4.Asendada avaldatavas määruses taotleja ja Y nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale.
1.Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/308 kohaldati kinnipeetav X (edaspidi ka taotleja) suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lõike 1, § 69 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 ning § 69 lõike 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena kuni asjaolude äralangemiseni eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.
1.1.Käskkirja kohaselt märkas II üksuse vanemvalvur A. Jaani 8. augustil 2023 kella 18:04 paiku, viibides V hoone V8 osakonnas, et kinnipeetavad X ja Y (paikneb V812) on V818 kambri ukse juures, kus paikneb kinnipeetav X . A. Jaani otsustas liikuda V8 osakonna lõpu poole, et vaadata, mis seal toimub. Osakonna keskosas nägi A. Jaani, kuidas X üritas kinnipeetav Y it rusikaga näo piirkonda lüüa. A. Jaani liikus kambri V818 suunas ning kui kinnipeetavad märkasid ametnikku, siis liikusid nad laiali. Kuna ametnikule tundus X agressiivsem pool, siis sulges A. Jaani kambri V818 ukse (X jäi kambrisse). Ametnik liikus Y
3-23-1786 iga osakonnast välja. Valveruumi juures andis A. Jaani kinnipeetav Y ile korralduse oma käed, keha, kaela- ja näopiirkond ette näidata, millele kinnipeetav ka allus. Kinnipeetaval visuaalselt vigastusi näha ei olnud. Seejärel vaatas A. Jaani V8 eluosakonna valvekaamera salvestist ja märkas, et kella 18:04:15 ajal lõi kinnipeetav X parema käe rusikaga Y it kaelapiirkonda ning hetk hiljem sooritas käelöögi Y i näopiirkonna suunas, mis ei tabanud ning millega sündmus ka lõppes. Kohale saadeti meditsiiniosakonna töötaja, kes kinnipeetav Y il vigastusi ei tuvastanud. Kinnipeetav X i keeldus vigastuste fikseerimisest ning ütles, et tema läheb lukku ametnike tegemata töö pärast. Seoses eeltooduga kohaldatakse kinnipeetav X suhtes VangS § 69 sätteid ning kinnipeetav jääb temale määratud kambrisse V818.
1.2.Viru Vangla ei saa jätta reageerimata ja oodata järjekordseid füüsilisi või muid tegevusi kaaskinnipeetavate vastu. Füüsilised rünnakud või muud samalaadsed tegevused kaaskinnipeetavate vastu on suureks ohuks nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekule. Edasiste võimalike konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuleb kohaldada kinnipeetav X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega tagatakse efektiivsem järelevalve kinnipeetava üle ning välistatakse kokkupuude vanglas viibivate isikutega. Kinnipeetava suhtes tuleb kohaldada ka liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes võib kinnipeetav X olla negatiivselt meelestatud. Samuti tuleb kinnipeetava suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud kinnipeetava suhtes, kuna seda tehakse vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.
1.3.Käesoleval hetkel tegeleb vangla juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamisega ning menetluslik seisukoht on kujundamise faasis.
2.X esitas 9. augustil 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub viivitamata peatada Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 täitmine ja kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Taotleja märgib, et esitas 9. augustil 2023 vaide käskkirja nr 3-23/1-2/308 kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja leiab, et käskkiri on antud põhjendamatult, alusetult ning ennatlikult asjaolusid välja selgitamata. Taotleja esitatud seisukohti ei ole käskkirjas käsitletud ega arvestatud, seega on haldusakt taotleja arvates kaalutlusvigane. Taotleja sõnul rünnati hoopis teda, tekitades taotleja huulele vigastusi ning taotleja asus end kaitsma. Taotleja arvates ei ole ta seetõttu midagi ebaseaduslikku teinud, mistõttu puudub alus tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamiseks ning taotleja ründamine osutus võimalikuks ametnike tegemata töö tõttu. Taotleja on sündmusele eelnenult terve päeva ja ka eelnevad kaks kuud pöördunud vangla administratsiooni poole, kuna tema julgeolek on ohus. Taotleja arvates oleks vangla saanud üksikvangistuse kohaldamise asemel rakendada alternatiivseid meetmeid, nt isikute ümberpaigutamine eri osakondadesse. Taotlejal ei lubata lähedastele isegi helistada. Taotleja leiab, et kohtu sekkumine on vajalik tema õiguste ja vabaduste kaitseks (liikumis-, sportimis-, suhtlemis- ja telefoni kasutamise õigus ning õigus inimväärikust austavale kohtlemisele ja heaolule), sest taotleja arvates teda väärkoheldakse ja tema suhtes kohaldatakse meetmeid põhjendamatult. Kohaldatavad meetmed tekitavad taotleja väitel talle igapäevaselt vaimseid ja füüsilisi kannatusi, stressi, depressiooni ning lõhuvad eraja perekonnaelu ning nendel võivad olla pöördumatud tagajärjed, mis ei ole korvatavad ühegi rahasummaga.
