X kaebus Konkurentsiameti 16.02.2022 otsuse nr 718/2022-004 tühistamiseks ja Konkurentsiameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja ja Margus Kasepalu Kolmandad isikud – AS Gaasivõrk, esindajad Kristi Lõoke ja Kaire Lang Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla ja X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
16.06.2023
ja
27.07.2023
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Viimsi valla määruskaebus osas, milles on vaidlustatud Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 5 haldusasjas nr 3-22-529.
2.Võtta menetlusse Viimsi valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-529.
3.Rahuldada Viimsi valla määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-22-529 Viimsi valla kaasamist puudutavas osas.
4.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-22-529.
5.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-529 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 252 lg 7).
3-22-529
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 30.03.2020 Konkurentsiametile taotluse maagaasi võrguettevõtja tuvastamiseks Miiduranna küla piirkonnas.
2.Konkurentsiamet edastas 29.05.2020 vastuse nr 7-16/2020-085-8 selgitustaotlusele, milles selgitas, et Miiduranna gaasitrasside piirkond ei ole ühegi gaasiettevõtja suhtes käsitatav võrgupiirkonnana maagaasiseaduse (MGS) mõttes; nimetatud piirkonnas puudub võrguettevõtja MGS tähenduses; ning gaasi jaotamise teenust on ettevõtjad osutanud neile tegevusloaga ettenähtud tegevus- ja võrgupiirkonnas kuni võrgu liitumispunktini.
3.X esitas 07.12.2021 Konkurentsiametile kaebuse, milles tõi välja, et tema kinnistu on ASi Gaasivõrk võrguga liidetud, kuid tal puudub võrguleping AS-ga Gaasivõrk. X taotles, et Konkurentsiamet kohustaks AS-i Gaasivõrk temaga võrgulepingu sõlmimiseks.
4.Konkurentsiamet teavitas 14.12.2021 kirjaga menetlusosalisi AS-i Gaasivõrk suhtes järelevalvemenetluse alustamisest ja esitas teabetaotlused.
5.Konkurentsiamet jättis 16.02.2022 otsusega nr 7-18/2022-004 X kaebuse AS-i Gaasivõrk peale rahuldamata ja lõpetas AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetluse. Konkurentsiamet leidis, et Miiduranna asula piirkonnas olevad gaasitrassid (mh kaebaja kinnistul aadressil Y) ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk (AS Eesti Gaas õigusjärglane võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole kunagi nende gaasitrasside osas tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei ole AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud tal puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping, mistõttu puudub alus teha AS-le Gaasivõrk ettekirjutus tema kohustamiseks osutama võrguteenust peale liitumispunkti Muuli tee L8 (endine Varju tee 1).
6.X esitas 02.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 09.06.2022 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Konkurentsiameti 16.02.2022 otsus nr 7-18/2022-004 ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja 07.12.2021 kaebust uuesti läbi vaatama.
7.X esitas 02.06.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles, et AS Gaasivõrk tagaks Miiduranna põik gaasitorustiku kaudu gaasitarbijate varustamise gaasiga ühises liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt lõppeb Esmar Holding OÜ-ga sõlmitud arveldusteenuse leping 31.08.2023 ja Miiduranna põik gaasitarne võib katkeda. Miiduranna põik gaasitorustik, mis varustab kaebaja kinnistut gaasiga, on käsitatav ühise tarbijapaigaldisena, ja see on otse ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotustorustikuga liitumispunktis Muuli tee L8. Kaebaja selgitas 12.06.2023 täienduses, kaebajal on sõlmitud müüjaga AS Eesti Gaas maagaasi müügileping tarbimiskohas Y. Mõõtepunkti andmed on selgelt eristatavad teistest mõõtepunkti andmetest ja kaebajal on võimalik AS-le Gaasivõrk tarbimisandmed otse edastada (ilma vahendajata). Selleks soovib kaebaja sõlmida AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu liitumispunktis Muuli tee L8. Kaebaja palub, et kohus kohustaks AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna gaasitrassi kaudu kõikide Miiduranna küla gaasitarbijate varustamine gaasiga, sõlmides nendega ajutised võrgulepingud liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni ning annaks lisaks mõistliku aja ümberehituste teostamiseks, s.o 3‒5 kuud väljaspool kütteperioodi. Kui kohus leiab, et esialgset õiguskaitset ei saa taotleda kõikidele Miiduranna küla tarbijatele, taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset vaid endale ja palub kohustada AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna põik gaasitorustiku kaudu kaebaja varustamise gaasiga, sõlmides kaebajaga ajutise võrgulepingu liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni.
