Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 (3)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Veiko Tooming (hageja) esitas töövaidluskomisjonile 17.03.2016 avalduse Mixvalue OÜ (kostja) vastu saamata jäänud töötasu (1850 eurot), tööga kindlustamata aja eest töötasu (4200 eurot) ja kasutamata puhkuse hüvitise (460 eurot) nõuetes. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.04.2016.a otsusega hageja avalduse osaliselt. Kostja esitas 25.05.2016 kohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 12.07.2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 870 eurot, töötasu tööga kindlustamata aja eest 4200 eurot ja kasutama puhkuse hüvitise 460 eurot, kokku 5530 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 30.09.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 08.12.2016 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja)töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 15/07 (tl 25-28) punkt 4.1.1 kohaselt oli hageja töötasu 10 eurot/neto tunnis. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 17.03.2016.a. Hagimaterjalide põhjal töötas hageja kostja ettevõttes ajavahemikul 01. -30.11.2015 133 tundi 2 (3)

töötasuga 10 eurot tund, töötasu kokku 1330 eurot (neto). Sellest on kostjal hagejale tasumata 350 eurot. Perioodil 01.-06.12.2015 töötas hageja 52 tundi, mille eest on kostja hagejale tasumata jätnud 520 eurot (neto). Hageja nõuab kostjalt lisaks kasutamata jäänud puhkuse hüvitist summas 460 eurot (neto). TLS § 28 lg 2 p-id 1-3 sätestavad, et tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuna kostja ei ole täitnud töötasu ja puhkusehüvitise maksmise kohustust nõuetekohaselt, tuleb saamata summad kostjalt välja mõista. Kostja ei kindlustanud perioodil 07.12.2015-17.03.2016 hagejat tööga ega öelnud töölepingut üles. Hageja nõuab kostjalt töötasu tööga kindlustamata aja eest 4200 eurot (neto). TLS § 35 näeb ette, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5530 eurot, millest 870 eurot on saamata jäänud töötasu, 4200 eurot on töötasu tööga kindlustamata aja eest ja 460 eurot on kasutamata põhipuhkuse hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus ei määra käesolevas asjas menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.