lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2582/16

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2582/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1016
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2582

Määruse kuupäev

30.8.2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu (helistamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X esitas 31.3.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kurdab, et ta ei saa helistada esindaja Raiko Paasile. Kaebaja nõuab vaideotsuste 17.3.2023 ja 23.3.2023 tühistamist, Viru Vangla tegevuse õigusvastuse kindlakstegemist seoses helistamistega ja vaietele vastamisega; kohustada vanglat lõpetama helistamise piiramised esindajale ja riigiasutusele; kohustada vanglat paigaldama lisatelefon, et kinnipeetavad saaksid helistada esindajatele ja riigiasutustele. Kaebusest nähtub kaebaja tahe, et Viru Vangla võimaldaks talle rohkem telefonikõnesid esindajale ja paigaldaks selleks lisatelefoni. Ühtlasi nõuab ta Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist jj.
2.Viru Vangla vastas kohtunõudele 14.7.2023. Vangla märgib: Vangla on seisukohal, et esitatud tühistamiskaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, kuna kaebuses ei ole välja toodud tühistamisnõude faktilisi põhjendusi (HKMS § 38 lg 1 p 7). Tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine vaidemenetluse tähtagade rikkumise ning esindajale ja riigiasutusustele helistamise piiramise osas ei ole praegusel juhul lubatav. HKMS § 45 lg 2 seab tuvastamiskaebuse esitamisele olulise piirangu – tuvastamiskaebus on lubatav, kui õiguste kaitseks puuduvad tõhusamad vahendid. Vangla on seisukohal, et antud juhul sellist olukorda ei ole. Vangla on seisukohal, et kohustamiskaebus lisatelefoni paigaldamiseks, kus kinnipeetavad saaksid helistada esindajatele ja riigiasutustele, ei ole lubatav, sest kaebajal puudub kaebeõigus teiste isikute nimel kaebuse esitamiseks. Isegi juhul, kui kohustamiskaebus oleks esitatud ainult kaebaja nimel, ei oleks kaebus samuti lubatav, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, sest kaebajal ei ole läbitud lisatelefoni paigaldamise osas vaidemenetlus. Kohustamiskaebus helistamise piiramise

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-22-2582 lõpetamiseks riigiasutustele ja esindajatele on vangla arvates vähese edulootusega, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kinnipeetava õigus helistata VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ei ole piiramatu. Vaidemenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja on saanud piisaval määral helistada oma esindajatele, mistõttu kaebus on perspektiivitu.

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja on käesolevas asjas soovinud esitada tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamiskaebust.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet ei saa praeguses asjas pidada intensiivseks. Kaebajale kui Viru Vangla avatud osakonna kinnipeetavale on lubatud telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal (vt Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1). Kui kaebaja paikneb Viru Vangla V7 osakonnas, siis on tal võimalik telefoni kasutada ajavahemikel kell 11-12, kell 15.05-17.05 ja kell 18.55-19.55 ning seda igapäevaselt. Kui kaebaja tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval (vt Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1). Seega peaksid kinnipeetavad endale vajalikud telefonikõned tegema eelkõige päevakavas ettenähtud ajal, kuid vajadusel on riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või esindajatele võimalik taotluse alusel helistada ka muul ajal. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla piirab liigselt tema telefonikõnesid ning ei võimalda taotluse alusel helistada päevakavas ettenähtud ajast erineval ajal. Asja materjalide järgi nähtub, et kaebajale on helistamise võimalus (sh esindajatele ja riigiasutustele) piisaval määral tagatud (vt vaideotsused 17.3.2023 ja 23.3.2023). Sealhulgas on kaebaja pidevalt helistanud oma esindajale R. Paasile ning mõnel korral ka esindajale I. Vassiljevale. Kõned on vahel toimunud ja vahel mitte ning nende mittetoimumise korral on kaebaja saanud esindajaga ühendust järgmisel või ülejärgmisel päeval. Eelnevast nähtub, et kuigi kaebajal on võimalik suhelda esindajatega päevakavas märgitud ajal, siis soovib kaebaja seda teha lisaks ka päevakavavälisel ajal. Olukorras, kus kaebajale on päevakavas märgitud ajal telefoni kasutamine piisaval määral tagatud ka esindajatega ja riigiasutustega suhtlemiseks, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks seda, kui ta just päevakava välisel ajal esindajatele ja riigiasutustele kaebuses nimetatud kuupäevadel helistada ei saanud. Kohtu hinnangul nähtub kaebusest ja kaebaja taotlustest, et kaebaja soovib pigem ise valida endale sobivat kellaaega, millal helistada ning see ei ole sõltuvuses sellest, kas ta päevakavas ettenähtud ajal on telefoni kasutada saanud. Kohus leiab seega, et kaebajale kaebuses nimetatud kuupäevadel taotluse alusel päevakavavälisel ajal telefoni kasutamise mittevõimaldamise puhul oli tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega.
6.Kaebaja nõudeid Viru Vangla vastu ei saa kohtu hinnangul pidada ka perspektiivikaks. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt toimub vanglas telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Nagu eelnevalt viidatud, siis saab kaebaja Viru Vangla kodukorra kohaselt kasutada telefoni igapäevaselt ajavahemikel kell 1112, kell 15.05-17.05 ja kell 18.55-19.55.

3-22-2582

7.VangS § 28 lg 2 kohaselt ei või vangla piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Samas on Riigikohus leidnud, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks.
8.Näiteks võimaldades kinni peetaval isikul helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustesse ainult reedeti pärast kella 16, võib ametiisikutega suhtlemine olla sisuliselt võimatu (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Olukorras, kus kaebajal on igapäevaselt võimalik teha telefonikõnesid ajavahemikel kell 11-12, kell 15.05-17.05 ja kell 18.55-19.55, ei saa asuda seisukohale, et vangla piiraks ebamõistlikult kaebaja telefonikõnesid. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis riigilõivu ei tagastata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja