X kaebus Tallinna Vangla vastu kahju summas 50 000 eurot hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja juurde kaebaja 06.12.2023 hagiavaldus ja 08.12.2023 menetluse taastamise avaldus tsiviilasjas nr 2-23-17250, Tallinna Vangla 08.08.2023 vastus nr 111/23/14984-2 haldusasjas nr 3-23-1724 koos lisadega, haldusasjast nr 3-23-2116 Tallinna Vangla 17.09.2023 otsus nr 5-37/23/49-6, Tallinna Vangla 21.09.2023 vastus haldusasjas nr 3-23-2030 koos lisadega.
2.Lõpetada kaebuse menetlus kaebaja kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega, kaamerajälgimisega ja mõtestatud tegevuse mittetagamisega tekitatud kahju osas.
Rahuldada koopiate saamise taotlus osaliselt ning edastada kaebajale ühes eksemplarist väljatrükk käesolevas asjas esitatud avaldustest. Jätta muus osas koopiate saamise avaldus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.X esitas 08.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju summas 50 000 eurot hüvitamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja ka menetlusabi, riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotlused. Kaebuses viitab kaebaja tsiviilasjale nr 2-23-17250 ja palub selles esitatud hagiavalduse uue haldusasjana menetlusse võtta. Tsiviilasjas nr 2-23-17250 06.12.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt tekitas Tallinna Vangla kaebajale kahju järgnevate toimingutega: - meditsiinilise abita jätmine 05.12.2023 ja 06.12.2023 (enesevigastused) – kahjunõue 10 000 eurot; 1(8)
- vanglas 1000 päeva kinnihoidmise ja enesevigastuste tekitamine, paberriiete ja asjade konfiskeerimisega kartsas hoidmine 120 päeva – kahjunõue 40 000 eurot. Kaebaja nõuab 08.12.2023 kaebuse ja 09.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse põhjal kahjuhüvitist järgnevate toimingute eest: - isolatsioonis hoidmine 1000 päeva ja 120 päeva (enesetapu katsed, peavigastused, mõnikord meditsiinilise abita jätmine); - 06.12.2023 meditsiinilise abita jätmine 1,30 tunniks; - 08.12.2023 enesetapumõtetega kartsa paigutamine ja meditsiinilise abita jätmine; - 28.06.2022-16.01.2023 7-8 kuud kartsas hoidmine; - kaebaja ei ole erivajaduse ja üksikvangistuse tõttu saanud 3 aastat organiseeritult liikumis- ja huvitegevusi; - vangla takistab vabanemist, ei vaata üle individuaalset täitmise kava, ei teatata kriminaalhooldusest, jälitatakse ebaseaduslikult, sulgetakse telefoninumbreid ja karistatakse avalduste eest. Kaebaja täiendas oma avaldust 20.12.2023, milles taotleb eelduslikult VangS § 69 lg 1 tühistamist, kuna kaebaja vigastab ennast; kaebaja soovib kahju hüvitamist.