3-23-1786 Taotleja palub kohtul välja nõuda tema 8. augustil 2023 vanglale esitatud seisukoha ja
9.augusti 2023. a vaide. Samuti palub taotleja kohtul vajaduse korral välja nõuda V8 osakonna klassiruumis ning osakonna alguses ja lõpus V820 kambri juures olevate videokaamerate salvestised. Taotleja esitas kohtule ka menetlusabi taotluse, paludes vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Viru Vangla esitas 16. augustil 2023 vastusena kohtunõudele seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla arvates ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud ning palub selle rahuldamata jätta. Taotleja väited tema suhtes täiendavate julgeolekunõude kohaldamise ebavajalikkusest ja kaalutlusvigade tegemisest on vangla arvates alusetud ja põhjendamatud. Vaidlustatud 8. augusti 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/308 kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lõike 1, § 69 lõike 2 punktide 1, 3, 4 ja § 69 lõike 4 alusel vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks kuni asjaolude äralangemiseni. Samuti ei tunnistatud käskkirjaga kedagi milleski süüdi ning on ka eraldi esile toodud, et käskkirja andmise hetkel oli menetluslik seisukoht kujundamisel. Vangla palub kohtul arvestada käskkirjas väljatoodud põhjenduste ja seisukohtadega. Enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist andis Viru Vangla kinnipeetavale võimaluse endapoolsete vastuväidete esitamiseks, mida ta ka kasutas. Kokkuvõtvalt leidis X , et tema tegevus oli käsitletav enesekaitsena ning ta ei kavatsenud kedagi rünnata. Viru Vangla leiab, et kinnipeetava argumendid nii 8. augusti 2023. a seisukohas kui esialgse õiguskaitse taotluses kohtule on paljasõnalised, otsitud ning vastuolus tegelike asjaoludega. Ettekande kohaselt on fikseeritud ja tuvastatud, et taotleja ründas teist isikut, kuid rünnet Y i poolt ei olnud. Samuti ei toeta tervisekaardi andmed taotleja väiteid, kuivõrd vahetult peale toimunut keeldus ta terviseseisundi fikseerimisest, mistõttu pole alust väita, et tal tuvastatud vigastused olid põhjuslikus seoses toimunud intsidendiga. Ühtlasi ei ole ka alust kahelda valvuri poolt koostatud ettekande tõesuses ja paikapidavuses. Taotleja on üldsõnaliselt viidanud erinevatele tema suhtes kohaldatavatele piirangutele ja väitnud, et neid kohaldades tekivad talle negatiivsed pöördumatud tagajärjed. Viru Vangla selgitab, et ajal, mil kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, kuulata kambris raadiot või vaadata televiisorit (olemasolu korral) ja teha kambris harjutusi keharaskustega. Samuti saab ta jätkuvalt vähemalt seaduses sätestatud ulatuses kasutada helistamise võimalust (vangiregistri andmetel on talle telefoni võimaldatud alates toimunust igapäevaselt), pidada kirjavahetust ning lugeda üleriigilisi päevalehti. Seega on asjakohatud kinnipeetava väited, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekivad talle pöördumatud tagajärjed. Koos seisukohaga edastas Viru Vangla kohtule ka 8. augusti 2023. a ettekande nr 3-23-3975, X 8. augusti 2023. a seisukoha, Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308, taotleja 9. augusti 2023. a vaide nr 6-12/260-1 ja X tervisekaardi väljavõtte. Vangla märkis, et vaideotsust käesolevaks ajaks koostatud ei ole. Lisaks selgitas vangla, et ei edasta toimunud intsidendiga seonduvat videosalvestist, kuivõrd toimunu suhtes on algatatud kriminaalmenetlus (nr 23922700105) ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lõike 1 kohaselt ei või kohtueelse menetluse andmeid avaldada ilma prokuratuuri loata.
