloomuga, mistõttu saab seda muuta üksnes kas poolte nõusolekul või vaidluse korral kohtus, mitte ühepoolselt. Seega pidanuks vastustaja lähtuma sellest, et varasem kokkulepe on kehtiv, sest õigustatud isikute mõlemapoolset kokkulepet selle muutmiseks ei olnud. Varasemat kokkulepet väljendava kirjaliku nõusoleku ühepoolne muutmine ei ole haldusmenetluses lubatav. Antud juhul ei esine aluseid pidamaks varasemat nõusolekut ka tühiseks ning ei esine tühistamise aluseid TsÜS 5. peatüki mõttes. Seetõttu ei saanud SKA tugineda otsuste tegemise ajal kehtinud
RPKS § 24 lg 11, lg-te 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 ja lg 21 alusel sellele, et poolte vahel kokkulepet ei ole saavutatud ning esineb alus jagada pensionilisa ning penisoniõigusliku staaži hulka arvatav aeg edaspidi õigustatud isikute vahel võrdselt ehk 50% ulatuses mõlemale isikule.
7.3.Kuna vastustaja rikkus menetlusnorme ning kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga otsuste sisulise õiguspärasuse kohta, siis on vastustaja 27.08.2021. a otsused õigusvastased.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 22.08.2022. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse norme.
8.1.Laste isa esitas 24.11.2010 avalduse, milles oli nõus, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kaks aastat kummagi lapse eest ja väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Laste isal nõusoleku andmise ajal õigust pensionile ei olnud ning tema nende perioodide arvamist oma staaži hulka sel hetkel taotleda ei oleks saanud. Samuti ei saanud ta sel hetkel teada, et aastal 2018 jõustub säte (RPKS § 24 lg 11 p 11), mis võimaldab talle ja/või teisele vanemale pensionilisa. Halduskohtu seisukoht viib tulemuseni, et nõusoleku andmisega olukorras, kus see oli mõistlik, võtab nõusoleku andja endalt võimalused, mida ta sel hetkel kasutada ei oleks saanud, või mille olemasolu ei olnud sel hetkel veel teada. Lisaks näeb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 17 lg 2 ette, et ühekordsest hüvitisest loobumine on lõplik, samas kui perioodilisest hüvitisest loobumise korral võib isik igal ajal loobumisest edasiulatuvalt taganeda. Seda laste isa antud juhul ka tegi. Praegusel juhul tuleb lähtuda esmalt SÜS-i regulatsioonist, mis on loodud reguleerima sotsiaalkaitse korraldust, ning osas, mida ei reguleeri eriseadus või SÜS, saab vajadusel pöörduda tsiviilsuhteid reguleeriva TsÜS-i poole.
8.2.Vastustaja nõustub, et pärast laste isalt 25.08.2021 avalduse saamist oleks tulnud sellest kaebajat teavitada ja anda talle võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tegemist on menetlusliku eksimusega. Samas ei näe vastustaja, et pärast kaebaja ära kuulamist oleks olnud võimalik teha teistsugune otsus. Arvestades, et hüvitisest loobujal on õigus loobumisest edasiulatuvalt taganeda ning kaebaja ei soovi talle nõusoleku alusel loovutatud aastatest loobuda, siis lähtuvalt RPKS § 24 lg-test 7 ja 8 ning § 28 lg-st 21 kuulusid need vanemate vahel võrdselt jagamisele. Kaebaja kinnitas 01.12.2010, et kasvatas mõlemat last koos R.S.iga (omakäeline kinnitus kaebaja pensionitoimikus). Seega oleks vastustajal tulnud olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad saada pensionilisa ning arvata lapse kasvatamise aastad oma pensioniõigusliku staaži hulka, teha otsus ning soovitu mõlema vanema vahel võrdselt jagada. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud otsuse tühistamisel ei näe vastustaja muud võimalust, kui pärast menetluse läbi viimist teha asjas samasisuline otsus.
9.Kaebaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning kohustada vastustajat kaebajale välja maksma saamata jäänud pension. Kaebaja nõustus halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja arvates ei ole lähtumine SÜS § 17 lg-st 2 õiguspärane. Praegusel juhul ei ole tegemist perioodilisest hüvitisest loobumisega, vaid loobumisega varasemat kokkulepet väljendavast kirjalikust nõusolekust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et SKA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 22.08.2022. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata L.S. kaebuse SKA 27.08.2021. a otsuste nr 102194-1 ja nr 18 tühistamiseks.