2.Tallinna Vangla esitas 13.12.2023 kohtule vastuse, mille kohaselt: - Kaebaja ei ole vanglale esitanud pöördumisi seoses 05.12.2023 ja 06.12.2023 arstiabi andmisega; neil kuupäevadel on kaebajaga seoses registreeritud mitu ettekannet, millest nähtuvalt kaebajat arstiabita ei jäetud. - Kaebaja paikneb VangS § 69 lg 1 alusel eraldatud lukustatud kambris 02.08.2023 käskkirja nr 123/1-2/215, 04.09.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/263, 20.09.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/283, 29.09.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/294, 30.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/343, 01.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/388 ja 05.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/394 alusel. Eelnimetatutest kehtivad on 01.12.2023 ja 05.12.2023 käskkirjad; vaiet ei ole kohtule vastamise seisuga esitatud. - Kaebaja esitas 04.12.2023 vanglale taotluse (reg nr 5-8/23/22193-1), milles mh palub kambrist kaamera ja käeraudade eemaldamist. Taotlus on menetlemisel. - Kaebaja esitas 04.09.2023 Tallinna Vanglale pöördumise, mis sisaldas mh taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks (reg 11.09.2023 nr 5-37/23/72-1) seoses 03.08.2023 kuni 04.08.2023 ilma meditsiinilise abita halbades tingimustes kinnihoidmisega, invaliidist kinnipeetavale eritingimuste puudumisega ja hingeliste läbielamistega perioodil 27.08.2023-04.09.2023. Tallinna Vangla direktor jättis 16.11.2023. a vastusega nr 5-37/23/72-2 taotluse rahuldamata. - Kaebaja esitas 02.10.2023 pöördumise, milles mh taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 13500 eurot (reg 03.10.2023 nr 5-37/23/78-1). Vanglale arusaadavalt soovib kaebaja hüvitist seonduvalt 20.09.2023 ja 28.09.2023 käskkirjade alusel lukustatud kambrisse paigutamisega, mille tingisid valvurite ebaõiged ettekanded ning (meditsiini-) abi osutamata jätmisega; 28.09.2023 psühhoosi ning tervisekahjustustega; meditsiiniosakonna poolt väära sõltuvusinfo kajastamisega, mistõttu advokaat sõimas X ning ametniku ründamise eest saab ta karistust juurde. Tallinna Vangla tagastas 04.12.2023. a vastusega nr 5-37/23/78-2 taotluse advokaadi tegevust puudutavas osas ja muus osas jättis taotluse rahuldamata. - Kaebaja esitas 30.09.2023 pöördumise, milles muuhulgas taotleb kahju hüvitamist 28 000 eurot (reg 01.10.2023 nr 5-37/23/80-1). Taotluse põhjenduste kohaselt hoiti teda ajavahemikul 29.09.2023 kella 21.00-st alates kuni 30.09.2023 kella 01.00-ni peavigastusega kambris kinni ja ei kutsunud meedikut, ei vastanud tahtlikult ka telefonile. Meedik ei andnud kell 01.00 valuvaigistit ega kutsunud kiirabi. Taotluse esitaja sõnutsi üritas ta seetõttu ametnikku rünnata ja haaras tema võtmed, paludes meditsiinilist abi, kuid toiduluuk löödi kinni ja meedik lahkus. 02.10.2023
2(8)
suurendas kaebaja kahjuhüvitist 50 000 euro võrra ja viitas 29.09.2023. a käskkirjale nr 1-23/12/294. Vangla jättis 30.11.2023. a vastusega nr 5-37/23/80-2 taotluse rahuldamata1. - Kaebaja ei ole esitanud vaideid ja kahjunõudeid seoses 08.12.2023 kinni hoidmisega ja arstiabi osutamata jätmisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus võtab asja juurde kaebaja nõuetest parema ülevaate saamiseks kaebaja 06.12.2023 hagiavalduse ja 08.12.2023 menetluse taastamise avalduse tsiviilasjas nr 2-23-17250, Tallinna Vangla 08.08.2023 vastuse nr 1-11/23/14984-2 haldusasjas nr 3-23-1724 koos lisadega, haldusasjast nr 323-2116 Tallinna Vangla 17.09.2023 otsuse nr 5-37/23/49-6 ning Tallinna Vangla 21.09.2023 vastuse haldusasjas nr 3-23-2030 koos lisadega.
4.Kohus märgib alustuseks, et kaebuses nimetatud kartsa paigutamisega seotud etteheiteid tuleb mõista VangS § 69 lg 1 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisena, mitte distsiplinaarkorras kartsa paigutamisena. Tallinna Vangla käesolevas asjas esitatud 13.12.2023 vastusest nähtub, et distsiplinaarkorras karistati kaebajat viimati 03.01.2023 noomitusega. Kohus käsitleb ka kaebajana X, mitte kaebuses tooduna YYY-d, kuivõrd kaebuse sisu arvestades saanuks nõude esitaja olla üksnes füüsiline isik, mitte juriidiline isik.