2(10)
3-22-529
8.Tallinna Halduskohus kaasas 16.06.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 AS-i Gaasivõrk ja Viimsi valla kolmanda isikuna haldusasja menetlusse. Sama määrusega andis halduskohus menetlusosalistele tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks. Kaebaja eesmärk nii Konkurentsiametisse kui ka halduskohtusse pöördumisel on saavutada olukord, kus kaebaja ja laiemalt Miiduranna küla elanikud saaksid gaasi osta kooskõlas maagaasiseadusega (MGS) võrguettevõtjalt, kelle rolli praegusel juhul on täitnud AS Gaasivõrk, kuid kelle omandis ei ole Miiduranna põik gaasitorustik. Kui kohus peaks leidma, et Konkurentsiamet lõpetas järelevalvemenetluse ja jättis ettekirjutuse tegemata õigusvastaselt ja Konkurentsiamet on kohustatud järelevalvemenetlust jätkama, ei ole välistatud, et selle tulemuseks on AS-le Gaasivõrk ettekirjutuse tegemine. Arvestades haldusasjas nr 3-20-2638 tehtud halduskohtu otsust, ei ole välistatud ka see, et praeguses asjas tehtav lahend võib mõjutada Viimsi valla õigusi ja kohustusi, mistõttu tuleb vald menetlusse kaasata kolmanda isikuna. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 02.03.2022 otsuses nr 3-20-2368 esitatud seisukohaga, mille kohaselt on lokaalse gaasivarustuse tagamine kohaliku omavalitsuse ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1). Seega võib kohus kohustada esialgse õiguskaitse korras korraldama Viimsi valda kaebaja kinnistu varustamist maagaasiga.
9.Konkurentsiamet selgitas 17.07.2023 vastuses, et Miiduranna piirkonnas (mh kaebaja kinnistul aadressil Y) olevad gaasitrassid ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk (AS Eesti Gaas õigusjärglane võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole kunagi nende gaasitrasside osas tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei ole AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud ning puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping. Ka ei ole nimetatud piirkonnas osutanud võrguteenust keegi teine võrguettevõtja. Kaebus puudutab ASga Gaasivõrk liitumise ja võrgulepingu sõlmimise küsimust, mis ei ole otseselt seotud Esmar Holding OÜ poolt arveldusteenuse lõpetamisega alates 01.09.2023. Seetõttu tekib küsimus, kuidas tagaks esialgse õiguskaitse rakendamine Esmar Holding OÜ poolt arveldusteenuse jätkamise ja AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu sõlmimise.
10.Viimsi vald oli 17.07.2023 vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud, sest vastasel juhul võiks alates 01.09.2023 gaasiga varustamine katkeda ja AS-l Gaasivõrk on hetkel ainukesena reaalne võimalus läbi gaasitrassi korraldada kaebaja (ja ka teiste Miiduranna gaasitarbijate) varustamist gaasiga. Konkurentsiamet on vastutav olukorra eest, kus aastakümneid varustati gaasiettevõtjate poolt Miidurannas tarbijaid gaasiga, kuid samas ei olnud Konkurentsiameti väitel keegi neist registreerinud end antud piirkonnas võrguettevõtjana. Konkurentsiametil tuleb leida variandid, kuidas saaks piirkonnas jätkuda tarbijate gaasiga varustamine. Maagaasiga varustamine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohaliku omavalitsuse ülesanne ja vallal puudub selleks ka reaalne võimalus, kompetents ning vajalikud load.
