Kihnu Merepääste Ühingu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 03.05.2023 otsuse nr 11.2-22/23/657 tühistamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks vaadata kaebaja toetuse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Kihnu Merepääste Ühing, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Piret Rummi Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Kari Treial
1.Lugeda Kihnu Merepääste Ühingu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 03.05.2023 otsuse nr 11.2-22/23/657 tühistamise ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamise nõuetes mittetähtaegseks.
2.Jätta punktis 1 nimetatud nõuetes tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada punktis 1 nimetatud nõuetes haldusasja menetlus.
4.Tagastada kaebajale nõue tuvastada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.06.2023 kirja nr 11.2 22/23/2000-2 õigusvastasus.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
6.Tagastada kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt tasutud 20 euro suurune riigilõiv. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kihnu Merepääste Ühing (edaspidi ka KMÜ) esitas 31.01.2023 Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi ka RTK) taotluse väikesaarte programmist Kihnu merepääste aluse soetamiseks toetuse saamiseks1.
2.RTK jättis KMÜ taotluse 03.05.2023 otsusega nr 11.2-22/23/657 (edaspidi 03.05.2023 otsus) rahuldamata2, kuna programmi esitatud taotluste hindamise tulemusel sai KMÜ taotlus 2,64 punkti, jäädes 14. kohale.
3.KMÜ esitas 03.05.2023 otsusele 05.06.2023 vaide3, mis RTK 06.06.2023 kirjaga nr 11.2-22/23/2000-2 tagastati (edaspidi 06.06.2023 kiri). RTK leidis 06.06.2023 kirjas, et vaie esitati pärast vaide esitamiseks ettenähtud 30 päeva möödumist. E-toetuse keskkonna kirjavahetuse funktsiooni (projekti postkasti) kohaselt sai taotleja esindaja 03.05.2023 otsuse kätte 03.05.2023 ning selle kohta on e-toetuse keskkonnas lugemismärge tehtud kell 12.09.
4.KMÜ esitas 06.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: tuvastada 06.06.2023 kirja, millega vaie vaide esitamise tähtaja ületamise tõttu tagastati, õigusvastasus; tühistada RTK 03.05.2023 otsus; ning kohustada RTK-d uuesti lahedama kaebaja 31.01.2023 taotlust.
5.Kohus küsis 13.07.2023 kohtunõudega vastustajalt kaebuse tähtaegsuse osas seisukoha ning palus selgitada e-toetuste keskkonnas dokumentide kättetoimetamist ning seda, millal tekib saadetud kirjale märge selle lugemise kohta. Vastustaja vastas kohtunõudele 26.07.2023, selgitades järgmist:
5.1.Kaebaja sai otsusest teada 03.05.2023, kuna e-toetuste keskkonnas märge kirja lugemise kohta eeldab selle reaalset avamist. E-toetuse keskkonna projekti teavituste funktsionaalsuse üldises kirjelduses selgitatakse, et: „E-toetuse keskkonnas on toetuse taotleja (kui taotlus rahuldatakse, siis ka toetuse saaja) ja toetust andva asutuse vaheliseks suhtluseks loodud projektipõhine teavituste vahetamise lahendus. Tegemist on lihtsa süsteemisisese lahendusega, kus üks osapool kirjutab teate ja vajutab nuppu "Saada". Teisele osapoolele tekib teavitus, et saabunud on uus sõnum ja liikudes vastava projekti juurde annab projekti postkasti juures olev indikaator kasutajale märku, et saabunud on uus sõnum. Sõnumi lugemiseks teeb kasutaja klõpsu teda huvitaval sõnumil ja selle tulemusena avatakse saabunud sõnum detailvaates ja kasutajale kuvatakse saadetud kirja täistekst koos lisadega. Üks täiendav funktsionaalsus, mis on loodud e-toetusesse, on kirja esmakordne avamine e-toetuse kasutaja poolt. Andmebaasi pannakse kirja uuel kirjal klõpsamise (kirja avamise) täpne aeg ja kasutaja andmed, kes seda tegi. See aeg fikseeritakse andmebaasis muutmata kujul ka siis, kui kasutaja märgib peale kirja avamist selle uuesti 'mitte loetuks'.