5.Kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4). Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus kohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Meditsiinilise abita jätmine 05.12.2023, 06.12.2023 ja 08.12.2023
5.1.Kohtule nähtub vangla 13.12.2023 vastusest, et seoses meditsiinise abita jätmisega 05.12.2023, 06.12.2023 ja 08.12.2023 ning kinni hoidmisega 08.12.2023 ei ole kaebaja vangla poole pöördunud. Kaebaja on ka ise tsiviilasjas nr 2-23-17250 08.12.2023 esitatud avalduses kinnitanud, et tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise nõude osas on kohtueelne menetlus läbimata: „Palun kohtul teha lahend, sest ma pean muidu läbima 2 kuud eelmenetlust Tallinna Vanglas, milleks pole aega /.../.“ Seega tuleb kaebus tagastada tsiviilasjas 06.12.2023 esitatud hagiavalduses nimetatud ja käesolevas asjas kattuvate kahju hüvitamise aluste osas (meditsiinilise abita jätmine 05.12.2023, 06.12.2023, 08.12.2023). Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine 08.12.2023
5.2.Vangla käesolevas asjas 13.12.2023 esitatud vastusest nähtuvalt viibib kaebaja pikemat aega VangS § 69 lg 1 alusel eraldatud lukustatud kambris. Julgeolekuabinõu kohaldamise käskkirjadest on kehtivad 01.12.2023 käskkiri nr 1-23/1-2/388 ja 05.12.2023 käskkiri nr 1-23/1-2/39401. Kummagi käskkirja peale vanglale vaiet esitatud ei ole.
Kohus tagastas viidatud nõude kohtuasjas nr 3-23-2188 ning sama nõue on uuesti esitatud kohtuasjas nr 3-23-2751 – kohtu märkus.
3(8)
01.12.2023 käskkirja alusel (dtl 24-26) hoitakse kaebajat eraldatud lukustatud kambris, keelatud on kehakultuuriga tegelemine, ohjeldusmeetmena kasutatakse käeraudasid ja piiratakse vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust kuni asjaolude äralangemiseni. Eelnevast nähtub kohtule, et kaebaja viibib alates 01.12.2023 eraldatud lukustatud kambris (kaebuses 08.12.2023 kartsa paigutamine) ja kaebaja 06.12.2023 hagiavalduses nimetatud „paberriiete“ ja asjade konfiskeerimisega kartsas hoidmine võib toimuda eelnimetatud 05.12.2023 käskkirja alusel. Vangla kinnituse kohaselt ei ole kaebaja käskkirjasid vaidlustanud ja vangla vastusest ei nähtu kohtule ka, et kaebaja oleks eelnevaga seoses esitanud kahju hüvitamise taotluseid. Seega tuleb kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu seoses 08.12.2023 eraldatud lukustatud kambrisse (kartserisse) paigutamisega seotud kahjunõude osas tagastada. Isiklike riiete ja isiklike esemete äravõtmine (paberriietega ja asjade konfiskeerimisega kartsa paigutamine)
5.3.Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millise ajavahemiku kohta ta isiklike riiete ja esemete äravõtmisega seotud kahju hüvitamist taotleb. Tallinna Vangla 08.08.2023 vastusest haldusasjas nr 3-23-1724 nähtub kohtule, et kaebajal keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 (vastuse lisa 3) ja 25.05.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/160 (vastuse lisa 9). Tallinna Vangla 21.09.2023 vastusest haldusasjas nr 3-23-2030 nähtub kohtule, et kaebajal oli isiklike riiete ja esemete kasutamine keelatud ka 04.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/263 kuni 20.09.2023 (vastuse lisa 1 ja 2). Vangla käesolevas asjas 13.12.2023 esitatud vastusest nähtub, et kaebajal keelati isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine 06.12.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/394 (vastuse lisa 8). Vangla vastusest ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks seoses eelnimetatud alusega vanglale kahjunõude esitanud. Kohtueelse menetluse läbimata jätmist kinnitas kaebaja ka tsiviilasjas nr 2-23-17250 08.12.2023 esitatud avalduses. Seega tuleb isiklike riiete ja isiklike esemete äravõtmise osas kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada. Isolatsioonis hoidmine 1000 päeva ja 120 päeva ja 28.06.2022-16.01.2023 7-8 kuud kartsas hoidmine
