Politsei- ja Piirivalveameti 10.08.2023 taotlus X ́i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, Novodevitšenski von Jung;
esindaja Julia
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, (Usbekistani kodanik, sündinud xx xx xxxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 10.08.2023 (videokonverents)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.10.2023
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveameti taotluse materjalidest ilmneb, et 08.08.2023 kell 21:26 peeti Usbekistani Vabariigi kodanik X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Randvere tee 115a, Tallinnas ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 09.08.2023 isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052270940.
Taotlusest nähtuvalt viibib Usbekistani Vabariigi kodanik X Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 04.08.2023, rikkudes sellega välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1. 08.08.2023 passi üheksandal (9) leheküljel on näha, et isik on taotlenud 13.04.2023 Poola Vabariigis elamisluba. Teostatud on päring Poola Vabariigi ametivõimudele, mille vastusest selgus, et isikul on Poola Vabariigis 13.04.2023 esitatud ajutine elamisloa taotlus, mis on menetlemisel ning millele vastust veel ei ole. Isikul on õigus viibida taotluse menetluse ajal ainult Poolas.
Küsitlusel selgus, et X saabus viimati Schengeni territooriumile 03.09.2022 bussiga kasutades selleks Usbekistani kodaniku passi nr xxxxxxx kehtivusega 11.04.2019 – 10.04.2029 ja Eesti D - viisat nr EST100370555 kehtivusega 18.08.2022 – 17.08.2023. Isik saabus bussiga Venemaalt Narva piiripunkti ületades. X väljastati lühiajalise töötamise registreering ettevõttesse NIKOLAS PROJECT OÜ, kus isik töötas enda sõnul 2022. aasta detsembri alguseni, ning detsembris, kui tööandja läks puhkusele, teavitas ta X, et tööd rohkem ei ole. X väitis alguses, et pärast seda ta Eesti Vabariigis ei töötanud, vaid taotles ainult uut lühiajalise töötamise registreeringut ettevõttesse RADONIT OÜ. Edasise küsitluse ja andmebaaside kontrollimise käigus ilmnes, et X töötas lisaks 2023. aasta jaanuaris ettevõttes Hotspin OÜ. X samuti tunnistas, et töötas juhutöödel erinevates Eesti Vabariigi linnades. X sõnul töötas ta umbes 8-9 tundi keskmiselt päevas, erinevatel ehitusobjektidel. Isik ei olnud nõus tööandjaid avaldama, väites, et tal puuduvad tööandja kontaktandmed. Isik sai töötasu sularahas. Vestluse käigus oli X veendunud, et tal on õigus töötada juhutöödel, kuna raha on vaja teenida. 2023. aasta aprillis läks X koos oma kaasmaalastega Poola Vabariiki, kus taotles Poola elamisluba töötamiseks, mille kohta otsust veel pole. X ei olnud soovi jääda Poola elama ega tööle, vaid plaanis seda elamisluba väärkasutada Eestis elamiseks ja töötamiseks. Isiku D-viisa tunnistati alates 04.08.2023 kehtetuks seoses sellega, et väidetav reisieesmärk ei vastanud tegelikkusele. Kuna isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, alustas PPA 09.08.2023 isiku suhtes illegaalimenetlust. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eesti Vabariigis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA asus seisukohale, et X puhul esineb põgenemisoht, isik ei ole usaldusväärne, eirab kaasaaitamiskohustust. Illegaalimenetluse raames oli tuvastatud, et oma käitumisega näitas isik üles lugupidamatust Eestis kehtivate seaduste suhtes. PPA oli kindlaks teinud, et isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikidega. PPA koostas isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, kuna on alust arvata, et X üritab kõrvale hoiduda vabatahtlikust ettekirjutusest ja jätkata oma ebaseadusliku viibimist ja töötamist Eestis. Taotluse esitamise hetkeks on isiku lahkumisettekirjutus täitmata ja kuulub sundtäitmisele alates 09.08.2023.