“ E-toetuste keskkonnas on ka lisafunktsioon, millega millega kõik teavitused saadetakse paralleelselt kasutaja isiklikule e-posti aadressile, ülesehitust ja toimimist: „E-postile (kui kasutaja on "tellinud" endale sellise teavituse) tuleb ainult teavitus, et e-toetuse keskkonda on saabunud uus kiri ja selle lugemiseks palun logi sisse. Teates on ära toodud projekti nimetus ja kirja teema. Kes täpselt ja mida kirjutab (ja kas on ka manused), seda näeb juba AINULT e-toetuse süsteemist peale seda, kui kasutaja logib süsteemi
Taotlus „Kihnu merepäästealuse soetamine“ nr RE.2.01.23-0683; kaebuse lisa 1, dtl 8–59 Kaebuse lisa 2
Kaebuse lisa 4
ja kirja avab. Sellel hetkel salvestatakse ka andmebaasi ajahetk ja kasutaja andmed.“ Järelikult ei saanud e-toetuse keskkonnas tekkida 03.05.2023 kell 12:09 kaebaja kohta tehtud märget pelgalt e-kirja lugemise järel, vaid märke teke eeldas ka kaebaja poolt e-toetuse keskkonda sisselogimist ning konkreetse teavituse/kirja avamist. E-toetuse keskkonda sisselogimisel tuvastatakse kasutaja kas mobiili-ID, ID-kaardi või smart-ID abil. Eelkirjeldatu põhjal ei ole tõene kaebaja väide, et vastav märge lugemise kohta tekib edastatud kirjale juurde pelgalt põhjusel, et kaebaja logis e-toetuse keskkonda sisse.
5.2.Riigikohus on haldusasjades nr 3-3-1-60-01 ja 3-3-1-52-00 märkinud, et haldusaktist teadasaamise päevaks tuleb üldjuhul lugeda päeva, millal haldusakti andnud haldusorgan tegi isikule kaevatava haldusakti teatavaks. Vaidlust ei ole küsimuses, et mitterahuldamise otsus on kaebajani jõudnud 03.05.2023 e-toetuse keskkonna vahendusel ning kaebaja on otsust sisaldanud kirja e-toetuse keskkonnas lugenud. Viide konkreetse projekti raames tehtud mitterahuldamise otsusele sisaldub muu hulgas teavituse/kirja pealkirjas, mistõttu isegi kirja avamata jätmise korral oleks kaebaja pidanud teadma, et talle on edastatud mitterahuldamise otsus.
6.Tallinna Halduskohtu 09.08.2023 kohtumäärusega jäeti KMÜ esitatud kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus esitada kohtule taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja mööda laskmise põhjused. Samuti andis kohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht selles, kas riigihalduse ministri 29.05.2019 määruse nr 26 „Väikesaarte programm“ (edaspidi määrus nr 26) §-s 24 sätestatud vaidemenetluse norm on kohustusliku kohtueelse menetluse norm või reguleerib see üksnes vaidemenetlust läbiviimist.
7.Kaebaja vastas käiguta jätmise määrusele 15.08.2023 ning esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
7.1.Kaebajal puudub õiguslik kogemus olukorras, kus haldusorgan edastab keskkonna kaudu talle otsuse ja ta loetakse otsusest teada saanuks, ilma, et ta oleks seda reaalselt näinud või sellega tutvunud. Kaebaja kinnitas otsuse kättesaamist 04.05.2023 ning see oli esimene hetk, mil kaebaja sellest teada sai. Kaebaja oli piisavalt hoolikas ja käitus oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt.