5.4.Kuigi mõnevõrra erinevalt sõnastatud, kattub 1000 päeva ja 120 päeva isolatsioonis hoidmise kahju hüvitamise alus nii tsiviilasjas kui ka käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses. Samuti hõlmab kirjeldatud kahju tekkimise alus käesoleva asja 08.12.2023 kaebuse täienduses nimetatud konkreetset ajavahemikku 28.06.2022-16.01.2023. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja sellisena (s.o pika ajavahemiku kohta) alates 02.08.2023 vanglale kahjunõudeid esitanud. Kaebaja on tsiviilasjas kinnitanud, et kohtueelne menetlus on selles osas läbimata. Kohus leiab, et sisuliselt tuleb eristada isiku nõudeid: - konkreetse haldusaktiga vabaduse täiendava piiramise osas (julgeolekuabinõude kohaldamine vms); - kumulatiivselt pika aja kestel vabaduse täiendava piiramise osas, sõltumata sellest, kas üksikud haldusaktid võivad olla õiguspärased. Nende nõuete lahendamise faktilised asjaolud, õiguslikud alused ning seega kohtuliku kontrolli ulatused on erinevad. Kaebusest nähtub kaebaja ilmselge tahe, et talle hüvitataks kumulatiivselt tekkinud kahju ning ta ei vaidlusta konkreetse käskkirjaga kohaldatud vabaduse täiendavat piiramist. Kaebajal on küll õigus kohtumenetluses nõude suurust muuta, kuid kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud nõue oma sisult peab mõistlikus ulatuses kattuma nõudega, mis on esitatud kohtu4(8)
le. Kohus ei saa ka kergekäeliselt lubada üleminekut kumulatiivselt kahjult üksiku käskkirja vaidlustamisele ja vastupidi, vaid peab lähtuma isiku haldusmenetluses esitatud tahtest.
5.5.Tallinna Vangla 17.09.2023 otsusest nr 5-37/23/49-6 nähtub kohtule, et vangla on varasemalt lahendanud kaebaja korduvaid eraldatud lukustatud kambris hoidmisega seotud kaebuseid, sh kahju hüvitamise nõudeid kuni 19.04.2023. Vangla tagastas seetõttu eelnimetatud kahjunõude kuni 19.04.2023 ja jättis rahuldamata kaebaja nõude seoses 20.04.-12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega. Nimetatud otsus on kaebajale kätte toimetatud 18.09.2023. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kaebuse menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. RVastS § 18 lg 2 kohaselt tuli kaebajal vangla 17.09.2023 otsuse peale esitada kaebus 30 päeva jooksul taotluse rahuldamata jätmisest, s.o hiljemalt 18.10.2023. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega seotud kahjunõude kaebetähtaega ületades. Kohus ei pea ka vajalikuks kaebajalt küsida kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd on ilmselge, et mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks ei saa olla. Kaebaja on eelnimetatud 17.09.2023 otsuse vaidlustanud haldusasjas nr 323-2116. Haldusasjas nr 3-23-2116 tagastas kohus kaebuse 30.10.2023 määrusega. Määrus on jõustunud. Eelnevast nähtub kohtule, et kaebajale oli selge vangla 17.09.2023 otsuse vaidlustamise kord ja ta on seda tähtaegselt teises haldusasjas teinud. Kohtule ei nähtu ka käesolevas asjas esitatud kaebusest võrreldes haldusasjas nr 3-23-2116 esitatud kaebusega kaebaja välja toodud asjaolusid, mille poolest on kaebajale kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega täiendavalt kahju tekitatud ja mis ei saanud talle olla haldusasjas nr 3-23-2116 kaebuse esitamise ajal teada. Seetõttu leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamiseks alus puudub ja kaebuse menetlus tuleb kuni 12.07.2023 eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju osas lõpetada.