11.L.S. vaidlustas kaebuse põhjendustest nähtuvalt SKA 27.08.2021. a otsused nr 102194-1 ja nr 18 põhjusel, et tema hinnangul on ühe vanema kontrollimata avalduse alusel teise vanema pensioniõigusliku staaži, pensionilisa ning pensioni suuruse muutmine õigusvastane, kuna õigusaktid ei näe ette võimalust nõusolekust edasiulatuvalt loobuda või see tagasi võtta. Varasem nõusolek ei ole ka tühine ega kehtetu. Samuti ei ole SKA asjaolusid uurinud ja usaldas laste isa kinnitust, et ta on 8 aastat lapsi kasvatanud. Halduskohus rahuldas kaebuse muuhulgas põhjusel, et SKA jättis kaebaja enne vaidlusaluste otsuste tegemist ära kuulamata ning leidis veel, et ühe lapsevanema poolt varasemalt antud nõusolekut ei ole lubatud igal ajahetkel ühepoolselt edasiulatuvalt muuta, mistõttu oleks SKA pidanud lähtuma sellest, et varasem kokkulepe on kehtiv. Varasemat kokkulepet väljendava kirjaliku nõusoleku ühepoolne muutmine ei ole haldusmenetluses lubatav. Antud juhul ei olnud alust pidada varasemat nõusolekut tühiseks ning ei esinenud tühistamise aluseid TsÜS 5. peatüki mõttes. Seetõttu ei saanud SKA tugineda 27.08.2021. a otsuste tegemise ajal kehtinud RPKS § 24 lg 11, lg-te 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 ja lg 21 alusel sellele, et poolte vahel pole kokkulepet saavutatud ning esineb alus jagada pensionilisa ning laste kasvatamisega seotud täiendav penisoniõigusliku staaži hulka arvatav aeg edaspidi õigustatud isikute vahel võrdselt ehk 50% ulatuses mõlemale vanemale.
12.Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtu sellekohaste seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et SKA 27.08.2021. a otsuseid nr 102194-1 ja nr 18 ei ole alust tühistada, kuna tegemist ei ole materiaalselt õigusvastaste haldusaktidega ning nende tühistamiseks ei anna alust ka L.S. ära kuulamata jätmine.
13.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et L.S.le oli perioodil 22.10.2010 09.11.2018 määratud töövõimetuspension ja alates 10.11.2018 määrati talle vanaduspension. Kaebaja abikaasa R. S. poolt 24.11.2010 esitatud kirjaliku nõusoleku alusel (tl 43p) arvestati alates 22.10.2010 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka 4 aastat laste J. S. ja A. S. kasvatamise eest. Alates 01.01.2018 maksti L.S.le 2 lapse kasvatamise eest pensionilisa 1 pensioni aastahinde suuruses ja alates 01.01.2021 pensionilisa 1,5 aastahinde suuruses.
13.1.28.01.2019 esitas R.S. pensioniavalduse vanaduspensioni määramiseks, milles ta ei taotlenud laste kasvatamise eest ettenähtud täiendava pensioniõigusliku staaži arvamist tema pensioniõigusliku staaži hulka ega pensionilisa maksmist. 25.08.2021 esitas R.S. taotluse laste kasvatamise eest ettenähtud pensioniõigusliku staaži ja pensionilisa arvestamiseks (tl 22-23).
13.2.27.08.2021. a otsusega nr 102194-1 otsustas vastustaja arvestada alates 01.09.2021 L.S.le 2 lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži ja pensionilisa 50% ulatuses ning 27.08.2021. a otsusega nr 18 arvutati kaebajale määratud vanaduspension ümber, vähendades laste kasvatamise eest ettenähtud pensioniõiguslikku staaži ja pensionilisa poole võrra. 27.08.2021. a otsusega nr 2 arvutati ka R.S.ile määratud ennetähtaegne vanaduspension ümber ja lisati määratud pensionile pooles ulatuses laste kasvatamise eest ettenähtud pensioniõiguslik staaž ja pensionilisa.
14.RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel on vanemal õigus pensioniõigusliku staaži hulka arvata 2 aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat. RPKS § 24 lg 11 p 11 kohaselt on
vanemal õigus pensionilisale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. a 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 1,5 pensioni aastahinde suuruses.
14.1.RKPSJVK 08.11.2017. a otsusega asjas nr 5-17-9 tunnistati RPKS § 24 lg-d 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimaldanud täiendavat pensioniõiguslikku staaži jagada § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud isikute vahel olukorras, kus mõlemad isikud vastavad sättes esitatud täiendava pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele, kuid ei jõua selle omavahelises jagamises kokkuleppele. Nimetatud lahendi alusel RPKS-s tehtud muudatused jõustusid 13.01.2019.