7.2.Kaebaja kinnitas e-kirjaga otsuse kättesaamist ning tegi seda just sel põhjusel, et otsusest teadasaamise oleks selgelt ja mõlemale poolele ühtemoodi arusaadavalt fikseeritud. Kaebaja seaduslikul esindajal ei olnud ajavahemikul 03.05.2023 kuni 04.05.2023 õhtu võimalik vastustaja saadetud dokumente näha või veelgi enam avada või vastu võtta teiste tööülesannete täitmise tõttu. Oma kättetoimetamise kirjas märkis kaebaja, et soovib esitada vaide. RTK vastas kirjale 05.05.2023, kuid ei märkinud kuidagi, et loeb otsuse kättetoimetatuks juba 03.05.2023.
7.3.Sõltumata vaide esitamise tähtaja arvestamisest planeeris kaebaja vaide esitamist juba 02.06.2023, ent seda takistasid ootamatult aset leidnud asjaolud. Asjaolude äralangemisel esitas kaebaja vaide esimesel võimalusel. Kaebajal on kolmeliikmeline juhatus, kes pidi saama vaide esitamisega seonduvalt kokku 02.06.2023 hommikul, kuid kahjuks ei olnud kahel juhatuse liikmel võimalik osaleda. Sel põhjusel ei olnud juhatus ka otsustusvõimeline. 02.06.2023 ilmnes, et juhatuse liikmel Jaanus Jürivetel ei ole võimalik kokkulepitud arutelul Kihnu saarel osaleda, kuivõrd ta pidi ootamatutel isiklikel põhjustel viibima 02.06.2023 mandril ega saanud Kihnu saarele sõita. Paal Põlluste sai 02.06.2023 hommikul teada, et temale kuuluvas Kaalu puhkemajas on toimunud rike, millest tingituna pidi ta viivitamatult alustama Kaalu puhkemajas sanitaartehnilisi töid. 03.06.2023 oli Paal Põlluste sunnitud tegelema
elektritöödega, kuna ööl vastu 3.juunit oli keegi sõitnud elektriposti maha ning tal paluti likvideerida ohtlik olukord madalpingeliini osas. Avariipaik asus Kihnu vallas, Rootsikülas, Kõrgemetsa katastriüksuse vahetus läheduses. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on selliste objektiivsete ootamatute asjaoludega, mille tekkimist ja kulgemist juhatuse liikmed ise vahetult mõjutada ei saanud, kuid mis ilmselgelt takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja soovib RTK 03.05.2023 otsuse tühistamist. Samuti vaidlustab kaebaja RTK 06.06.2023 kirja, millega tema vaie vaidetähtaja ületamise tõttu tagastati.
9.Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 47 sätestab kaebeõiguse teostamise olukorrad juhuks, kui seadus sätestab kohtusse pöördumise eeldusena kohustusliku menetluse läbimise. Sama paragrahviga reguleeritakse kohtusse pöördumist ka siis, kui seadus kohustuslikku kohtueelset menetlust ette ei näe, kuid isik on enne kohtusse pöördumist esitanud haldusorganile vaide. Kuna HKMS § 47 lg 1 sätestab kaebeõiguse teostamise olukorras, kus seadusandja on kohtusse pöördumise eelduseks seadnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise, siis on oluline teha vahet, kas konkreetne kohtumenetlusele eelnenud menetlus oli kohustuslik või oli tegemist vabatahtliku menetlusega. Nimelt sätestab HKMS § 121 lg 1 punkt 4 kaebuse tagastamise imperatiivse alusena, et isikul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kui aga tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, siis tuleb kaebuse esitamisel lähtuda HKMS § 47 lg-st 2 ning HKMS § 46 lg-st 1. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Erandi sellest sätestab HKMS § 47 lg 2 juhuks, kui isik on enne kohtusse pöördumist esitanud haldusorganile vaide. Sellisel juhul võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.