5.6.Kohtule ei nähtu vastustaja vastusest, et kaebaja oleks esitanud hilisemas osas kumulatiivset (st pikaajalise vabaduse võtmise või täiendava piiramise osas) kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebajal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb tagastada. Vangla 13.12.2023 vastusest nähtuvalt võib kohtueelne menetlus olla läbitud 20.09.2023 ja 28.09.2023 käskkirjade alusel lukustatud kambrisse paigutamisega seoses. Kaebaja esitas nende käskkirjadega seotud kahjunõude vanglale 02.10.2023 (kahjusumma 13 500 eurot) ja Tallinna Vangla jättis 04.12.2023 a vastusega nr 5-37/23/78-2 kahjunõude rahuldamata. Juhul kui kaebaja soovib vaidlustada eraldiseisvat käskkirja, on tal võimalik esitada uus kaebus, põhjendades, miks on nimelt konkreetne käskkiri kaebaja õiguseid rikkuv. Kaebaja seni kohtule esitatud taotlustest sellise kaebuse esitamise tahet ei nähtu. Kohus toonitab, et siinkohal on kaebaja esitanud kahjunõude, mitte aga käskkirjade tühistamise nõude. Tegemist ei ole ka käskkirjadega, mis oleksid kehtivad ja mille alusel kaebajat kaebuse esitamise ja käesoleva kohtulahendi tegemise ajal oleks piiranguid seatud. 3 aastat organiseeritult liikumis- ja huvitegevuste puudumine erivajaduse ja üksikvangistuse tõttu
5.7.Kaebaja ei ole konkretiseerinud kahju tekkimise algusaega. Tallinna Vangla käesolevas asjas 13.12.2023 esitatud vastusest ei nähtu ka, et kaebaja oleks alates 02.08.2023 esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses 3 aasta jooksul liikumis- ja huvitegevuse piirangutega erivajaduse ja üksikvangistuse tõttu. Tallinna Vangla 13.12.2023 vastusest käesolevas asjas, Tallinna Vangla 08.08.2023 vastusest haldusasjas nr 3-23-1724 ja Tallinna Vangla 21.09.2023 vastusest haldusasjas nr 3-23-2030 ning eelnimetatud vastuste lisadest nähtub kohtule, et kaebajal on seoses eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega läbivalt piiratud ka vanglasisest liikumist ja kehakultuuriga tegelemist.