11.AS Gaasivõrk palus 17.07.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. MGS eristab selgelt gaasi müüki ja võrguteenuse osutamist (MGS § 7, § 23 lg 1) ja võrguteenuse raames võrguettevõtja tarbijatele gaasi ei müü. Tarbijad saavad gaasi osta gaasiettevõtjatelt, kes tegutsevad gaasi müüjana. AS Gaasivõrk ei tegutse gaasi müüjana. Iga võrguettevõtja on kohustatud võrguteenust osutama oma võrgupiirkonnas. AS Gaasivõrk on täitnud ja täidab ka edaspidi võrguettevõtja rolli enda võrgupiirkonna ulatuses, s.o kuni Muuli tee L8 asuva liitumispunktini. Miiduranna piirkonna (sh Miiduranna põik) gaasitorustik ei ole AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna osa ning selles osas ei ole AS Gaasivõrk kunagi võrguettevõtja rolli täitnud.
3(10)
3-22-529 Esialgse õiguskaitse taotlus (vähemalt ulatuses, mis nõuab gaasivarustuse tagamist) ei ole lubatav. Põhivaidluses on kaebaja vaidlustanud Konkurentsiameti otsuse, mis käsitles vaid ASi Gaasivõrk kohustamist gaasi võrgulepingu sõlmimiseks, mitte gaasivarustuse tagamiseks. Gaasivarustuse katkestamise ja kogu piirkonnas tekkinud gaasi tarbimisega seotud õigusliku probleemi lahendamine väljub praeguse menetluse ja esialgse õiguskaitse piiridest. Gaasi võrgulepingu olemasolu ja gaasivarustuse tagamine ei ole samastatavad. Gaasivarustuse tagamine on võrgulepingu täitmine võrguettevõtja poolt. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad võrguettevõtja ja klient võrgulepingu, kuid võrguettevõtja poolt võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine, tarbitud gaasikoguste määratlemine jne on võrgulepingu alusel osutatava võrguteenuse sisu. Seejuures osutab võrguettevõtja kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus ja võrgulepingus sätestatud tingimustel. Seega võib esineda olukordi, kus võrguleping küll eksisteerib, kuid esinevad õiguslikud alused gaasivarustuse katkestamiseks, nt puudub ligipääs arvestile, avariiolukord, katkestamine lepingurikkumise tõttu jms. Kohustades AS-i Gaasivõrk esialgse õiguskaitse korras lisaks võrgulepingu sõlmimisele tagama kaebajale ka gaasivarustuse, peaks kohus hindama ja veenduma, et ei esine ja esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal ei teki ühtegi antud kohtuasjaga mitteseotud alust kaebaja gaasivarustuse katkestamiseks. Sellise hinnangu andmine väljuks praeguse kohtuasja piiridest. Seega saab esialgne õiguskaitse puudutada vaid võrgulepingu sõlmimist, mitte aga gaasivarustuse tagamist. Võrgulepingu sõlmimine ei ole toiming, mida ei saaks teha pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui menetluse tulemusena peaks AS-i Gaasivõrk kohustatama võrgulepingu sõlmimiseks, saab selle sõlmida ka pärast. Võrgulepingu sõlmimine on võimalik alati, kui see on õiguslikult põhjendatud (ka katkestatud gaasivarustuse korral). Seega ei saa kaebaja õiguste kaitse osutuda oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kahe eraõigusliku isiku vahelise suhte reguleerimine kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras ei ole esialgse õiguskaitse eesmärk. AS Gaasivõrk ei ole haldusorgan, ei täida avalikke ülesandeid ega ole riigiga ühelgi viisil seotud, vaid on eraõiguslik isik. Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ (võrgueeskiri) § 7 lg 1 kohaselt saab ühe mõõtepunkti kohta sõlmida ühe avatud tarne ja võrgulepingu. Seega ei ole võimalik igal isikul, kelle gaasitoru viib Muuli tee L8 liitumispunktini, nõuda konkreetselt enda tarbijapaigaldises gaasi tarbimiseks võrgulepingu sõlmimist. Ka füüsiliselt oleks võimatu jagada üks toru väljundpunkt selliselt, et võrguleping on vaid ühel liitumispunktist kaugemalasuval tarbijal ja teistel see puuduks. Gaas voolab läbi terve toru ja selles ei ole võimalik osutada võrguteenust vaid „mõttelise osaga torust“. AS Gaasivõrk ei oma kontrolli ega infot selle kohta, mis toimub liitumispunktist kaugemal: milline on torustik, kas ja kus on arvestid, kes on tarbijad. Võrgulepingu täitmise üks oluline osa on tarbitud gaasi mõõtmine ja gaasimüüjatele sisendi andmine selle kohta, kui palju tarbis gaasimüüja iga klient gaasi. Praeguses olukorras oleks AS-l Gaasivõrk võimatu seda olulist funktsiooni täita. Kui Muuli tee L8 liitumispunkti taga olevat torustikku lugeda kaasomandis olevaks tarbijapaigaldiseks, oleks võrgulepingu sõlmimine küll võimalik, kuid arvestada tuleks kaasomandi kasutamise sätetega (asjaõigusseaduse § 71 lg 3, § 72 lg 1). Arvestades võrgueeskirja § 7 lg-t 1, on olukorras, kus kaasomandis oleval gaasitorustikul on üks mõõtepunkt, välistatud võimalus, et selle mõõtepunkti kohta saaks sõlmida iga gaasitorustiku kaasomanik eraldi võrgulepingu. Seega peaksid sõlmima kogu liitumispunkti katva võrgulepingu kõik kaasomanikud koos või üks kaasomanik oma nimel. Seda ei saa teha kohtu ega haldusorgani korralduse alusel. Esialgse õiguskaitse korras pandud kohustust võrgulepingu
4(10)
3-22-529 sõlmimiseks ei oleks võimalik täita teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellisena võiks esialgse õiguskaitse määrus olla sisuliselt realiseerimatu. Võrgulepingu sõlmimine ühe isiku tarbijapaigaldise kohta Muuli tee L8 liitumispunktis puudutaks lisaks kaebajale ja AS-le Gaasivõrk ka teisi liitumispunkti taga asuvaid gaasitarbijaid ja gaasimüüjaid. Sellise lepingu sõlmimisel oleks täiesti võimatu välja selgitada ühe isiku poolt tarbitud kogust ning veel vähem kõigi teiste liitumispunkti taga olevate tarbijate tarbimiskogust.
12.X oli 19.07.2023 vastuses seisukohal, et võrgulepingu sõlmimisega on tagatud gaasivarustus vastavalt MGS-le. AS-i Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste p 3.7 kohaselt toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine liitumispunktis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise (MGS tähenduses tarbijapaigaldise) ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis. Tüüptingimustest ei saa järeldada, et võrguettevõtja ja ühise kliendipaigaldise klientide vahel peab olema veel mingi vahendaja. Kaebajal on sõlmitud gaasimüügileping tema tarbimiskoha mõõtepunktis Y, AS-l Gaasivõrk lasub kohustus sõlmida võrguleping lähtuvalt võrgueeskirjast just selles mõõtepunktis, mitte liitumispunkti Muuli tee L8 mõõtepunktis. Kaebaja gaasinäidud on mõõdetavad ainult tema gaasi tarbimise osas ja neid on võimalik AS-le Gaasivõrk kodulehe kaudu edastada. AS-l Gaasivõrk on võimalik lahutada üldgaasikogusest, mis läbib Muuli tee L8 mõõtepunkti, kus ta soovib sõlmida vahendajaga võrgulepingu, kaebaja edastatud tarbitud gaasi koguse. Kaebaja ei soovi liituda AS-i Gaasivõrk poolt pakutud vahendaja süsteemiga, sest see on ebaseaduslik ja kaebajale finantsiliselt koormav.
13.Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja taotluse alusel saab otsustada vaid kaebaja enda suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna populaarkaebus ei ole antud asjas lubatud, kaebaja esitas kaebuse vaid enda huvide kaitseks ja on seda 12.06.2023 taotluse täpsustuses aktsepteerinud. Esialgse õiguskaitse taotluse lõplikus versioonis taotleb kaebaja, et kohus kohustaks AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna gaasitrassi kaudu tema kinnistu varustamine gaasiga, sõlmides ajutise võrgulepingu temaga tema tarbimiskoha mõõtepunktis Y. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub vajadus, sest sõltumata selle rakendamisest on kohtuotsus täidetav. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja soovitud viisil väljuks kohus kaebuse eseme raamidest. Kaebaja lõpp-eesmärk on ilmselt gaasivarustuse tagamine oma kinnistul, kuid selle saavutamiseks tuleb kaebajal eelkõige sõlmida tsiviilõiguslik leping võrguettevõtjaga, kes ei oma kaebajat puudutavat osa gaasitrassist (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsus nr 3-20-2638) ja kelle võrgupiirkonnas ei asu kaebaja kinnistu. Veelgi enam – ringkonnakohus on viidatud lahendi p-s 22 seisukohal, et Miiduranna põik piirkonna vaidlusalune gaasitorustik on Miiduranna põik 1, 2, 3, 4 ja 6, Miiduranna tee 30 ja 34, Varju põik 3 ning Varju tee 2, 4, ja 5 kinnistute omanike kaasomandis. Kohtul puudub hetkel teadaolevaid asjaolusid (kaebajal puudub volitus kõigi kaasomanike esindamiseks kaasomandi kasutamise osas) arvesse võttes õiguslik võimalus kohustada AS-i Gaasivõrk kaebaja soovitud võrgulepingut sõlmima. AS Gaasivõrk on juhtinud õigustatult tähelepanu, et Esmar Holding OÜ poolt arvelduslepingu ülesütlemine alates 01.09.2023 ei tähenda tingimata gaasivarustuse katkemist. Kaebajal on koostöös teiste asjast puudutatud isikutega mitmeid tegevusvariante ja nende vahel valimine on asjast huvitatud isikute õigus. Kohus ei saa eraisikuid kohustada ühe või teise variandi vahel valima, see on nende endi õigus ja nad on 5(10)
3-22-529 kõige paremini kursis asjaolude ja enda huvidega, et langetada sobiv otsus. Eeltoodust tulenevalt puudub kaeabajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna otsuste langetamine gaasivarustuse katkemise vältimiseks sõltub temast endast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Viimsi vald palub 28.06.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5. Halduskohus on valla kaasamisel menetlusse kolmanda isikuna oluliselt rikkunud HKMS § 20 lg-t 1, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (KOKS § 6 lg 1) ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seadusandja ei pea gaasiga (nagu ka elektrivarustusega) seonduvat kohaliku omavalitsuse ülesandeks ega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva kommunaalmajanduse valdkonnaks. Hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 2 kohaselt on maagaasiga varustamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldada. Viimsi vallal puuduks kaebaja (ja teiste Miiduranna gaasitarbijate) gaasiga varustamiseks ka reaalne võimalus, kompetents ja vajalikud load. Vald ei saa asuda gaasiettevõtja kohustusi täitma. Viimsi valla kohustamine esialgse õiguskaitse korras korraldama kaebaja kinnistu varustamist maagaasiga ei oleks õiguspärane, mistõttu puudub igasugune alus valla kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna, kuna kohtulahendiga ei ole võimalik otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Halduskohtu 28.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistamisel tuleks tühistada ka määruse resolutsiooni pd 2 ja 5 osas, millega kohustati valda esitama omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Resolutsiooni p-ga 2 on halduskohus ületanud haldusasja piire ja kohtu kompetentsi. Viimsi vald on oma võimaluste piires kaebajat ja teisi gaasitarbijaid aidanud (lävitud on gaasitarnija ja Konkurentsiametiga, läbi Esmar Holding OÜ aidatud kaasa gaasitarnete jätkumisele, eraldatud raha gaasitorustiku hädapäraseks korrastamiseks jms), kuid enamat ei saa Viimsi vald kui omavalitsusüksus teha, kuna ta ei saa üle võtta riigi ülesandeid.