10.HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud eeldus, et järgitud on nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, hõlmab endas ka kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb üheselt, et kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, punkt 17; Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrus nr 3-21-2176, punkt 18 jj ning sel viidatud kohtupraktika). Seega on praegusel juhul esmalt küsimus selles, kas määruse nr 26 §-ga 24 kehtestatud vaidemenetlus on oma olemuselt kohustuslik vaidemenetlus või on tegemist lihtsalt vaidemenetlust reguleeriva normiga. Sellest sõltub ka see, millised on vaidemenetluse läbimata jätmise tagajärjed kohtumenetluses. Teiseks on küsimus selles, kas RTK tagastas vaide õiguspäraselt ning kas kaebetähtaja ületamine toimus mõjuval põhjusel, mistõttu tuleks see ennistada.
11.Kohus jääb 09.08.2023 määruses väljendatud seisukohale, et kaebeõiguse piiranguks olevat kohustuslikku vaidemenetlust ei saa minister määruse tasandil kehtestada ning kohtueelse menetluse kohustuslikkusest saab rääkida üksnes siis, kui seadusest tuleneb selle kohustuslikkus selgesõnaliselt (vt Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-63-12, punkt 10). Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtusse pöördumise eelduseks oleks vaidemenetluse läbimine ning kaebuse tähtaegsust ja menetlemist lubatavust tuleb hinnata HKMS § 46 lg 1 ja § 47 lg 2 alusel. St kui vastustaja tagastas vaide õigusvastaselt, siis tuleb kaebus lugeda tähtaegseks (HKMS § 47 lg 2), kui aga vaide tagastamine oli õiguspärane, siis
on kaebuse esitatud kaebetähtaja rikkumisega (HKMS § 46 lg 1) ning kaebuse menetlemine on lubatav üksnes siis, kui kaebetähtaeg kuulub ennistamisele.
12.HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kaebaja esitas 03.05.2023 otsusele vaide 05.06.2023, kuid RTK tagastas selle 06.06.2023 vaidetähtaja ületamise tõttu vaide esitamise tähtaega ennistamata (HMS § 79 lg 1 punkt 3). Pooled on erineval seisukohal vaide tähtaegsuse ja vaide tagastamise õiguspärasuse osas. Nimelt leiab kaebaja, et tema 05.06.2023 vaie oli tähtaegne ning RTK 06.06.2023 otsus sel põhjusel õigusvastane. RTK leiab aga, et kaebaja oleks pidanud vaide esitama hiljemalt 02.06.2023.
13.Kohus nõustub RTK-ga, et 03.05.2023 otsus toimetati kaebajale e-keskkonna kaudu kätte samal päeval, st 03.05.2023 kell 12.09 ning kaebaja pidi vaide esitama hiljemalt 02.06.2023. Seega 05.06.2023 esitatud vaie oli esitatud vaide esitamise tähtaega rikkudes. Seda järeldust ei väära ka kaebaja väited, mille kohaselt tema esindajal ei olnud enne 04.05.2023 teiste tööülesannete tõttu võimalik 03.05.2023 otsust vastu võtta või et vaide esitamist takistasid teiste juhatuse liikmete ennenägematud asjaolud 02.06.2023.
14.Haldusakti kättetoimetamine, selle vastuvõtmine või sellega tutvumine ei ole samatähenduslikud ning haldusakti kättetoimetamine ei saa hakata kulgema korduvalt. Kättetoimetamise eesmärk seisneb selles, et haldusorgan saaks olla veendunud, et antud haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ning isikul on võimalik sellega tutvuda. Seejuures asjaolu, kas ja millal isik haldusaktiga reaalselt tutvub, ei oma kättetoimetamise aja kindlakstegemisel tähendust. Seega ei ole praegusel juhul asjakohased kaebaja väited, et reaalselt tekkis tal aeg 03.05.2023 otsusega tutvuda alles 04.05.2023, kui ta saatis kättesaamise kinnituse RTK-le.