5(8)
Tallinna Vangla 17.09.2023 otsusest nr 5-37/23/49-6 nähtub kohtule, et vangla tagastas kaebaja nõude kuni 19.04.2023 mõtestatud tegevuse mittetagamisega ja jättis 20.04.-12.07.2023 nõude seoses mõtestatud tegevuse mittetagamisega rahuldamata. Vangla eelnimetatud vastuse peale esitas kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-23-2116, mille kohus 30.10.2023 määrusega tagastas. Kohus lõpetab samas nõudes kuni 12.07.2023 tekkinud kahju osas menetluse käesoleva määruse punktis 5.5 toodud põhjenduste alusel, kuivõrd mõlemad nõuded tagastati samas kohtumenetluses ning kaebetähtaeg on ilmselgelt ületatud. Hilisemas osas ei nähtu kohtule kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mistõttu kohus tagastab selles osas kaebuse. Vabanemise takistamine, individuaalse täitmiskava ülevaatamata jätmine, kriminaalhooldusest mitteteatamine, ebaseaduslik jälitamine, telefoninumbrite sulgemine ja avalduste eest karistamine
5.8.Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millisel ajavahemikul ta vabanemise takistamise, individuaalse täitmiskava ülevaatamata jätmise, kriminaalhooldusest mitteteavitamise, ebaseadusliku jälitamise, telefoninumbrite sulgemise või avalduste eest karistamisega seoses kahju hüvitamist taotleb. Kohtule ei nähtu Tallinna Vangla 13.12.2023 vastusest käesolevas asjas, et kaebaja oleks alates 02.08.2023 eelkirjeldatud toimingutega seoses kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Tallinna Vangla 17.09.2023 otsusest nr 5-37/23/49-6 nähtub kohtule, et vangla on tagastanud kaebaja nõude kaamerajälgimisega ajavahemikul veebruar 2021 kuni 01.11.2022 ning jätnud nõuded seoses kaamerajälgimisega ajavahemikel 02.11.2022-13.02.2023 ja 15.02.-12.07.2023 rahuldamata. Vangla eelnimetatud vastuse peale esitas kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-23-2116, mille kohus 30.10.2023 määrusega tagastas. Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist, et muus osas oleks kaebaja enne 02.08.2023 vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Kohus lõpetab kuni 12.07.2023 kaamerajälgimisega tekitatud kahju hüvitamise osas kaebetähtaja ületamise tõttu haldusasja menetluse käesoleva määruse punktis 5.5 ja 5-7 toodud põhjendustel ning muus osas tagastab nõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
6.Kaebaja viimasest avaldusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks võib olla ka kehtivatest piirangutest vabanemine. Nagu kohus eelnevalt määruse punktis 5.2 ja 5.3 selgitas, toimub kaebaja vabaduse täiendav piiramine 01.12.2023 ja 05.12.2023 käskkirjade alusel. Vastustaja on ka kohtule kinnitanud, et nimetatud käskkirjade osas ei ole kaebaja kohustusliku kohtueelset menetlust läbinud, sh ka vaiet esitanud. Sama järelduse saab teha ka sisuliselt tsiviilasjas kaebaja poolt esitatud avaldusest (vt määruse p 5.2). Seega tuleb kaebaja taotlus piirangute lõpetamiseks ja/või tühistamiseks tagastada, kuivõrd kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
7.Kaebaja on 08.12.2023 kaebuses kohtule taotlenud esialgse õiguskaitse korras tema õiguste rikkumise lõpetamine (seoses kartsaruumis olemisega) ning korvata kohe 1500 riigilõiv (dtl 1). Kohus selgitab esmalt, et on käesolevas asjas kõik nõuded kas tagastanud või nende osas menetluse lõpetanud. Seega puudub sisulise menetluse ajaks esialgse õiguskaitse vajadus, kuid kohtupraktika kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset kaaluda vähemalt määruse jõustumiseni, sh määruskaebemenetluse ajaks. Kohus peab ebaotstarbekaks sellises olukorras asuda hindama kaebaja menetlusabi vajadust, sh jätta ainuüksi selle küsimuse lahendamiseks vajadusel esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning lahendab küsimuse ilma esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu küsimata. Kaebaja 08.12.2023 kaebuses on esitatud kahjunõue (dtl 1, alapealkirjaga „Nõue“). Kaebajal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus, et talle kohtumenetluse ajaks makstaks kahjuhüvitis osaliselt välja. Ka on kohus eelnevalt tuvastanud, et 1000 päeva isolatsiooni osas ei ole kaebaja 6(8)
