lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1008/39

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-1008/39
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1956
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineLLS § 16 lg 1, 2Loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimusedLLS § 18 lg 5, 9Loometoetuse maksmineLLS § 233 lg 3HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHMS § 66 lg 2Kehtetuks tunnistamine isiku kahjuksLLS § 20 lg 1Loometoetuse maksmise lõpetamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-1008/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1008 X kaebus MTÜ Eesti Esitajate Liidu 18. märtsi 2022. a otsuse nr 127 ja 6. aprilli 2022. a vaideotsuse nr 202 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja MTÜ Eesti Esitajate Liit, esindaja UA

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Esitajate Liidu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta MTÜ Eesti Esitajate Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. septembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2347/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-2560/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9
TuMS § 19Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1008

1.MTÜ Eesti Esitajate Liidu (EEL) vabakutselistele loovisikutele loometoetuste määramise komisjon määras X-le vabakutselise loovisiku loometoetuse. X-le määrati ajavahemikul 26. juuni 2021 – 25. detsember 2021 loometoetust 584 eurot kuus. EEL pikendas X-le loometeotuse maksmist kuni 25. juunini 2022 ja igakuiselt otsustati maksta 654 eurot.
2.EEL lõpetas 18. märtsi 2022. a otsusega nr 127 X-le vabakutselise loovisiku loometoetuse maksmise alates 30. novembrist 2021 ja nõudis alusetult makstud toetuse 1892 eurot tagasi. EEL esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) § 232 lg 3 kohaselt ei arvatud LLS-i 2021. a
14.aprillil vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2021. a 31. detsembrini sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületanud ühte LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg-tes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu; 2) Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete kohaselt sai X ajavahemikul 1. detsember 2021 – 31. detsember 2021 tulu üle LLS §-ga 233 lubatud määra. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi X-le 2021. a detsembris väljamakse 1144,98 eurot, millelt pidas kinni tulumaksu 229 eurot; 3) X oli kohustatud EEL-i teavitama eespool nimetatud asjaolust (LLS § 18 lg 9). Seejärel oleks EEL saanud lõpetada toetuse maksmise; 4) kuna X sai loometoetust olukorras, kus ta seda saada ei tohtinud, ning ta ei teavitanud nimetatud asjaolust EEL-i, tuleb toetuse maksmine lõpetada 30. novembrist 2021 ning tagasi tuleb nõuda alusetult makstud summa (LLS § 20 lg 1; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 3).
3.EEL jättis 6. aprilli 2022. a vaideotsusega nr 202 X vaide rahuldamata.
4.X nõuab kaebuses EEL-i 18. märtsi 2022. a otsuse ja 6. aprilli 2022. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on sõlmitud PRIA-ga leping, mille alusel on kaebaja kohustatud niitma kord aastas (kas juunis või juulis) heinamaad. Toetust selle eest makstakse tavaliselt detsembris; 2) PRIA-st öeldi kaebajale, et tasu jaguneb maist kuni detsembrini. Kuna PRIA toetus laekub detsembris, siis pidas vastustaja seda ainult detsembri sissetulekuks. Kaebaja ei saanud seda toetust detsembrikuu eest; 3) kui kaebaja oleks teadnud, et PRIA maksab toetuse detsembris, oleks ta vastustajat sellest eelnevalt teavitanud.
5.EEL taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) LLS § 20 lg 1 kohaselt tuleb loometoetuse maksmine lõpetada, kui loovisik ei vasta LLS §-s 16 sätestatud tingimustele; 2) kaebaja oleks pidanud võtma ühendust vastustajaga; 3) seadusandja ei ole ette näinud erisust sissetuleku osas, mida on saadud pikema perioodi eest, kuid makstakse välja ühe maksena. Seega ei ole vastustajal võimalik arvestada asjaoluga, kui kaebuse esitaja on saanud sissetulekut PRIA toetuse näol, mida on arvestatud terve aasta eest, kuid makstakse välja ühekordse maksena. PRIA deklareerib MTA-s väljamakse suuruse kuu kohta, kuid seal ei kajastu info, mis perioodi eest vastav tasu on kogunenud; 4) loometoetuse tagasinõude aluseks on HMS § 66 lg 2 p 3.