14.2.Tulenevalt 13.01.2019 jõustunud RPKS § 24 lg-test 7 ja 8 ning § 28 lg-st 21 lepivad laste eest ettenähtud soodustust kasutama õigustatud isikud kokku, kes õigust soodustusele kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensioniõigusliku staaži ja/või pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta teise isiku kasuks. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, kuid mõlemal vanemal on seoses laste kasvatamisega õigus pensioniõiguslikule staažile ja/või pensionilisale, jaotatakse pensioniõiguslik staaž ja/või pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel. Seega jagatakse teise vanema nõusoleku puudumisel nii laste kasvatamise eest ettenähtud täiendav pensioniõiguslik staaž kui ka pensionilisa vanemate vahel võrdselt, s.o kummalgi vanemal on õigus eelnimetatud soodustustele pooles määras.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et 2010. a, kui R.S. andis nõusoleku laste eest ettenähtud soodustuste kasutamiseks L.S.le, ei näinud RPKS ette võimalust jagada laste eest ettenähtud soodustused vanemate vahel ning juhul, kui üks vanematest teise kasuks oma õigustest ei loobunud, siis ei tekkinud kummalgi vanemal õigust nimetatud soodustuste kasutamiseks. Samuti ei olnud nõusoleku andmise ajal R.S.il veel õigust vanaduspensionile, kuna SKA selgituste kohaselt jõudis R.S. vanaduspensioniikka alles 2020. a augustis. Samuti nähtub asja materjalidest, et R.S. esitas pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks jaanuaris 2019 ja võis seega laste kasvatamise eest ettenähtud soodustuste jagamise võimalusest veel mitte teada.
16.25.08.2021 esitas R.S. taotluse laste kasvatamise eest ettenähtud pensioniõigusliku staaži ja pensionilisa arvestamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal oli õigus ja kohustus vastavalt sellele taotlusele oma otsused teha ning SKA ei pidanud pärast seda enam arvestama R.S.i 24.11.2010. a kirjaliku nõusolekuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kaebaja ja halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole ühe vanema varasemalt antud nõusolekut lubatud hiljem ühepoolselt edasiulatuvalt muuta ja seda saab muuta üksnes kas poolte nõusolekul või vaidluse korral kohtus.
16.1.SKA viitas põhjendatult sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 17 lg-le 2, mille kohaselt on ühekordsest hüvitisest loobumine on lõplik, samas kui perioodilisest hüvitisest loobumise korral võib isik igal ajal loobumisest edasiulatuvalt taganeda. Seda R.S. oma 25.08.2021. a avaldusega ka tegi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul tuli esmalt lähtuda SÜS-i regulatsioonist, mis reguleerib sotsiaalkaitse korraldust. SÜS § 1 lg 2 kohaselt sätestab see seadus sotsiaalkaitse põhimõtted ja korralduse, sotsiaalkaitseks ettenähtud hüvitiste andmise korralduslikud alused, isiku õigused, kohustused ja vastutuse sotsiaalkaitse kohaldamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korralduse ning sotsiaalkaitse infosüsteemi pidamise alused. Seega tuli lähtuda SÜS-ist ning alles osas, mida ei reguleeri eriseadus või SÜS, saanuks vajadusel pöörduda TsÜS-ist tuleneva regulatsiooni poole.
16.2.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et SÜS § 17 lg 2 ei saanud kohaldada, sest praegusel juhul ei ole tegemist perioodilisest hüvitisest loobumisega, vaid loobumisega varasemat kokkulepet väljendavast kirjalikust nõusolekust. SÜS § 17 lg 2 sätestab, et ühekordsest hüvitisest loobumine on lõplik. Perioodilise hüvitise puhul võib isik igal ajal loobumisest
edasiulatuvalt taganeda. Nõusoleku andmine abikaasale pensioni määramiseks kahe lapse kasvatamise eest on ühtlasi ka loobumine samal alusel pensioni määramiseks iseendale, muidu poleks nõusolekut vaja. SÜS § 17 lg 2 ütleb, et perioodilise hüvitise puhul võib igal ajal loobumisest edasiulatuvalt taganeda ning pension on oma olemuselt perioodiline hüvitis.
