Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 23. august 2023, Tartu 3-23-1238 Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale kartserisse madrats Deniss Bodnja määruskaebused Tartu Halduskohtu 9. juuni 2023. a määruse ja 11. juuli 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Bodnja Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. juuni 2023. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. juuni 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. juuli 2023. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. juuli 2023. a määrus muutmata.
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Deniss Bodnja esitas 2. juunil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale kartserisse madrats. Kaebaja viibis 2. juunil 2023 neuroloogi vastuvõtul, kes määras kaebajale kartserisse madratsi. Taotlejal on vastunäidustatud istuda ja lebada külmal pinnal. Neuroloog määras kaebajale täiendava uuringu 31. juulil 2023, mistõttu ei ole vastuvõtu tulemused veel vanglale näha. Vangla keeldus kaebajale kartserisse madratsi väljastamisest. Kaebaja peab kartseris viibima veel kaks kuud.
2.Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2023. a määrusega D. Bodnja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).
Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla kinnitas kohtule, et kaebaja viibis 2. juunil 2023 neuroloogi vastuvõtul, kuid puuduvad andmed, et neuroloog oleks kaebajale tema terviseseisundist tulenevalt määranud kartserisse madratsi. Neuroloogi 8. juuni 2023. a e-kirjast vanglale ei nähtu taotlejale madratsi näidustamist. Kinnitust leidis, et kaebaja suunati täiendavale uuringule, mis peaks kaebaja sõnul toimuma
31.juulil 2023. Vangla märkis, et neile ei ole teada ka ühtegi muud terviseseisundivälist asjaolu, mis nõuaks kaebaja tavapärasest soodsamat kohtlemist. Mõnele sellisele asjaolule ei ole viidanud ka kaebaja. Puuduvad alused arvata, et kaebaja ei oleks võimeline kandma talle
19.jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/25-1 määratud distsiplinaarkaristust tavalistes kartseritingimustes ilma madratsita. Kohtu hinnangul ei teki kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ettenähtavaid ja tõenäolisi kahjulikke tagajärgi.
3.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 9. juuni 2023. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Kaebaja ei saanud aru kirjavahetusest neuroloogiga ja märkis, et seal ei ole kirjas midagi madratsi näidustamise kohta. Neuroloog näidustas madratsi tuginedes 2021. a MRT uuringule. Madratsi näidustamisest teavitati kahte konvoi isikut ning kaebaja kuulis, kui konvoi andis info edasi vangla meedikule, kes omakorda ütles, et annab info edasi. Kaebaja taotleb, et kohus küsiks neuroloogilt üle vastuvõtu toimumise, madratsi näidustamise ja konvoile info edastamise kohta ning küsiks konvoilt, kas arst edastas neile info ja kas nad edastasid selle meditsiiniõele. Lisaks taotleb kaebaja välja nõuda konvoi rinnal oleva videokaamera salvestis koos häälega neuroloogi vastuvõtust, mis kinnitab, et arst näidustas kaebajale madratsi ja selgitas, et seda ei saa kohe ja palus edastada info vanglale.
4.D. Bodnja esitas 12. juunil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla kohustamiseks väljastama talle kartserisse madrats.
5.D. Bodnja esitas 4. juulil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles viitab, et neuroloog nägi talle seljahädade tõttu ette kartserisse madratsi väljastamise. Kaebaja esitas vanglale taotluse, et teda neuroloogi vastuvõtule saatnud konvoi liikmed kinnitaksid kirjalikult, et nad said arstilt vastavasisulise teabe ning arst palus neil selle teabe vanglale edastada, mida nad ka tegid. Kaebaja vajab seda tõendit, sest vangla kinnitas kohtule, et kaebajale ei ole madratsit välja kirjutatud. Kaebaja taotlusele ei tulnud vastust 30 päeva jooksul ning kaebaja esitas 4. juulil 2023 vanglale vaide. Kaebaja palub kohustada vanglat taotlusele vastama, et tõendid jõuaksid sihtkohta.
6.Tartu Halduskohus jättis 11. juuli 2023. a määrusega D. Bodnja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus saab aru, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras vanglalt kohtule vajaliku tõendi esitamist selle kohta, et neuroloog palus kaebajat saatnud konvoil anda vanglale edasi info kaebajale madratsi näidustamise kohta. Samasisulise tõendi kogumise taotluse esitas kaebaja määruskaebemenetluses ringkonnakohtule ning ringkonnakohus saab taotluse osas oma seisukoha võtta ning tõendi kogumise vajadust ja asjakohasust hinnata. Seadus (HKMS § 251 lg 1) ei võimalda nõuda kohtult esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluses vajaliku tõendi kaebajale väljastamiseks kohustamist. Seetõttu ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
7.D. Bodnja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. juuli 2023. a määruse tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et tal ei ole mõtet valetada ning nimetatud asjaolud on kontrollitavad. Kaebaja palub kohtu abi koguda tõend selle kohta, et arst pöördus konvoi poole, kes viis kaebaja neuroloogi vastuvõtule ning palus edasi öelda vanglale, et kaebajale kirjutati välja madrats
kartserisse. Konvoi rinnal on kaamerad, mis salvestasid audio ja video 2. juuni 2023. a arsti vastuvõtust ning nimetatud video on vaja kaebaja sõnade kinnituseks välja nõuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et D. Bodnja määruskaebused Tartu Halduskohtu 9. juuni 2023. a määruse ja 11. juuli 2023. a määruse peale ei kuulu rahuldamisele.