2(5)

3-22-1008

6.Tallinna Halduskohus rahuldas 22. novembri 2022. a otsusega kaebuse ning tühistas EEL-i
18.märtsi 2022. a otsuse ja 6. aprilli 2022. a vaideotsuse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PRIA maksis kaebajale ühtset pindalatoetust (maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32)). Määruse nr 32 §-s 10 on kirjas taotlejale esitatavad nõuded. PRIA teeb taotluse kohta otsuse taotluse esitamise aasta 10. detsembriks ja maksab toetuse välja taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks (määruse nr 32 § 20 lg-d 1 ja 2). PRIA selgitas 26. oktoobril 2022, et ühtse pindalatoetuse puhul on põhimõtteliselt võimalik teha makse ka maksimaalselt kahes osas, kuid tehnilistel põhjustel tehakse üks väljamakse; 2) kuigi PRIA teeb ühekordse väljamakse, on toetus iseloomult perioodiline ning seda arvestatakse terve aasta eest. Ühtse pindalatoetuse eesmärk on tagada teatud maa-ala ühetaoline kasutamine. Püsirohumaa korral on selleks pidev niitmine. Seda nõuet kaebaja täitis ja talle maksti selle eest toetust. Toetuse taotleja kohustus on hoida põllumajandusmaad heas põllumajanduslikus korras, mis on püsiv tegevus; 3) LLS on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. LLS-i kohane toetus on miinimumpalga suurune (LLS § 18 lg 5), mis 2021. a-l oli 584 eurot ja 2022. a-l 654 eurot. Tavapäraselt võis isik lisaks toetusele teenida tulu kuni 1⁄2 toetusest (LLS § 16 lg 1 p 3). Seadusandja täiendas COVID-19 viirushaiguse mõjude tõttu 14. aprillil 2021 LLS-i §-ga 232, mis võimaldab loovisikul ühes kuus toetusele lisaks tulu teenida ühe miinimumpalga ulatuses. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse suunata täiendavad vahendid loovisikute majandusliku jätkusuutlikkuse parandamisele eesmärgiga, et kriisist väljudes oleks suurem hulk kultuuriprofessionaale võimelised loometegevusega jätkama; 4) kaebaja võis 2021. a detsembris teenida 584+584=1168 eurot tulu. Nagu öeldud, ei sea vastustaja kahtluse alla, et oma iseloomult on ühtne pindalatoetus perioodiline toetus. Seetõttu rakendas vastustaja vääralt LLS § 233 lg-t 3, kui leidis, et kaebaja on 2021. a detsembris selle piirmäära ületanud. Kui jagada PRIA toetus terve 2021. a peale (1144,98÷12), siis teenis kaebaja ühes kuus lisatulu 95,415 eurot. Järelikult järgis kaebaja LLS § 233 lg 3 nõuet ning puudus alus loometoetuse maksmise lõpetamiseks; 5) puudus alus väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks. Vastustaja ei tõlgendanud LLS § 233 lg-t 3 eesmärgipäraselt. Kaebaja ei saanud PRIA toetusega sellisel määral täiendavat sissetulekut, mis oleks õigustanud tema toetusest ilmajätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.EEL taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ekslik on kohtu järeldus , et loovisiku loometoetus on käsitatav LLS § 233 lg 3 mõttes võlaõigusliku lepingu alusel saadava tulu või töövõimetoetuse või osalise töövõime kaotuse korral makstava töövõimetuspensionina. Kaebaja võis saada küll 584 eurot loometoetust ja kuni 584 eurot tulu võlaõigusliku lepingu alusel, kuid kontrollimisel, kas isik vastab loometoetuse saamise tingimustele, sai vastustaja lähtuda ainult LLS § 233 lg-s 3 nimetatud sissetulekutest; 2) kaebaja ei võinud 2021. a detsembris teenida tulu 1168 eurot. Loometoetus ei ole käsitatav loometegevusest saadava sissetulekuna LLS §-i 16 mõttes. Kaebaja ületas LLS § 233 lg-s 3 sätestatud määra; 3) PRIA antud toetust ei ole lubatud jagada 12 kuuga. PRIA toetuse eesmärgiks on kompenseerida põllumajandustootja kulusid ja neid kulusid ei ole võimalik kanda sarnases suuruses terve aasta vältel. 3(5)