15.X palub 11.08.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse vajaduse tingib asjaolu, et 01.09.2023 võib katkeda kaebaja kinnistu varustamine gaasiga, kuna Esmar Holding OÜ lõpetab kaebajaga arveldusteenuse lepingu. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel lähtunud ainult ringkonnakohtu otsuse nr 3-20-2638 p-st 22, jättes tähelepanuta otsuse p-i 25, kus kohus asus seisukohale, et gaasitorustik on ühine tarbijapaigaldis, mis on kinnistuomanike kaasomand ja on ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga liitumispunktis Muuli tee L8. Kui lähtuda asjaolust, et ringkonnakohus tuvastas, et Miiduranna põik piirkonna gaasitorustikku ja laiemalt kogu Miiduranna piirkonna gaasitorustikku tuleb käsitada ühise tarbijapaigaldisena, mis on ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga liitumispunktis Muuli tee L8, siis osutab AS Gaasivõrk kaebajale võrguteenust. Seega asub kaebaja kinnistu AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonnas ja viimasel on kohustus sõlmida kaebajaga võrguleping. Kaebajal ja teistel piirkonna tarbijail on enda tarbimiskohas olemas mõõtepunktid, mille kohta on igal tarbijal sõlmitud gaasimüügileping ja antud andmete alusel arveldavad gaasimüüjad tarbijatega tarbitud gaasi osas. Tulenevalt MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest on kõikidel tarbijatel, kes on liidetud jaotusvõrguga ühise tarbijapaigaldise kaudu, õigus omada nii gaasimüügilepingut kui ka võrgulepingut just enda tarbimiskoha mõõtepunktis, mitte ühise tarbijapaigaldise liitumispunktis Muuli tee L8, kus asub mõõtepunkt. Õigusaktidest ei tulene, et ühise tarbijapaigaldise liitumispunktis tuleb gaasitarbijatel sõlmida ühine võrguleping, nagu väidab AS Gaasivõrk. AS Gaasivõrk omab tehnilist dokumentatsiooni, millest nähtub, millised 6(10)
3-22-529 kinnistud on omal ajal tema võrguga ühendatud ja tal on tehniline võimekus kontrollida, kas kõik ühise tarbimispaigaldise tarbimiskohad, mis ei oma gaasimüügilepingut, on gaasi tarbimise lõpetanud. Sellist võimekust ei ole gaasitarbijatel ja seda kohustust ei saa neile panna. Võrgulepingu sõlmimisega ongi tagatud gaasivarustus, sest MGS-i kohaselt sõlmitakse võrguleping võrguteenuse osutamiseks, võrguteenus on võrgu kaudu gaasi jaotamise teenuse osutamine ja gaasi jaotamine on gaasi transportimine jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni, kokkulepitud liitumispunktini. Gaasitarne tagamine tuleneb otseselt võrgulepingu olemasolust. MGS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on gaasi ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui gaasi tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta ja MGS § 26 lg 2 p 1 kohaselt on võrguettevõtjal õigus katkestada gaasi ebaseaduslikult kasutaval turuosalisel viivitamata võrguühendus. Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel peab kaebaja liituma AS-i Gaasivõrk survel vahendaja süsteemiga või lõpetama gaasi tarbimise ja valima alternatiivse küttelahenduse, on see kaebajale väga kulukas. Kohus jättis selgitamata, kellelt on kaebajal õigus võimaliku tekitatud kahju välja nõuda. Liitumisel vahendaja süsteemiga (MTÜ Miiduranna gaasiühing) on kaebaja ise ühingu liige.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Viimsi valla 28.06.2023 määruskaebus
16.HKMS § 203 lg-st 1 tulenevalt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole määruskaebuse esitamine lubatud, kui HKMS seda ette ei näe ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Viimsi vald on määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni ka osas, millega kohus tegi Viimsi vallale ettepaneku esialgse õiguskaitse taotluse aluseks oleva olukorra lahendamiseks kohtuväliselt (resolutsiooni p 2) ja kohustas Viimsi valda esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (resolutsiooni p 5). HKMS kohaselt ei ole nimetatud osas ringkonnakohtule määruskaebuse esitamine lubatav ja seda on selgitatud ka vaidlustatud määruses. Seetõttu tuleb Viimsi valla määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203 lg 1 ja § 207 alusel läbivaatamatult tagastada osas, milles Viimsi vald vaidlustab Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 5.