15.Määrus nr 26 sätestab otsuste elektroonilise kättetoimetamise (§ 17 lg 8) ning samuti selle, et taotluste menetlemine toimub RTK e-keskkonna kaudu, kuid täpsemalt määrus nr 26 elektroonilist kättetoimetamist ei reguleeri. Samuti ei tee määrus viidet HMS-ile, mille § 27 elektroonilist kättetoimetamist täpsemalt reguleerib. Kohtu hinnangul on HMS § 27 kohaldatav praegusel juhul analoogia korras, kuna vaidlust ei saa olla, et määruse nr 26 alusel taotluste menetlemine on oma olemuselt haldusmenetluse läbiviimine.
16.HMS § 27 lg 2 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui: asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (punkt 1); adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (punkt 2); dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (punkt 3); dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (punkt 4). Välistada ei saa, et samaaegselt võib elektrooniline kättetoimetamine toimuda mitmel erineval viisil. Nt dokument laetakse üles asjakohasesse infosüsteemi, kust saadetakse e-kiri dokumendi kättetoimetamise kohta. See aga ei tähenda, et kättetoimetamine hakkaks kulgema mingisugusest kaebajale meelepärasest hetkest. Sellises olukorras hakkab tähtaeg kulgema kõige varasemast kättetoimetamisest, kuna kättetoimetamine ei saa toimuda korduvalt. Seega kui kaebaja avas 03.05.2023 otsuse andmise kohta saadetud teavituse e-keskkonnas 03.05.2023, siis tuli seda lugeda 03.05.2023 otsuse kättetoimetamiseks ning sellest hetkest hakkas kulgema
ka vaide esitamise tähtaeg. Asjaolu, et kaebaja saatis 04.05.2023 kinnituse otsuse kättesaamise kohta, ei muuda HMS § 27 lg 2 punktiga 1 kooskõlas toimunud otsuse kättetoimetamist olematuks.
17.Nagu kohus on eelnevalt korduvalt välja toonud, siis on vastustaja tõendanud, et kaebajale toimetati otsus kätte kooskõlas HMS § 27 lg 2 punktiga 1 ning otsuse kättetoimetamise registreeris infosüsteem 03.05.2023 kell 12.09. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kaebajale 03.05.2023 saadetud teavituskirjale oli lisatud digitaalselt allkirjastatud väljavõte protokollist ning 03.05.2023 otsusest. Meili sisu oli aga järgmine „Tere! Edastan otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta ja väljavõtte protokollist.“. Seega isegi kui kaebaja teavituse manuseid ei avanud, siis sai kaebaja teada e-kirja sisust, et tema taotlus jäeti rahuldamata. Samuti on vastustaja ümber lükanud kaebaja väite, et lugemismärge tekkis pelgalt e-keskkonda sisenemisega. RTK esitas kohtule e-keskkonna toimimise kirjeldused ning nendest nähtub, et 03.05.2023 e-kirjale ei saanud lugemise märge tekkida pelgalt seeläbi, et kaebaja e-keskkonda sisenes, vaid kaebaja pidi kirja ka reaalselt avama4. Täiendavalt esitas RTK kohtule ka konkreetse projektiga seotud kirjavahetuse andmed ning ka sealt on näha, et kaebaja esindaja I. Saare avas 03.05.2023 kirja kell 12.09:46. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et 03.05.2023 otsus toimetati kaebajale kätte samal päeval, ehk 03.05.2023.
18.HMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sellest lähtutakse ka vaide tähtaja ennistamise korral (HMS § 77). Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 tähenduses on selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada (vt ka Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 otsus nr 3-21-1111, punkt 7). Kohtupraktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2022 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja suhtlus RTK-ga käis elektroonilisel teel ning kaebajale edastatud 03.05.2023 otsusel oli vaide esitamiseks korrektne vaidlustamisviide, tulnuks kaebajal kontrollida, kas tema arusaam otsuse vaidlustamistähtaja kulgema hakkamisest on õige või mitte. Vajadusel oleks kaebaja sellekohast informatsiooni saanud ka RTK-lt ning RTK ei pidanud kaebajale 05.05.2023 e-kirjas välja tooma, et tegelikult on otsuse kättetoimetamise aeg 03.05.2023. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ise olnud piisavalt hoolikas, mistõttu tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ei esinenud ning RTK leidis õigesti, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks alus puudub. Samal seisukohal on kohus ka kaebetähtaja ennistamise küsimuses. Kaebaja esindaja I. Saare töötab igapäevaselt kohalikus omavalitsuses, olles Lääneranna valla vallavanem5. Seega on kaebaja esindaja näol tegemist isikuga, kes peab mõistma haldusaktide kättetoimetamise eripärasid ning vaidemenetluse tähtaegu.