3-22-1008

8.Kaebaja taotleb vastuses vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja on halduskohtu otsusega nõus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja on õiguspäraselt 18. märtsi 2022. a otsuse alusel lõpetanud kaebajale vabakutselise loovisiku loometoetuse maksmise ning nõudnud kaebajalt tagasi talle makstud vabakutselise loovisiku loometoetuse 1892 eurot alates 30. novembrist 2021. Vastustaja põhjendas toetuse maksmise lõpetamist ja tagasinõudmist asjaoluga, et PRIA kandis kaebajale 2021. a detsembris üle ühtse pindalatoetuse 1144,98 eurot ja seetõttu on kaebaja detsembrikuus saanud tulu suuremas määras kui võimaldab LLS § 233 lg 3.
10.EEL määras kaebajale vabakutselise loovisiku loometoetus perioodiks 26. juuni 2021 – 25. detsember 2021 ja pikendas seda kuni 25. juunini 2022.
11.LLS § 20 lg 1 sätestab, et loometoetuse maksmine lõpetatakse, kui vabakutseline loovisik ei vasta enam LLS §-s 16 sätestatud tingimustele. Kuni 4. märtsini 2022 kehtinud LLS § 16 lg 2 p 3 sätestas, et vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul. Alates 5. märtsist 2022 kehtiva LLS § 16 lg 2 p 3 redaktsiooni kohaselt on vabakutselise loovisiku loometoetust õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Loometoetuse suuruseks oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus (LLS § 18 lg 5).
12.LLS § 233 lg 3 sätestas, et LLS-i 2021. a 14. aprillil vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2021. a 31. detsembrini ei arvatud sissetuleku hulka loovisikule laekuvat sissetulekut või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületanud ühte LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurust kuus ja TuMS § 19 lgtes 3, 5 ja 6 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.
13.Õiguse kohaldamise üldpõhimõtte kohaselt on reeglina keelatud kohaldada isikule ebasoodsa otsuse tegemiseks uut materiaalõiguse normi sellise faktilise asjaolu suhtes, mis leidis aset minevikus (selle kohta vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
16.detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, p 61). Kui kaebajale toetus määrati ja kui PRIA tegi kaebajale 2021. a detsembris väljamakse, ei näinud LLS § 16 lg 2 p 3 ja § 20 lg 1 ette võimalust lõpetada määratud toetuse maksmine. Sellekohane materiaalõigus hakkas kehtima alles 5. märtsil 2022 ning kaebaja ei saanud seega seda asjaolu (s.o PRIA toetuse väljamaksmist) oma tegevuses arvesse võtta. Praegusel juhul pole seadusandja andnud eraldi rakendusnormiga alates 5. märtsist 2022 kehtima hakanud LLS-i § 16 lg 2 p-i 3 redaktsioonile tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu ei olnud vastustajal õiguslikku alust vaidlustatud otsuse alusel lõpetada kaebajale toetuse maksmine ja nõuda temalt juba makstud toetus tagasi põhjusel, et PRIA tegi 2021. a detsembrikuus kaebajale väljamakse 1144,98 eurot.
14.Vastustajal puudus alus nõuda toetust tagasi ka kuni 5. märtsini 2022 kehtinud LLS-i redaktsiooni alusel.

4(5)

3-22-1008

14.1.Kuni 5. märtsini 2022 ei olnud seadusandja LLS § 16 lg 2 p-ga 3 näinud ette seda, et isik, kes saab loometoetust, ei tohtinud loometoetuse saamise ajal teenida tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool LLS § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Kuni
4.märtsini 2022 kehtinud LLS § 16 lg 2 p 3 redaktsioon reguleeris olukorda, mis puudutas loometoetuse esmakordset maksmise otsustamist ning tulu pidi olema saadud võlaõigusliku lepingu alusel.
14.2.Kuni 5. märtsini 2022 kehtinud LLS § 16 lg 2 p 3 sidus toetuse saamise tingimusega, et tegemist ei tohtinud olla võlaõigusliku lepingu alusel saadud tuluga. PRIA makstav toetus ei olnud käsitatav võlaõigusliku lepingu alusel saadava tuluna (vt määrus nr 32 § 15 lg 1, § 20 ja § 21).
15.Isegi juhul, kui vaidlusaluseid norme tuleks kohaldada tagasiulatuvalt kaebaja kahjuks, on halduskohus õigesti leidnud, et PRIA makstav toetus 1144,98 eurot oli mõeldud kogu perioodi eest hoolimata sellest, et PRIA tegi väljamakse 2021. a detsembrikuus. Ühtse pindalatoetuse taotleja peab hoidma põllumajandusmaad heas põllumajanduslikus korras ja seda kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel (vt määrus nr 32 § 8 lg-d 1 ja 2). Sellest järeldub, et kui taotlejal lasub kohustus hoida põllumajandusmaad heas põllumajandusliku korras kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel, siis ka PRIA toetuse abil nende kulude hüvitamine on mõeldud katma kogu sellel kalendriaasta tekkinud kulusid. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et PRIA toetus 1144,98 eurot jagatuna 12-ga ei ületaks LLS § 233 lg-s 3 sätestatud piirmäära, kuna ühe kuu lisatulu oleks sellisel juhul olnud 95,415 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium