Korrakaitse › Vanglad

3-23-2815 Kaebaja nõuab 08.12.2023 kaebuse ja 09.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse põhjal kahjuhüvitist järgnevate toimingute eest: 1) isolatsioonis hoidmine 1000 päeva ja 120 päeva (enesetapu katsed, peavigastused, mõnikord meditsiinilise abita jätmine); 2) 06.12.2023 meditsiinilise abita jätmine 1,30 tunniks; 3) 08.12.2023 enesetapumõtetega kartsa paigutamine ja meditsiinilise abita jätmine; 4) 28.06.2022 – 16.01.2023 7–8 kuud kartsas hoidmine; 5) kaebaja ei ole erivajaduse ja üksikvangistuse tõttu saanud 3 aastat organiseeritult liikumisja huvitegevusi; 6) vangla takistab vabanemist, ei vaata üle individuaalset täitmise kava, ei teata kriminaalhooldusest, jälitab ebaseaduslikult, sulgeb telefoninumbreid ja karistab avalduste eest. Kaebaja täiendas oma avaldust 20.12.2023, milles taotleb eelduslikult vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 tühistamist, kuna kaebaja vigastab ennast.

3-23-2815 Kaebaja ei ole esitanud vaideid ja kahjunõudeid seoses 08.12.2023 kinni hoidmisega ja arstiabi osutamata jätmisega.

3-23-2815 hõlmab kirjeldatud kahju tekkimise alus käesoleva asja 08.12.2023 kaebuse täienduses nimetatud konkreetset ajavahemikku 28.06.2022–16.01.2023. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja sellisena (s.o pika ajavahemiku kohta) alates 02.08.2023 vanglale kahjunõudeid esitanud. Kaebaja on tsiviilasjas kinnitanud, et kohtueelne menetlus on selles osas läbimata. Eristada tuleb kaebaja nõuet konkreetse haldusaktiga vabaduse täiendavast piiramisest kumulatiivselt pika aja kestel vabaduse täiendavast piiramisest. Nende nõuete lahendamise faktilised asjaolud, õiguslikud alused ning kohtuliku kontrolli ulatused on erinevad. Kaebusest nähtub kaebaja tahe, et talle hüvitataks kumulatiivselt tekkinud kahju ning ta ei vaidlusta konkreetse käskkirjaga kohaldatud vabaduse täiendavat piiramist. Kaebajal on küll õigus kohtumenetluses nõude suurust muuta, kuid kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud nõue oma sisult peab mõistlikus ulatuses kattuma nõudega, mis on esitatud kohtule. Kohus ei saa kergekäeliselt lubada üleminekut kumulatiivselt kahjult üksiku käskkirja vaidlustamisele; 7) vangla 17.09.2023 otsusest nr 5-37/23/49-6 nähtub, et vangla on varem lahendanud kaebaja korduvaid eraldatud lukustatud kambris hoidmisega seotud kaebuseid, sh kahju hüvitamise nõudeid kuni 19.04.2023. Vangla tagastas eelnimetatud kahjunõude kuni 19.04.2023 ja jättis rahuldamata kaebaja nõude seoses 20.04.–12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega. Nimetatud otsus on kaebajale kätte toimetatud 18.09.2023. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel tuleb menetlus lõpetada, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt tuli kaebajal vangla 17.09.2023 otsuse peale esitada kaebus 30 päeva jooksul taotluse rahuldamata jätmisest, s.o hiljemalt 18.10.2023. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega seotud kahjunõude kaebetähtaega ületades. Vajalik pole küsida kaebajalt kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd on ilmselge, et mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks ei saa olla. Kaebaja on eelnimetatud 17.09.2023 otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2116. Haldusasjas nr 3-23-2116 tagastas kohus kaebuse 30.10.2023 määrusega. Määrus on jõustunud. Eelnevast nähtub kohtule, et kaebajale oli selge vangla 17.09.2023 otsuse vaidlustamise kord ja ta on seda tähtaegselt teises haldusasjas teinud. Kohtule ei nähtu ka käesolevas asjas esitatud kaebusest võrreldes haldusasjas nr 3-23-2116 esitatud kaebusega kaebaja välja toodud asjaolusid, mille poolest on kaebajale kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega täiendavalt kahju tekitatud ja mis ei saanud talle olla haldusasjas nr 3-23-2116 kaebuse esitamise ajal teada. Kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub ja kaebuse menetlus tuleb kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju osas lõpetada; 8) vastustaja vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud hilisemas osas kumulatiivset (st pikaajalise vabaduse võtmise või täiendava piiramise osas) kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebajal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb tagastada; 9) vangla 13.12.2023 vastusest nähtuvalt võib kohtueelne menetlus olla läbitud 20.09.2023 ja 28.09.2023 käskkirjade alusel lukustatud kambrisse paigutamisega seoses. Kaebaja esitas nende käskkirjadega seotud kahjunõude vanglale 02.10.2023 (kahjusumma 13 500 eurot) ja Tallinna Vangla jättis 04.12.2023 vastusega nr 5-37/23/78-2 kahjunõude rahuldamata. Juhul kui kaebaja soovib vaidlustada eraldiseisvat käskkirja, on tal võimalik esitada uus kaebus, põhjendades, miks on nimelt konkreetne käskkiri kaebaja õiguseid rikkuv. Kaebaja seni kohtule esitatud taotlustest sellise kaebuse esitamise tahet ei nähtu. Kaebaja esitas kahjunõude, mitte käskkirjade tühistamise nõuet. Tegemist ei ole ka käskkirjadega, mis oleksid kehtivad ja mille alusel kaebajat kaebuse esitamise ja käesoleva kohtulahendi tegemise ajal oleks piiranguid seatud; 10) kaebaja pole konkretiseerinud kahju tekkimise algusaega. Tallinna Vangla käesolevas asjas 13.12.2023 esitatud vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks alates 02.08.2023 esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses 3 aasta jooksul liikumis- ja huvitegevuse piirangutega erivajaduse ja üksikvangistuse tõttu. Vangla vastustest nähtub, et kaebajal on seoses eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega läbivalt piiratud ka vanglasisest liikumist ja 4(7)