17.Viimsi valla kolmanda isikuna kaasamist puudutavas osas on määruskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 21 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetelet. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
18.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selle sätte eesmärk on tagada igaühele õigus olla teda puudutava (st tema õiguste või kohustuste tekkimist, muutumist või lõppemist mõjutada võiva) kohtuasja arutamise juures ning see on imperatiivne, andmata kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte (nt Riigikohtu 26.01.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7). Isik kaasatakse HKMS § 20 lg 1 järgi kolmanda isikuna menetlusse üksnes juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õiguste või kohustuste olemasolu, sisu või mahtu. Määrav on kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende 7(10)
3-22-529 tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kui HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine põhjendatud ja lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Kolmanda isiku menetluses osalemine toob eelduslikult kaasa täiendava koormuse kohtule ja teistele menetlusosalistele ja võib suurendada kohtumenetluse kulusid.
19.Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada Viimsi valla õiguste ja kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Praeguse vaidluse ese on Konkurentsiameti 16.02.2022 otsus nr 7-18/2022-004, millega jäeti X kaebus AS-i Gaasivõrk peale rahuldamata ja lõpetati AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetlus ettekirjutust tegemata, sest korrarikkumist ei tuvastatud. Halduskohtu 06.06.2022 määrusega võeti X kaebus menetlusse nõuetes tühistada Konkurentsiameti otsus ja kohustada Konkurentsiametit vaatama kaebaja 07.12.2021 kaebus uuesti läbi. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks sõlmida võrguleping AS-ga Gaasivõrk ja selleks on ta pöördunud 07.12.2021 kaebusega ka Konkurentsiameti poole. Konkurentsiamet leidis otsuses, et Miiduranna asula piirkonnas olevad gaasitrassid (sh X kinnistul aadressil Y, Viimsi vald) ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk (AS Eesti Gaas õigusjärglane võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole kunagi nende gaasitrasside osas tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei ole AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud ning puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping. Seega võidakse praeguses asjas tehtava kohtulahendiga otsustada, et Konkurentsiamet on nende asjaolude kontrollimise tulemusel õigusvastaselt lõpetanud AS-i Gaasivõrk üle peetud järelevalvemenetluse ettekirjutust tegemata ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja 07.12.2021 kaebust uuest läbi vaatama. Kaebuse rahuldamisel on võimalik järelevalvemenetlus AS Gaasivõrk suhtes ja selle tulemuseks võib olla AS-le Gaasivõrk ettekirjutuse tegemine. Seega ei otsustata asjas Viimsi valla õiguste ja kohustuste üle. Kuna Viimsi vald ei vasta HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku tunnustele, ei ole tema menetlusse kaasamine põhjendatud.
20.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Viimsi valla määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 Viimsi valla kaasamist puudutavas osas. X 11.08.2023 määruskaebus
21.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
22.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel arvestab kohus määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8).
8(10)
3-22-529
23.Esialgse õiguskaitse esmane ülesanne on kindlustada põhivaidluse ajaks olemasoleva olukorra säilimine. Kaebaja taotles Konkurentsiametile esitatud kaebuses, et Konkurentsiamet kohustaks AS-i Gaasivõrk temaga võrgulepingut sõlmima. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tema kinnistu (Y, Viimsi vald) on AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud, kuid tal puudub võrguleping ASga Gaasivõrk. Konkurentsiameti 16.02.2022 otsusega jäeti X kaebus rahuldamata ja lõpetati AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetlus. Halduskohus on menetlusse võtnud kaebaja nõuded Konkurentsiameti 16.02.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja kaebust uuesti läbi vaatama. Esialgse õiguskaitse taotlusega palub kaebaja kohtul kohustada AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna põik gaasitorustiku kaudu kaebaja varustamine gaasiga, sõlmides kaebajaga ajutise võrgulepingu liitumispunktis muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Asja materjalidest nähtuvalt on Esmar Holding OÜ 01.06.2023 teatanud, et arveldusteenuse lepinguid (mh kaebajaga) uueks perioodiks ei pikendata ja sõlmitud lepingud lõppevad 31.08.2023. Teate kohaselt lõpetab Esmar Holding OÜ ühtlasi lepingud Eesti Gaas AS-i ja Gaasivõrk AS-ga alates 31.08.2023 liitumispunktides Varju tee 1 (Muuli tee L8), Miiduranna küla, Viimsi vald ja Mereranna tee L1, Haabneeme alevik, Viimsi vald. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei ole (ega ole kunagi olnud) sõlmitud võrgulepingut AS-ga Gaasivõrk. Seega ei taotle kaebaja olemasoleva olukorra säilitamist. Kaebaja eesmärk on tema kinnistu gaasivarustuse tagamine AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu sõlmimise teel ja tema huvi on suunatud olemasoleva olukorra muutmisele.
