Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
18.08.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.09.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Gruusia Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus Schengeni viisaruumi 16.03.2023 Tallinna Lennujaama kaudu turismi eesmärgil viisavabalt Gruusia passi alusel, milles puudusid viisakleebised. Lisaks puudus isikul kehtiv elamisluba, mis oleks talle välja antud ükskõik millise Schengeni konventsiooni liikmesriigi poolt. Isik ei lahkunud Schengenist ettenähtud viisavaba perioodi jooksul. Gruusia Vabariigi kodanikele on ettenähtud õigus viibida Gruusia Vabariigi biomeetrilise passi alusel Schengeni viisaruumis 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Isik viibis Schengeni viisaruumis 154 päeva, millest 64 päeva ebaseaduslikult.
2.X soovis lahkuda Eestist Tallinna Lennujaama kaudu Gruusiasse 16.08.2023. Ta esitas piirikontrollis oma passi, mille kontrollimisel selgus, et ta viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta ja lisaks oli tema passile kehtestatud SIS art 38 (kadunud või varastatud ese), st Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidi passi hoiule võtma ja edastama päringu artiklit kohaldanud riiki. Isiku suhtes alustati illegaalimenetlus.
3-23-1831
3.Isik selgitas illegaalimenetluses, et ta saabus Schengeni viisaruumi turismi eesmärgil. Sisenedes Schengeni viisaruumi, esitas ta piirivalvuritele oma tagasipöördumispiletid. Tegelikult saabus isik Schengeni viisaruumi töötamise eesmärgil, kuid konkreetse tööandja juurde tööle ei asunud. Ta viibis mõned päevad Eestis ja lahkus seejärel Soome. Väidetavalt olid tema Ukraina tuttavad soovitanud tal asuda tööle Soome ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Isik varjas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel teadlikult enda valduses olnud passi ja väitis Soome ametivõimudele, et pass on kadunud. Soome ametivõimud kuulutasid passi kadunuks ja kohaldasid sellele SIS art 38. Isik ei selgitanud täpsemalt, millega ta Soomes tegeles. Ta tuli Soomest Eestisse 15.08.2023. Eestisse sisenemiseks puudus tal seaduslik alus. Ta viibis Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta ja pidi ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemuse ega tohtinud seniks Soomest lahkuda. Isik väitis, et tal ei ole raha tagasipöördumispiletite soetamiseks ja kogu tema varasema toimetuleku organiseerisid perekonnaliikmed, kes edastasid talle materiaalseid vahendeid. PPA leidis illegaalimenetluses, et isik näitas oma käitumisega üles lugupidamatust Eestis ja Schengenis kehtivate seaduste suhtes. Isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eestis.
4.PPA pidas X 16.08.2023 kl 18.50 kuni 48 tunniks kinni, koostas talle koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas 5-aastast sissesõidukeeldu.
5.PPA esitas 17.08.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 1 kuuks. Põhjendused:
5.1.Xl puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ta ei ole taotlenud Eestis tööluba ega viisat. Ta taotles Soomes rahvusvahelist kaitset üksnes eesmärgiga lihtsamini tööd saada. Ta esitas Soome ametivõimudele teadlikult valeandmed passi kadumise kohta. Ta lahkus ebaseaduslikult Soomest ja saabus ilma õigusliku aluseta Eestisse. Isikut trahviti väärteokorras.
5.2.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). Tal oli võimalik lahkuda Schengeni viisaruumist kodakondsusjärgsesse riiki otse Soomest, kuid selle asemel tuli ta teadlikult ebaseaduslikult Eestisse. Kuna isiku pass on arestitud ja see kuulub üleandmisele Soome ametivõimudele, puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument.
5.3.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab ta väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma või korraldama seda endale sobival viisil, eirates tema suhtes seatud kohustusi. Isik esitas teadlikult Soome ametivõimudele valeandmed passi kadumise kohta. Ebausaldusväärsed on isiku selgitused, et Soome ametivõimud ei selgitanud talle, et tal ei ole lubatud Soomest teistesse Schengeni liikmesriikidesse minna.
5.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Vabaduses viibides puuduks isikul väljasaatmisele kaasaaitamiseks ajend, nagu ta on oma käitumisega näidanud. Isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isiku varasem käitumine ei ole tekitanud PPA-s usaldust.
5.6.Isik saadetakse tagasi Gruusiasse. Tiheda lennuühenduse puudumise tõttu Eesti ja Gruusia vahel ei ole võimalik isikut välja saata 48 tunni jooksul.
