3-23-1862
Kohtuasja number
3-23-1862
Määruse kuupäev ja koht
29.08.2023, Jõhvi
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
D. B esialgse õiguskaitse taotlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud Tartu Halduskohtusse laekus 28.08.2023 D. B poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta teatab kohtule, et Viru Vangla ignoreerib tema meditsiiniosakonda saadetud pöördumisi. Taotleja ei saa teavet terviseseisundi kohta, kuigi teabenõudele vastamiseks on seaduse järgi 5 tööpäeva. D. B on esitanud vanglale vaide ja palub lahendada tekkinud probleem esialgse õiguskaitse raames. D. B taotles muu hulgas esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohtususest vabastamist. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kohtule on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega. HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Kontrollides taotleja
3-23-1862
majanduslikku seisundit tegi kohus kindlaks, et tal on Viru Vanglas isikuarve kuid kontrollitaval perioodil 18.04.2023-17.08.2023 laekumisi ei olnud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 111 lg-st 1 rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus selgitab, kuigi esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhistatud (HKMS § 250 lg 2) ja sellest ei selgu soovitud abinõu (HKMS § 251 lg 1), ei pea kohus vajalikuks jätta ilmselgete puudustega esialgse õiguskaitse taotlust käiguta ja kohustada taotlejat kõrvaldama taotluses esinenud puuduseid. Tulenevalt kohtule edestatud vaide sisust esitas D. B vanglale kaks teabenõuet (9.08.2023 ja 14.08.2023), milles soovis saada meditsiiniosakonnalt andmeid terviseseisundi kohta, kuid ei saanud teabenõuetele vastuseid. Vaides palub ta esitada vastus teabenõuetele. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole taotleja samuti eraldi välja toonud. Sellest tulenevalt eeldab kohus juhindudes HKMS § 2 lg-st 4, et D. B tegelikuks sooviks on see, et kohus kohustaks vanglat vaidemenetluse ajal edastama talle vastused 9.08.2023 ja 14.08.2023 esitatud teabenõuetele (HKMS § 251 lg 1 p 3). Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus taotleja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse taotluse raames kohustamisabinõu esitamise korral peab isikul olema eriline esialgse õiguskaitse vajadus.1 Kohus on varasemalt analoogse esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel rõhutanud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (28.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1662). Nimelt selgitas kohus, et vanglas peetakse iga kinnipeetava kohta tervisekaarti, kus muu hulgas fikseeritakse kõik arstide poolt antud soovitused, analüüsid, määratud ravimid, diagnoosid jne. Sellel põhjusel ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja vajaks kas haldus-, vaide- või kohtumenetluses ilmtingimata tervisekaardis fikseeritud andmete kättesaamist ning selle väljastamata jätmise tõttu võiks saabuda tema õiguste jaoks pöördumatult negatiivne tagajärg. Vajadusel saab kohus ise teha vanglale päringu ja tugineda halduskohtumenetluses saadud andmetele D. B tervise kohta. Taotleja võib saada andmeid tema terviseseisundi kohta arsti või medõe vastuvõtul. Juhul, kui taotlejal on tehtud analüüsid, ei pea ta ise muretsema ravi määramise osas, kuna vajadusel korrigeeritakse või määratakse ravi meditsiiniosakonna poolt. Seega ei näe kohus, et taotlejal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, erilisest vajadusest rääkimata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 ja § 178 lg-st 3 asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega. Vastavalt 109 lg-le 2 ja HKMS § 118 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskatse taotluse menetlemisega seotud kulud (riigilõiv summas 20 eurot) Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKm 3-3-1-59-14, p 19.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.