Vastustaja 26.07.2023 seisukoha lisa 3, dtl 107 Kaebuse punkt 9
19.Kohtu hinnangul ei saa pidada ka kaebaja 15.08.2023 taotluses toodud teiste juhatuse liikmetega seotud asjaolusid sellisteks, et need võiks õigustada kaebetähtaja või vaide esitamise tähtaja rikkumist. Kaebaja juhatuse liikmetel oli võimalik kohtuda juba alates 03.05.2023 ning arutada vaide esitamisega seonduvat, kuna kaebaja kinnitas 04.05.2023 vaide esitamise soovi. Seega jättes arutelu viimasele hetkele võttis kaebaja ise teadliku riski, et juhatus ei pruugi suuta koguneda ning vaide esitamine tähtaegselt ei ole võimalik.
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja tagastas kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 punkti 3 alusel õiguspäraselt. Kuna vaide tagastamine oli õiguspärane, ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega ei saa kaebetähtaega arvestada HKMS § 47 lg 2 järgi, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 1 (tühistamisnõue) ning HKMS § 46 lg-st 2 (kohustamisnõue).
21.HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuli kaebajal esitada kaebus otsuse tühistamiseks hiljemalt 02.06.2023. Ka kohustamisnõue, kohustada RTK-d uuesti taotlus lahendama, tuli esitada 30 päeva jooksul otsuse tegemisest (HKMS § 46 lg 2). Kaebus esitati aga 06.07.2023, st peale seaduses sätestatud tähtaega. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja eksimus kättetoimetamise reeglites mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole kaebaja välja toodud ja 02.06.2023 aset leidnud intsidendid teiste juhatuse liikmetega sellised, et õigustada kaebetähtaja rikkumist. Seejuures ei ole kaebaja üldse selliste intsidentide toimumist tõendanud. Lisaks ei ole kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja rikkumise põhjustest käsitatavad objektiivsete asjaoludena, vaid tegemist on subjektiivsete asjaoludega. Kui RTK edastas kaebajale vaideotsuse, mille kohaselt esitatud vaie ei olnud tähtaegne ning kättetoimetamise hetkeks tuli lugeda 03.05.2023, siis ei pöördunud kaebaja koheselt kohtusse, vaid ootas kaebuse esitamisega kuni viimase kaebetähtaja saabumiseni. HKMS § 72 lg 4 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja ei ole seda nõuet järginud.
22.Õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, punkt 11). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamist.
23.Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus tühistamis- ja kohustamisnõuetes lõpetada HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).
24.Tuvastamisnõudes tuleb kaebus aga tagastada, kuna RTK 06.06.2023 vaide tagastamise kiri ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (HKMS § 121 lg 1 punkt 2 kooskõlas HKMS § 45 lg-ga 4). Menetluskulud
25.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja. Seega jäävad kaebajale õigusabi osutamisega seotud kulud kaebaja enda kanda. Vastustajal ei
saa praegusel juhul olla menetluskulusid tekkinud. Kui need on siiski tekkinud, siis jäävad need vastustaja enda kanda, sest kohtupraktikast tulenevalt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt tõenäoline, kui kohtuvaidluse ese ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 01.04.2021 kohtuotsus asjas nr 3-18-1442, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
26.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 20 eurot). Arvestades nõuete seotust ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks arvestada tagastamisele kuuluvast riigilõivust proportsionaalselt maha tuvastamisnõude riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.