3-23-2815 kehakultuuriga tegelemist. Vangla tagastas kaebaja nõude kuni 19.04.2023 mõtestatud tegevuse mittetagamisega ja jättis 20.04.–12.07.2023 nõude seoses mõtestatud tegevuse mittetagamisega rahuldamata. Vangla eelnimetatud vastuse peale esitas kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-232116, mille kohus 30.10.2023 määrusega tagastas; 11) Kohus lõpetab samas nõudes kuni 12.07.2023 tekkinud kahju osas menetluse käesoleva määruse punktis 5.5 toodud põhjenduste alusel, kuivõrd mõlemad nõuded tagastati samas kohtumenetluses ning kaebetähtaeg on ilmselgelt ületatud. Hilisemas osas ei nähtu kohtule kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mistõttu kohus tagastab selles osas kaebuse; 12) kaebaja pole konkretiseerinud, millisel ajavahemikul ta vabanemise takistamise, individuaalse täitmiskava ülevaatamata jätmise, kriminaalhooldusest mitteteavitamise, ebaseadusliku jälitamise, telefoninumbrite sulgemise või avalduste eest karistamisega seoses kahju hüvitamist taotleb. Kohtule ei nähtu Tallinna Vangla 13.12.2023 vastusest käesolevas asjas, et kaebaja oleks alates 02.08.2023 eelkirjeldatud toimingutega seoses kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Tallinna Vangla 17.09.2023 otsusest nr 5-37/23/49-6 nähtub kohtule, et vangla on tagastanud kaebaja nõude kaamerajälgimisega ajavahemikul veebruar 2021 kuni 01.11.2022 ning jätnud nõuded seoses kaamerajälgimisega ajavahemikel 02.11.2022-13.02.2023 ja 15.02.-12.07.2023 rahuldamata. Vangla eelnimetatud vastuse peale esitas kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-23-2116, mille kohus 30.10.2023 määrusega tagastas. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et muus osas oleks kaebaja enne 02.08.2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Kohus lõpetab kuni 12.07.2023 kaamerajälgimisega tekitatud kahju hüvitamise osas kaebetähtaja ületamise tõttu haldusasja menetluse määruse p-des 5.5 ja 5–7 toodud põhjendustel ning muus osas tagastab nõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu; 13) kaebaja viimasest avaldusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks võib olla ka kehtivatest piirangutest vabanemine. Kaebaja vabaduse täiendav piiramine toimub 01.12.2023 ja 05.12.2023 käskkirjade alusel. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et nimetatud käskkirjade osas ei ole kaebaja kohustusliku kohtueelset menetlust läbinud, sh ka vaiet esitanud. Sama järelduse saab teha ka sisuliselt tsiviilasjas kaebaja esitatud avaldusest. Seega tuleb kaebaja taotlus piirangute lõpetamiseks ja/või tühistamiseks tagastada, kuivõrd kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust; 14) kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus, et talle kohtumenetluse ajaks makstaks kahjuhüvitis osaliselt välja. Vangla vastusest tuleneb eraldi, et kaebaja esitas 04.12.2023 vanglale taotluse (reg nr 5-8/23/22193-1), milles mh palub kambrist kaamera ja käeraudade eemaldamist; taotlus on menetlemisel. Sellist avaldust võib olla võimalik tõlgendada nii kohustamise taotlusena (RVastS § 6 lg 3 mõttes) kui ka vaidena. Kaebaja on ise kohtule korduvalt selgitanud, et ta tegeleb enesevigastamisega. Sellises olukorras, sh kaebaja enda väidetud enesetapukatsete korral on kaebaja kaameraga jälgimine põhjendatud, et tema enesevigastamisse oleks võimalik sekkuda. Arvestades kaebaja enda kirjeldatud ohtu tema enda elule ja tervisele, võib olla lubatav ka käeraudade kasutamine õigusaktides lubatud määras. Põhjendatud pole keelata esialgse õiguskaitse taotluse raames täiendavate ohjeldusmeetmete, sh konkreetse meetme tarvitamine; 15) kuna tegemist on lõpplahendiga, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Samal põhjusel puudub kaebajal vajadus riigi õigusabi järele ning see jääb läbi vaatamata; 16) kaebaja esitas kaebuse elektrooniliselt, mitte paberkandjal ning on taotlenud enda esitatud taotlustest koopiate saamist. Elektrooniliselt kohtule menetlusdokumentide esitamise võimalus vanglast on uudne ning praktikas võib tekkida küsimusi, kuidas saab kinnipeetav vajalikus ulatuses dokumentidega tutvuda. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 31.10.2023 määruses nr 323-2030 kaebajale, et HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Siiski ei ole menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on sedastanud, et menetlusosalistel puudub üldjuhul 5(7)

3-23-2815 põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015 määrus asjas nr 3-7-1-50215, p 3). Seega on isikul kohustus ka elektrooniliselt kaebust esitades või seda täiendades teha endale ärakiri või vähemalt märkmed esitatu kohta. Kuivõrd see kohustus ei pruukinud kaebajale teada olla, väljastab kohus kaebajale erandlikult kaebaja seisukohtadest käesolevas asjas väljatrüki 1 eksemplaris paberkandjal. Muus osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna täiendavate koopiate saamine ei ole põhjendatud. Ka tuleb kaebajal edaspidi arvestada, et analoogsed taotlused jäävad tõenäoliselt edaspidi rahuldamata, kuivõrd kaebajal on võimalik ise kaebust esitades teha endale ärakiri.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-23-2815

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.