24.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja soovitud viisil saavutaks kaebaja oma õiguste kaitse suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse kohtuotsusega. Selliselt väljub taotletav esialgse õiguskaitse abinõu kaebuse eseme raamidest. Ringkonnakohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise viisi valib HKMS § 41 lg 3 kohaselt kohus. Kaebaja ei saa nõuda, et Konkurentsiamet lahendaks kaebuse kaebaja poolt ettekirjutatud viisil ja kohustaks kolmandat isikut (AS-i Gaasivõrk) temaga võrgulepingu sõlmimiseks. Kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata üksnes Konkurentsiameti 16.02.2022 otsuse õiguspärasust ja kontrollida, kas otsuses toodud seisukohad on asjakohased ning kaebuse rahuldamisel kohustada Konkurentsiametit kaebaja taotlust uuesti lahendama, mitte võrgulepingut sõlmima.
25.Konkurentsiamet on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et AS Gaasivõrk on osutanud ja osutab võrguteenust vaid talle kuuluva ja tema valduses oleva jaotusvõrgu piires kuni liitumispunktini Muuli tee L8 (endine Varju tee 1) ja kaebajal puudub eraldiseisev tarbijapaigaldis, mis oleks eraldi ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga. AS Gaasivõrk on 17.07.2023 seisukohas märkinud, et on 30.09.2020 pakkunud kaebajale võimalust luua eraldi liitumine AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga, mis võimaldaks ka võrgulepingu sõlmimist vaid kaebajaga, kuid kaebaja ei ole seda soovinud. AS-i Gaasivõrk selgituste järgi ei ole võimalik praegusel juhul Muuli tee L8 liitumispunkti kaudu võrguteenust osutada ilma, et selle suhtes oleks sõlmitud üks, kogu liitumispunkti läbivat gaasivoogu hõlmav võrguleping. Võrgulepingu puudumisel tekiks olukord, kus gaasi ja võrguteenuse kulu jääks võrguettevõtja enda kanda. Miiduranna piirkonna, sh kaebaja kinnistu osas võrguühenduse katkestamine on seega alates 01.09.2023 tõenäoline juhul, kui pärast Esmar Holding OÜ poolt sõlmitud võrgulepingu lõppemist ei sõlmita uut, kogu liitumispunkti läbivat gaasivoogu hõlmavat võrgulepingut. Samas on gaasivarustuse katkemine välditav. Tallinna Ringkonnakohus on 21.06.2023 otsuses nr 3-20-2638 (jõustumata) asunud seisukohale, et Miiduranna põik piirkonna gaasitorustiku kaasomanikeks tuleb lugeda vähemasti 11 kinnistuomanikku (Miiduranna põik 1, 2, 3, 4 ja 6, Miiduranna tee 30 ja 34, Varju põik 3 ning Varju tee 2, 4 ja 5), kelle elamuid selle trassiharu kaudu gaasiga varustatakse ning välistada ei saa, et kaasomanikena tuleks käsitada kõiki Miiduranna küla gaasitarbijaid, kes on võrguga ühendatud samas liitumispunktis (otsuse p-d 22 ja 25). AS Gaasivõrk on 17.07.2023 seisukohas selgitanud, et kui lugeda Muuli tee L8 9(10)
3-22-529 liitumispunkti taga olevat gaasitorustikku kaasomandis olevaks tarbijapaigaldiseks, on võimalik võrgulepingu sõlmimine asjaõigusseaduses kaasomandi kasutamise sätteid arvestades selliselt, et võrgulepingu sõlmib üks, mõni või kõik kaasomanikud või kaasomanike poolt moodustatav ühendus või muu isik, kellel on selleks võimekus ja kaasomanike nõusolek. Sel eesmärgil ongi juba loodud MTÜ Miiduranna gaasiühing, kes on alustanud läbirääkimisi vastava võrgulepingu sõlmimiseks.
26.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.