17.Kaebusest nähtuvalt ei pea kaebaja õigeks ka seda, et SKA tuvastas R.S.i poolt laste 8 aastat kasvatamise üksnes tema enda kirjaliku kinnituse alusel (tl 22) ja vaidleb R.S.i antud kinnitusele vastu. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 15 lg 1 p 6 kohaselt esitab vanem pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina omakäelise kinnituse, et ta on kasvatanud last vähemalt 8 aastat. Seega, tulenevalt määrusest nr 59 tõendatakse lapse 8 aastat kasvatamist omakäelise kinnitusega ja SKA-l puudub kohustus ning ka pädevus nimetatud kinnituse sisuliseks kontrollimiseks. Lapsevanem peab omakäeliselt kinnitama, et ta on last kasvatanud vähemalt 8 aastat ning kui isikud ei soovi pensionistaaži aastaid jagada, tuleb esitada vastav kokkulepe. Kui kokkulepet ei esitata, kuuluvad aastad jagamisele, nagu ka antud juhul tehti. Samuti kuulus RPKS § 24 lg 8 alusel jagamisele pensionilisa, kui nõusolekut ei anta. Seega asjaolu, kes last kasvatas või ei kasvatanud, ei oma antud olukorras olulist tähtsust, sest ka kaebajale määrati täiendav pensionistaaž ja pensionilisa ilma tema panust sisuliselt kindlaks tegemata ning ainult selle põhjal, et tema abikaasa andis kaebajale nõusoleku kahe lapse eest soodustuse just talle määramiseks, s.o see toimus R.S.i nõusoleku alusel. Sellise nõusoleku äralangemisel ei saa kaebajale samas mahus soodustuste kohaldamisega jätkata. Samas nähtub asja materjalidest siiski ka see, et kaebaja on ise 01.12.2010 SKA-le esitatud taotluses (tl 43) kinnitanud, et kasvatas mõlemat last koos R.S.iga. Seega tuli olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad saada pensionilisa ning arvata lapse kasvatamise aastad oma pensioniõigusliku staaži hulka, teha SKA-l otsus ning soovitu mõlema vanema vahel võrdselt jagada. Seda vastustaja ka tegi.
18.Halduskohus leidis iseenesest põhjendatult, et HMS § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatut aluseks võttes pidi SKA enne selliste otsuste tegemist andma kaebajale võimaluse esitada oma arvamuse ja vastuväited. Sellega nõustus ka vastustaja, märkides apellatsioonkaebuses, et pärast R.S.ilt 25.08.2021 avalduse saamist, oleks tulnud sellest kaebajat teavitada ja anda talle võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, kuid peab seda siiski üksnes selliseks menetluslikuks rikkumiseks, mis lõppkokkuvõttes olukorda muutnud ei oleks. SKA leiab nimelt, et ka pärast kaebaja ära kuulamist ei oleks olnud võimalik teha teistsugust otsust. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
18.1.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluste 27.08.2021. a otsuste tegemisel rikkus SKA menetlusnõudeid, kuid see, et kaebajat ei kuulatud enne nende otsuste tegemist ära, ei saanud ka ringkonnakohtu arvates mõjutada asja sisulist otsustamist. Arvestades seda, et hüvitisest loobujal on õigus loobumisest igal ajal edasiulatuvalt taganeda ning ka kaebaja ei oleks ilmselgelt soovinud talle nõusoleku alusel loovutatud pensioniõigusliku staaži aastatest ja pensionilisast loobuda, siis lähtuvalt RPKS § 24 lg-test 7 ja 8 ning § 28 lg-st 21 kuulusid need pärast R.S.i 25.08.2021. a avaldust kehtivast seadusest tulenevalt vanemate vahel võrdselt jagamisele. Sellises olukorras tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et ka juhul, kui SKA vaidlustatud otsused tühistatakse, ei näe vastustaja võimalust, kui pärast uue haldusmenetluse läbi viimist teha asjas samasisulised otsused. Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks sellises olukorras teistsuguste otsuste tegemist SKA poolt kaasa ka ükski neist vastuväidetest, mille kaebaja on esitanud käesolevas kohtumenetluses (senise olukorra muutmiseks oleks olnud
vajalik ka L.S. nõusolek, asjaolusid uurimata ei saanud SKA usaldada üksnes R.S.i avaldatut, R.S.i käitumine on pahatahtlik ja kantud soovist tekitada kaebajale materiaalset kahju, R.S. pole osalenud laste kasvatamisel ega andnud selleks ka hiljem raha).
19.Kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud nõude, kohustada vastustajat kaebajale välja maksma saamata jäänud pension, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et L.S. ei ole ise halduskohtu 22.08.2022. a otsust vaidlustanud ning oma sisult oleks sellise nõude puhul tegemist ka uue nõudega, mida ei ole esitatud halduskohtus ja seetõttu ei saa sellist nõuet esitada ka ringkonnakohtus (HKMS § 182 lg 3).
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja halduskohtu otsus tühistatakse ning L.S. kaebus jääb rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna nii kaebaja kui ka vastustaja olid kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest ning menetlusosalised ei ole ka muude menetluskulude väljamõistmist taotlenud, puudub kohtul alus menetluskulude jagamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.