Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-1837 24. august 2023 Karin Jõks X kaebus Tartu Vangla vastu (rehabilitatsiooniprogrammi raames loengule saatmata jätmine 17.08.2023) Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
Asjaolud
1.Kaebaja X esitas 17.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja saabus Tartu Vanglasse sõltuvusrehabilitatsioonile. 17.08.2023 kell 8:45 - 10:15 oli kaebajal ette nähtud osaleda sõltuvusteemalisel loengul, kuid kaebajat sellele ei saadetud. Keelamiskaebus ei eelda kohustust läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja palus tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks ja keelata vastustajal eirata saatmiskava ja kaebaja mitte lubamist rehabilitatsiooniprogrammi.
2.Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja sõnul esitas ta vaide ning palub kohustada vastustajat täitma seadusi, määrusi ja akte, mis kohustavad saatma kaebajat planeeritud tegevusse. Kaebaja vajab esialgset õiguskaitset preventiivsel eesmärgil, et tõkestada vastustaja meelevaldsust.
3.Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning Tartu Vangla esimese üksuse põhimääruse. Kohtu seisukoht
4.Kohus mõistab kaebaja avaldust nii, et kaebajale on Tartu Vanglas koostatud tegevuskava, mille eesmärgiks on kaebaja kui sõltlase rehabilitatsioon. Vangla kavandas kaebaja osavõtu 17.08.2023 toimunud sõltuvusteemalisest loengust, kuid kaebajat ei saadetud loengule. Kaebuse nõuet ja esialgse õiguskaitse taotlust tuleb tõlgendada nii, et kaebaja taotleb mõlemas
vastustaja kohustamist korraldada kaebaja osalemine talle kavandatud rehabilitatsiooni eesmärgil toimuvates tegevustes. Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamine on hõlmatud kohustamisnõudega ja ei ole iseseisva nõudena lubatav (HKMS § 45 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 1 tuleneb, et kaebuse nõue ja taotletav esialgse õiguskaitse abinõu peavad omavahel ühilduma. Kaebaja avalduse sellise tõlgendamise korral on see nõue täidetud. Kohus märgib lisaks, et kohustamis- ja keelamisnõude eristamine on vaieldav ja sageli näilik, kuna enamasti on sama sisu ja eesmärgiga nõuet võimalik sõnastada nii kohustamis- kui ka keelamisnõudena. Seda on teinud ka kaebaja - kaebuse nõudeks on keelata vastustajal kaebaja mittelubamine rehabilitatsiooniprogrammi ja esialgse õiguskaitse taotluseks kohustada vastustajat võimaldama kaebajal osaleda selles programmis.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestatud kohtueelse menetluse nõue kehtib nii kohustamis- kui ka keelamisnõude esitamisel. HKMS § 50 lg 2 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed ning menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. Kohus lähtub käesolevas määruses kaebaja avaldusest, et ta ei ole esitanud vastustajale vaiet keelamisnõudes ning ta esitas pärast 17.08.2023.a juhtumit vaide nõudes kohustada vastustajat võimaldama kaebajal osaleda talle planeeritud rehabilitatsiooni eesmärgil toimuvates tegevustes. Arvestades määruse punktis 6-8 toodut ei ole kohtueelse menetluse asjaolude täpsem väljaselgitamine vajalik.
6.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebuse esitamisega saab isik kaitsta talle kuuluvat subjektiivset avalikku õigust. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis annaks narkosõltuvusega kinnipeetavale õiguse nõuda vanglalt rehabilitatsiooniprogrammis osalemise võimaldamist.
7.VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud nähakse ette kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (VangS § 16 lg 1 p 7). Justiitsministri määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 3 p 6 ja 7 alusel näidatakse täitmiskavas muuhulgas teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta, tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafik. Üheks riskifaktoriks on sõltuvusainete tarbimine (määruse § 3 lg 4 p 6). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse temaga seotud riske ning planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Täitmiskaval ei ole regulatiivset toimet ja see ei saa reeglina olla nõude aluseks kohtus. Täitmiskavale saab nõude alusena tugineda, kui mõnel täitmiskava osal on haldusakti iseloom. Näiteks sätestab VangS § 35 lg 1, et kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Täitmiskava loob sel juhul kinnipeetavale subjektiivse õiguse koosmõjus VangS § 35 lõikega 1. Sõltuvusest vabanemise eesmärgil toimuvate tegevuste puhul sellist normi ei ole. Kaebaja esitas koos kaebusega Tartu Vangla esimese üksuse põhimääruse. See on vangla töökorraldust reguleeriv dokument, millest ei tulene kaebajale subjektiivseid õigusi. Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud
vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile. See tähendab, et rehabilitatsiooniga tegelev struktuuriüksus on loodud ja pädevad isikud on tööl Tartu Vanglas, kuid see säte ei saa olla kaebuse esitamisega kaitstava subjektiivse õiguse aluseks. Kokkuvõttes on vanglateenistusel küll ülesanne tegelda narkosõltuvusega kinnipeetavate rehabilitatsiooniga, kuid sellele ei vasta kinnipeetava subjektiivne õigus nende tegevuste korraldamist või nendes osalemist nõuda.
8.Kinnipeetava vanglasisene saatmine ei oma iseseisvat sisu või tähendust. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda saatmist kui sellist. Ka nendel juhtudel, kui kinnipeetavale kuuluvat subjektiivset õigust (näiteks õigus arstiabile VangS § 52 lg 2 alusel, õigus põhihariduse omandamisele, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud, VangS § 35 lg 1 alusel) on rikutud saatmise probleemide tõttu, ei esitata kohtule nõuet kohustada vanglat kinnipeetavat arsti juurde või klassiruumi saatma, vaid nõudeks on kohustada arstiabi või põhihariduse omandamist võimaldama. Kohus näitas eespool, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda rehabilitatsiooniprogrammis ette nähtud tegevustes osalemist, sel juhul ei saa nõuda ka nendele tegevustele saatmist.
9.Kokkuvõttes esineb alus kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus märgib, et kaebuse tagastamiseks esineb ka HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestatud alus. Kaebaja on esitanud vaide, kuid seda ei ole veel lahendatud ja selle lahendamise tähtaeg ei ole möödunud. Sel juhul ei ole kaebajal veel tekkinud kaebeõigust, kuna VangS § 11 lg 5 alusel saab kaebaja esitada kaebuse pärast seda, kui vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatud ka vaidemenetluse ajal.
10.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. HKMS § 249 lõikest 1 tuleneb, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada ainult tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kui kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik.
11.Kui kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12.Käesolevas määruses toodu ei tähenda, et kaebajale koostatud rehabilitatsiooniprogrammil ei ole mingit tähtsust. Sõltuvusest vabanemine on väga oluline ja kaebaja soov sellega tegelda väärib tunnustust. Kuid nagu tavaelus, nii ka vanglas ei pea iga raskus või takistus olema lahendatav kohtule kaebuse esitamise teel. Kui kaebaja ei saanud osaleda mõnes sõltuvusest vabanemise eesmärgil ette nähtud tegevuses, siis saab ta programmi koostanud vanglateenistujaga arutada, kui suur mõju võib sellel olla ning kuidas seda asendada või kompenseerida. Kaebaja saab paluda programmi koostanud vanglateenistuja abi korraldamaks, et kaebaja osalemine planeeritud tegevustes toimuks takistusteta.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.