3-23-1786
KOHTU SEISUKOHT
Menetlusabi taotluse lahendamine
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot.
5.Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 9. aprill 2023 kuni 8. august 2023 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
6.Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.Taotleja nõuab Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 täitmise ja kehtivuse peatamist.
8.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lõigetele 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lõike 1 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
9.Viru Vangla kinnitas kohtule 16. augusti 2023. a vastuses, et taotleja on esitanud vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 3-23/1-2/308 peale vaide. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (HKMS § 249 lõiked 2 ja 5).
10.Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse menetluses ei toimu selle kiireloomulisuse tõttu täiemahulist tõendite kogumist ja hindamist. Täiendavaid tõendeid on asjakohane hinnata põhivaidluse lahendamisel. Seega saab kohtu hinnangul praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ilma taotleja viidatud videosalvestisi vaatamata. Seda enam, et toimunu suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ning antud andmete avaldamine eeldaks prokuratuuri luba (KrMS § 214 lõige 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on võimalik olemasolevate tõendite pinnalt.
3-23-1786
11.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohus leiab, et taotlejal on HKMS § 249 lõike 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Kohtule on praegusel juhul äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatavad täiendavad julgeolekuabinõud on taotlejat koormavad ja tema õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 5 ja
9.veebruari 2006. a määrus nr 3-3-1-10-06, p 13).
12.Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, siis peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lõige 3).
13.Kohtu hinnangul ei tingi taotleja väited vaidlustatud haldusakti ilmselget õigusvastasust või tühisust. Kohtule ei nähtu, et käskkiri nr 3-23/1-2/308 oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega või et see vastaks HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele või et puuduks VangS § 69 lõikes 1 nimetatud alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Käskkirjas nr 3-23/1-2/308 on märgitud õiguslikud alused ning selles sisalduvad ka asjakohased kaalutlused. Kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud ilmseid kaalutlusvigu. Taotlejale on antud võimalus enne haldusakti andmist arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, mida ta ka 8. augustil 2023 seisukohta esitades tegi. Asjaolu, et vangla hindas olukorda taotlejast erinevalt, ei anna alust väita, et taotleja seisukohtadega ei oleks üldse arvestatud ning tegemist oleks ilmselge kaalutlusveaga. Käskkirjas nr 3-23/1-2/308 on selgitatud, miks vanglaametnikule tundus, et vaidlusaluses teise kinnipeetavaga toimunud intsidendis on taotleja agressiivsem pool. Seda arvestades oli olemas piisav alus eeldada, et taotleja võib toime panna uusi õigusrikkumisi ja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu vangla otsust kohaldada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist täiesti alusetuks pidada. Käskkirjas on välja toodud, et vangla alles tegeleb juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamisega ning Viru Vangla 16. augusti 2023. a vastuse kohaselt on toimunu suhtes algatatud ka kriminaalmenetlus. Kohus märgib, et vanglas on julgeoleku tagamine ja raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamine äärmiselt oluline ülesanne ning sel eesmärgil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kooskõlas VangS § 69 lõikega 1.
14.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et taotleja õigused saaksid vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud nende kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ja seeläbi oht vangla julgeolekule ning ei ole ilmne käskkirja
3-23-1786 nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus. Kahtlemata võib üksikvangistus jm taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud avaldada mõju tema vaimsele tervisele, kuid vangla on kohtule kinnitanud, et taotlejal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, kuulata kambris raadiot või vaadata televiisorit (olemasolu korral) ja teha kambris harjutusi keharaskustega. Taotlejal saab ka jätkuvalt pidada kirjavahetust, lugeda üleriigilisi päevalehti ning vähemalt seaduses sätestatud ulatuses kasutada helistamise võimalust. Vangla sõnul on vangiregistri andmetel taotlejal helistada võimaldatud alates toimunust igapäevaselt. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui tema terviseseisund peaks halvenema, on tal võimalik pöörduda tervishoiutöötaja poole.
15.VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Ka käskkirja nr 3-23/1-2/308 resolutsioonist nähtub, et taotleja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni. Seega tuleb vanglal pidevalt kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise põhjendatust.
16.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/12/308 täitmise või kehtivuse peatamist põhjendatuks ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja ja Y nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.