9.Vaidlus puudub asjaolu üle, et D. Bodnja viibis 2. juunil 2023 neuroloogi vastuvõtul ning talle määrati täiendav uuring, mistõttu ei ole arsti epikriisi sisu veel teada. D. Bodnja väidab, et
2.juunil 2023 palus neuroloog suuliselt kaebajat saatnud konvoi liikmetel anda Viru Vanglale edasi info, et kaebajale on näidustatud karteris viibimise ajaks madrats. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kartserisse madratsi väljastamist ja konvoi liikmetele antud info edastamise kohta tõendi kogumist.
10.Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse madratsi väljastamiseks rahuldamata, kuna kinnitust ei leidnud teave, et neuroloog näidustas pärast 2. juuni 2023. a vastuvõttu kaebajale kartserisse madratsi. Kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras vanglalt tõendi kogumiseks jättis halduskohus läbi vaatamata, kuna selline taotlus ei ole lubatav.
11.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus madratsi väljastamiseks kartserisse. Neuroloog, kelle vastuvõtul kaebaja viibis, ei ole andnud näidustust kaebajale madratsi väljastamiseks kartserisse. Viru Vanglal puudub vastav eriarsti poolt antud teave, mistõttu puudub alus madratsi väljastamiseks. Vangla selgitas halduskohtule, et küsis neuroloogilt seisukohta 2. juunil 2023 toimunud vastuvõtu kohta, kuid arst ei kinnitanud telefonis ega 8. juuni 2023. a e-kirjas, et kaebajale oleks määratud kartserisse päevaseks ajaks madrats.
12.Ringkonnakohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et eriarst annab kaebajale määratud näidustuste kohta teabe edasi kaebajat saatnud konvoi liikmetele, kes omakorda peaks selle edastama vangla ametnikele. Isegi kui epikriis jäi arsti poolt lisauuringute tõttu lõpetamata, oli arstil võimalik saata vanglale tõend madratsi väljastamise kohta paberkandjal või e-kirjaga. Kuna arst ei maininud vanglaametnikele kaebajale madratsi näidustamist ka 8. juunil telefoni ja e-kirja teel suhtlemisel, ei ole kuidagi usutav, et neuroloog siiski määras kaebajale tema terviseseisundist lähtuvalt madratsi kasutamise kartseris päevasel ajal ning palus konvoi liikmetel edastada see teave suusõnaliselt vanglale. Kohus mõistab, et erinevate terviseprobleemide tõttu võib olla kartseris viibimine ilma madratsita ning külmal alusel lebamine ebamugav ja valulik, kuid puudub arsti tõend selle kohta, et kaebaja tervisliku seisundi tõttu on kartseris viibimine välistatud või võimalik vaid ööpäevaringse madratsi kasutamise korral. Kaebaja rõhutab määruskaebustest, et neuroloog määras talle kartseris viibimise ajaks madratsi, kuid ei ole selgitanud, millised tervislikud probleemid tingivad madratsi kasutamise vajaduse päevasel ajal. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja viibib kartseris enda käitumise tagajärjel, mistõttu on kartserisse sattumine ja enda paigutamine ebamugavatesse tingimustesse igati välditav.
13.Tuginedes asjas kogutud materjalidele ja eelnevalt väljatoodud asjaoludele, ei pea ringkonnakohus praeguses menetlusetapis põhjendatuks koguda kaebaja taotletud tõendit, s.t küsida neuroloogilt, konvoi liikmetelt või vanglaametnikelt teavet, s.h videosalvestist 2. juunil 2023 vastuvõtul võimaliku suulise teabe edastamise kohta seoses madratsi määramisega kartserisse. Ringkonnakohus kontrollib praeguses määruskaebemenetluses halduskohtu 9. juuni 2023. a ja 11. juuli 2023. a määruste õiguspärasust ning peab otsustama, kas lubada kaebajale kartserisse madrats esialgse õiguskaitse korras olukorras, kus põhikaebus on halduskohtule esitatud. Ringkonnakohtule ei nähtu selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks viivitamatult vajalik anda kaebajale madrats kartseris viibimise ajaks.
Neuroloog ei edastanud Viru Vangla ametnikele pärast esimest vastuvõttu 2. juunil 2023 teavet selle kohta, et ta näidustab kaebajale kartserisse madratsi kasutamise. Neuroloog määras kaebajale lisauuringud, mistõttu eriarsti lõplik otsustus kaebajale ravi või muude näidustuste määramise kohta ei ole veel teada. Eelduslikult on kohtuasja põhivaidluse lahendamise ajaks neuroloogi lõplik epikriis kättesaadav ning madratsi näidustuse vajadus üheselt mõistetavalt ja kirjalikult fikseeritud.
14.Ringkonnakohus asub seisukohale, et halduskohus jättis õigesti kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras madratsi väljastamiseks rahuldamata ja tõendi kogumiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda määruskaebused uusi asjaolusid, mis tingiksid halduskohtu määruste tühistamise ja esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamise. Määruskaebused jääb tervikuna rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.