muid nõudeid sh kohtueelses menetluses esitanud, mille osas saaks kohus esialgset õiguskaitset kaaluda. Kaebaja ei ole ka vaidlustanud 01.12.2023 ja 05.12.2023 käskkirju eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta. Seega nende taotluste osas puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sh ei ole tema taotlus seotud ühegi kohtule esitatud nõudega ega läbitud või läbitava kohustusliku kohtueelse menetlusega, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla vastusest tuleneb eraldi, et kaebaja esitas 04.12.2023 vanglale taotluse (reg nr 5-8/23/221931), milles mh palub kambrist kaamera ja käeraudade eemaldamist; taotlus on menetlemisel. Sellist avaldust võib olla võimalik tõlgendada nii kohustamise taotlusena (RVastS § 6 lg 3 mõttes) kui ka vaidena. Kuivõrd vaidemenetluse kestel on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine võimalik, käsitleb kohus seda lühidalt. Kaebaja on ise kohtule korduvalt selgitanud, et ta tegeleb enesevigastamisega. Sellises olukorras, sh kaebaja enda väidetud enesetapukatsete korral (kaebaja 20.12.2023 avaldus kohtule, dtl 56) on kaebaja kaameraga jälgimine põhjendatud, et tema enesevigastamisse oleks võimalik sekkuda. Arvestades kaebaja enda poolt kirjeldatud ohtu tema enda elule ja tervisele võib olla lubatav ka käeraudade kasutamine õigusaktides lubatud määras, st kohus ei pea põhjendatuks keelata esialgse õiguskaitse taotluse raames täiendavate ohjeldusmeetmete, sh konkreetse meetme tarvitamine. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise tulemusel ei ole lubatav ka kujundada olukorda, kus kaebaja enda vigastamise ähvarduste kaudu saavutaks soovitud tagajärgedena talle seatud piirangute lõpetamise või soodustuste saamise. Seega jätab kohus ka selles osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.Kuna käesolev kohtulahend on lõpplahend kaebaja kõigis esitatud nõuetes, jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
9.Kuna käesolev kohtulahend on lõpplahend kaebaja kõigis esitatud nõuetes, puudub kaebajal vajadus saada riigi õigusabi. Kuivõrd vastav menetlus, kus riigi õigusabi andmine võiks olla kõne all, puudub, tuleb jätta taotlus läbi vaatamata. Kaebaja osas on ka tema oskust end ise kohtumenetluses esindada varem hinnatud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2023 määruse nr 3-23-1023 p 15) ning leitud, et kaebaja suudab end ise kohtumenetluses esindada. Seega esineb alus ka riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, kuna kaebaja on võimeline ise oma õiguseid kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).
10.Kaebaja on esitanud kaebuse elektrooniliselt, mitte paberkandjal ning on taotlenud enda esitatud taotlustest koopiate saamist. Elektrooniliselt kohtule menetlusdokumentide esitamise võimalus vanglast on uudne ning praktikas võib tekkida küsimusi, kuidas saab kinnipeetav vajalikus ulatuses dokumentidega tutvuda. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 31.10.2023 määruses nr 3-23-2030 kaebajale: HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Siiski ei ole menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus piiramatu. Riigikohtu halduskolleegium on sedastanud, et menetlusosalistel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015 määrus asjas nr 3-7-1-502-15, p 3). Ka praegusel juhul on määruskaebuse esitaja koostanud määruskaebuse ringkonnakohtule ise, selle sisu on talle teada ning tal oli enne määruskaebuse kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri või kokkuvõte, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal põhjendatud vajadus saada koopiat iseenda pöördumisest. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus taotluse oma määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata (p 17).
7(8)
Halduskohus selgitab, et seega on isikul kohustus ka elektrooniliselt kaebust esitades või seda täiendades teha endale ärakiri või vähemalt märkmed esitatu kohta. Kuivõrd see kohustus ei pruukinud kaebajale teada olla, väljastab kohus kaebajale erandlikult kaebaja seisukohtadest käesolevas asjas väljatrüki 1 eksemplaris paberkandjal. Muus osas jätab kohus taotluse rahuldamata, kuna täiendavate koopiate saamine ei ole põhjendatud. Ka tuleb kaebajal edaspidi arvestada, et analoogsed taotlused jäävad tõenäoliselt edaspidi rahuldamata, kuivõrd kaebajal on võimalik ise kaebust esitades teha endale ärakiri.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.