Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TCM Estonia OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Ulla Vellolt 151,33 euro väljamõistmiseks. Ulla Vello sõlmis 14.11.2013 YES Finance Estonia OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 100 eurot ning pidi tasuma intressi laenuperioodi eest 25 eurot. Kostja jättis kokkulepitud summa tagastamata. YES Finance Estonia OÜ ütles 29.04.2015 lepingu üles ning loovutas nõude hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt tagastamata laen 100 eurot, intress 25 eurot ning kahju 26,33 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.2016 määrusega ning edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale. Kostja abikaasa sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostja elukohas kätte 10.12.2016. Kirjalikku ja seaduses sätestatud nõuetele vastavat vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. Kostja teatas 27.12.2016 e-kirjas, et võtab omaks võetud laenu ja on nõus kompromissiga ning soovib saada maksegraafikut.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud vaid osaliselt. Hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimise, kostja kohustuste täitmata jätmise ning laenulepingu ülesütlemise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 100 eurot, intress 25 eurot. Hageja on hagis esitanud ka kahju hüvitamise nõude summas 26,33 eurot. Hagiavalduse kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud teenustasus. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 26,33 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis väidetavalt inkassofirmaga käsunduslepingu, milles lepingupooled leppisid kokku ka teenustasus, ei tõenda, et hagejale nimetatud summas ka kahju tekkis. Kohus leiab, et inkassokulude hüvitamine on võimalik eeldusel, et kulud on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st kulud on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Hageja, omandades nõude kostja vastu, ei teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada oma õiguste teostamist läbi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi. Seetõttu ei saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja ei teadnud ega pidanudki laenulepingu sõlmimisel teadma, et nõude loovutamise korral kolmandale isikule (hagejale) sõlmib hageja laenulepingu täitmiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (hageja esindajaga), mis toob kostjale kaasa kahjuhüvitamise kohustuse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju väljamõistmiseks.

Kostja e-kirjas esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kompromisslepingut ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik kompromissi kinnitamine. Kohus märgib, et pooltel on võimalik võlgnevuse tasumise osas sõlmida kokkulepe ka pärast otsuse tegemist ja kohtumenetluse lõpetamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta vaid osaliselt kostja kanda. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus hageja menetluskuludest 83% kostja kanda ning 17&% hageja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 16.11.2016 määruses hagejalt menetluskulude nimekirja ja märkis, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. Hageja esitas menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse vormi, mahtu, sisu ning menetluse olemust arvestades peab kohus põhjendatuks hageja esindajakulusid 100 euro ulatuses. Riigilõivu suurus 75 eurot tuleneb seadusest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 175 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades, tuleb Ulla Vellolt TCM Estonia OÜ kasuks välja mõista menetluskuluna 145,25 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda hagejale viivist kindlaksmääratud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.