3.X puhul on põgenemisoht VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
4.PPA leiab, et VSS § 23 lg 11 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida X on oma käitumisega tõendanud. X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik ei täitnud VMS §-dest 18 ja 19 tulenevat kaasaaitamiskohutust. Isik valetas läbiviidud vestluse käigus korduvalt enda viibimise kohta nii Eesti Vabariigis kui Poola Vabariigis. Lisaks ei andnud X tõepärast informatsiooni enda elatusvahendite, elukoha ja tööandja osas. X väitis, et tal on tuttavaid Poolas, kuid nende andmeid täpselt ei tea. Samuti isik väitis, et pärast ametlikult töötamise lõppu ta rohkem ei töötanud, kuid Maksu- ja Tolliameti andmetel on isikule väljamakse ettevõttest Hotspin OÜ tehtud. X väitis, et majutuse eest tasus ta 150 eurot kuus, kuid ei töötanud. Hiljem väitis isik, et tema keskmine töötasu on olnud 1300 eurot kuus ja ta tegeles pärast detsembrikuud juhutöödega. X puuduvad rahalised vahendid, et soetada pilet tagasi kodumaale. Isik on taotlenud Poolas töötamise luba eesmärgiga seda väärkasutada. Vabaduses viibides hakkab isik väljasaatmisest kõrvale hoidma. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale. Lennud Usbekistani Vabariiki toimuvad Türgi Vabariigi kaudu, kuid suvise hooajaga seotud Türgi lendude suure koormusega on esimene võimalus X tagasisaatmiseks mitte varem kui kolme nädala pärast, ehk augusti lõpus. Arvestades eeltoodut ei ole käesoleval hetkel
väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ning PPA taotleb luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 11 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1, 2 sätestatud alused.
6.Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et jääb taotluse juurde kindlaks.
7.X taotlusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid selgitas, et püüab ise rahalisi vahendeid kaasata ning korraldada tagasipöördumise (eeldatavalt kiirem lahendus), mille osas vastas PPA esindaja, et helistamisi tuttavatelt rahaliste vahendite kaasamise eesmärgil talle võimaldatakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
9.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X seda käesoleval ajahetkel ei ole.
10.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel.
11.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA võib taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kusjuures see on eelkõige lubatud juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (p 3). Antud juhul on PPA asjakohaselt viidanud VSS § 23 lg 1 punktidele 1 ja 2 ning sellega võib nõustuda. Vaidlust ei saa olla ka selles, et isiku väljasaatmist ei oleks võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest vastavad toimingud võtavad aega.
12.VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
13.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemise oht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on isiku hoiakuid ja põgenemisohtu, mis antud juhul on läbi põimunud ka kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise või siis ebapiisava täitmisega (selgitused Schengeni alal viibimise, elatusvahendite, elukoha ja tööandjate osas ebajärjekindlad ning ebausaldusväärsed) piisavalt hinnanud ning võttes arvesse taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole antud juhul põhjust nendega mitte nõustuda. Kohtuistungi käigus ei selgunud samuti, et PPA taotluses kajastatud faktiliste asjaolude paikapidavuse suhtes võiks olla mingisuguseid küsitavusi. Taolisi väiteid ei esitatud. Seega on võimalik PPA taotluses kajastatud andmetest lähtuda ning ühtlasi ei ole alust asuda ka seisukohale, et PPA on põgenemisohtu ebaõigesti hinnanud. Isiku väide rahaliste vahendite kaasamise kavatsusest (mille osas PPA-l vastuväiteid ei olnud), et kiiremini tagasipöördumist organiseerida, ei muuda üldist hinnangut põgenemisohu suhtes ega vastavat tervikpositsiooni, mis PPA-l küsitluste tulemusena tekkis.
14.Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et selliseid põhjuseid võiks esineda. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus turvalisuse või tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
15.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus VSS § 23 lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui 10.10.2023.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.