2(4)
3-23-1831
6.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja täpsustas, et taotleb isiku kinnipidamist 1 kuuks. Kuna isiku pass edastatakse Soome ametivõimudele, siis taotletakse isikule läbi Eestis asuva Gruusia saatkonna väljasaatmiseks ajutist reisidokumenti. PPA varasem kogemus saatkonnaga suhtlemisel on hea. Kuna ei taotleta passi, vaid ajutist reisidokumenti, siis on menetlus kiirem, kuni 1 kuu.
7.X kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav ja ta ei soovi midagi öelda. Ta soovib, et saaks oma raha eest pileti osta ja kiiremini lahkuda. Tema Gruusias elav ema on haige.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et isik saabus 16.03.2023 Eestisse seaduslikult viisavabalt, kuid viisavaba periood lõppes 90 päeva möödudes 13.06.2023. Pärast seda ei ole isikul Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimiseks seaduslikku alust. Isik esitas Soome Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, mis andis talle ajutise õiguse viibida Soomes kuni selle menetluse lõppemiseni, kuid ei anna õigust Schengeni viisaruumis ringi liikuda, sh Eestisse tagasi tulla. Seega saabus isik 16.08.2023 Eestisse ebaseaduslikult. Kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, tuleb ta Eestist kodakondsusjärgsesse riiki Gruusiasse välja saata. PPA on koostanud talle koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, mida ei ole kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustatud.
9.PPA tugines oma taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politseija Piirivalveamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
10.Isikut ei ole võimalik kohe Eestist välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. PPA pidi isikult tema passi ära võtma ja Soome ametivõimudele edastama, sest isik oli väitnud Soome ametivõimudele, et tema pass on kadunud. See tähendab, et isiku väljasaatmiseks tuleb hankida ajutine reisidokument, mille taotlemine ja kättesaamine võtavad aega. Järelikult ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Samal põhjusel ei ole tal endal võimalik Gruusiasse naasta.
11.PPA arvates esineb isiku suhtes põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
12.Kohtu hinnangul ei ole isikust lähtuv põgenemisoht suur, sest isik peeti kinni ajal, mil ta soovis lennata lennukiga tagasi Gruusiasse. Seega oli isik ise valmis kodumaale naasma. Seda soovi avaldas ta ka kohtuistungil, põhjendades seda ema haigusega. Samas ei saa PPA viidatud põgenemisohtu ka ilmselgelt välistada, arvestades isiku varasemat käitumist. Isik ei lahkunud 3(4)
3-23-1831
Eestist viisavaba perioodi lõppedes, vaid läks edasi Soome. Isik kinnitas, et tema tegelikuks sooviks oli leida tööd, seega ei vastanud tema poolt esialgu avaldatud eesmärk (turism) Schengeni viisaruumi sisenemisel tegelikkusele. Isik püüdis enda sõnul esmalt leida tööd Eestis, siis siirdus Soome, kus esitas põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse, et töö leidmist lihtsustada. See tähendab, et isik ei pea kinni kehtivatest normidest, vaid peab võimalikuks neid rikkuda, et oma eesmärke saavutada. Seejuures on isik põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega ja Soome ametivõimudele passi kadumise kohta valeandmete esitamisega näidanud üles ebausaldusväärsust, koostöövalmiduse puudumist ja petmise valmidust. See ei ärata usaldust, et isik jääb vabaduses viibides PPA-le väljasaatmismenetluses kättesaadavaks ja järgib tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Ei saa välistada, et isik võib vabaduses viibides lahkumiskavatsuse osas ümber mõelda, asuda end PPA eest varjama ja muuta enda väljasaatmise võimatuks, nt end Eestis varjates või lahkudes ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengenis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal selleks olulisi takistusi vaatamata asjaolule, et tal puudub kehtiv pass. Kohus nõustub, et isiku omavoliline Soomest lahkumine rahvusvahelise kaitse menetluse ajal näitab, et isik ei pruugi teha ametivõimudega koostööd ja võib omavoliliselt lahkuda. Rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes Soomes keelduva otsusega. Pärast seda tuli isikul otse Soomest Gruusiasse tagasi pöörduda. Teistesse Schengeni liikmesriikidesse siirdumiseks puudus tal seaduslik alus. Isiku mittelahkumine viisavaba perioodi lõppedes ja töö otsimine näitab, et isiku eesmärgiks on jääda Schengeni viisaruumi, mistõttu on usutav, et ta võib hakata püüdma enda väljasaatmist takistada. Seetõttu nõustub kohus PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus väljasaatmise täideviimiseks.
13.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline järelevalve ja abi. Kuna isiku väljasaatmine toimub eelduslikult 1 kuu jooksul, siis ei kujune tema kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine ajutise reisidokumendi hankimisel muudab menetluse kiiremaks ja isiku kinnipidamise aja lühemaks.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 1 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.