3-23-1724/5 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja vähemalt osaliselt Tallinna vangla 02.08.2023 käskkirja nr 123/1-2/215 tühistamist ja kohustada vanglat kaebaja ümberpaigutamisele V- hoonest O- hoonesse ning ühtlasi hüvitada kehavigastuste tekitamise eest kahju summas 15 000 eurot. Eeltoodud nõuete puhul on tegemist nõuetega, mille suhtes oleks pidanud toimuma kohtueelne menetlus. Tallinna vangla on kinnitanud, et kaebaja ei ole 02.08.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/215 vaiet esitanud. Kaebusest ega Tallinna vangla vastusest ei selgu ka, et läbitud oleks kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude osas. Kohtu hinnangul esinevad alused kaebuse tagastamiseks.

üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (RKHK 02.03.2006 määrus nr. 3-3-1-3-06 p 8). Kohus on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Samas kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõud rakendatud ja kaebaja õiguste parema kaitse eesmärgil tuleb hinnata, kas olenemata kohtueelse menetluse nõuetekohasest läbimata jätmisest võib siiski esineda olukord, kus esialgset õiguskaitset rakendamata võib kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja on paigutatud täiendavate julgeolekuabinõude raames muu hulgas V- hoone lukustatud kambrisse. Tallinna vangla esitatud vastusest selgub, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on ohtlik nii endale kui teistele. Kaebaja ettearvamatut käitumist ja ohtlikkust kirjeldavad mitmed sündmused, mis on kajastatud vangiregistris. Ajavahemikul 25.05.2023 kuni 02.08.2023 kui kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõud ei rakendatud, fikseeriti kaebaja suhtes 18 õigusrikkumist ning kaebaja tegevuse peale tehti viis ettekannet. Kaebaja käitumine ei ole vanglas paremuse poole läinud, mistõttu kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõud, muu hulgas paigutati kaebaja Vhoone lukustatud kambrisse. Kohtu esmasel hinnangul ei sisalda vaidlusalune julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ilmselgeid olulisi kaalutlusvigu, mis tingiksid käskkirja osalise tühistamise. Kokkuvõtvalt isegi kui kaebus oleks läbinud nõuetekohase kohtueelse menetluse on kaebuse eduväljavaated käskkirja osaliseks tühistamiseks ja vangla kohustamiseks kasinad. Lisaks sellele, et kaebuse eduväljavaated on kasinad, ei ole ja tegemist olukorraga, kus kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks. Vaidlusaluse käskkirja kohaselt hinnatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadus uuesti üle hiljemalt ühe kuu möödudes, kui meetme kohaldamise alused ei ole ära langenud varem. Kaebajal on võimalus õiguskuuleka käitumisega iseseisvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest vabaneda. Lisaks ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära otsustada ette põhivaidlust, kuid siin selline oht on. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võib vajalike julgeolekuabinõude kohaldamine osutuda lubamatuks ning abinõude rakendamise eesmärk, kaebaja enda ja teiste vanglas viibivate isikute turvalisus saab ohustatud. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010 otsuse nr. 3-3-1-33-10 p 11). Eeltoodu kohaselt puudub käskkirja tühistamise ja kohustamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Esitatud hüvitamisnõude osas puudub samuti esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja soovib väidetavate kehavigastuste ja ajukahjustuse tekitamise eest tekkinud kahju hüvitamist summas 15 000 eurot. Hüvitamisnõude puhul pole tegemist olukorraga, kus kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on eeldatav kahju juba tekkinud ja esialgse õiguskaitse korras pole vajalik vaieldavaid õiguspositsioone põhivaidluse ajaks kindlustada.