Otsuse avalikult teatavaks 03.08.2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-1373
Haldusasi
SuperCom Ltd kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.06.2023 otsus nr 62-23/258042 ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 28.04.2023 otsus nr 34, millega tunnistati vastavaks Buddi Ltd pakkumus ning tunnistati mittevastavaks SuperCom Ltd pakkumus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja: SuperCom Ltd, volitatud esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm Vastustaja: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, volitatud esindajad Ave Liina Tennokese, Merle Sirje Tael Kolmas isik: Buddi Ltd
Asja läbivaatamise viis
Istung 05.07.2023, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Piirata kolmandate isikute õigust tutvuda haldusasja toimikus olevate kohtuistungi helisalvestise ja protokolliga.
2.Jätta SuperCom Ltd kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi vastustaja) algatas 26.12.2022 avaldatud hanketeatega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „Elektrooniliste valveseadmete rent“ (viitenumber 258042).
2.Riigihanke esemeks on süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud aktiivjälgimise seadmete (GPS põhised) ja lokaalsete jälgimisseadmete kasutusrent, koos tervikliku tark- ja riistvaralise lahendusega (sh vajalike sideteenuste ja litsentsidega). Ka on riigihanke esemeks tarkvara ja serverite paigaldus, jälgimisseadmete garantii, tugiteenus, eestikeelne seadmete ja tarkvara koolitus hankija personalile. Hanketeate kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus (2,5 miljonit eurot) rahvusvahelist riigihanke piirmäära.
3.Esialgse pakkumuse esitasid neli ettevõtjat – SuperCom Ltd (edaspidi kaebaja), Buddi Ltd (edaspidi kolmas isik), G4S Monitoring Technologies Limited ning Corrisoft.
4.Vastustaja võttis 28.04.2023 käskkirjas nr 34 (edaspidi vastustaja otsus) vastu järgmised otsused: 1) tunnistada vastavaks Buddi Ltd esialgne pakkumus; 2) tunnistada mittevastavaks ja lükata tagasi SuperCom Ltd ja G4S Monitoring Technologies Limited esialgsed pakkumused; 3) lükata tagasi Corrisoft LLC esialgne pakkumus, kuna pakkuja võttis oma pakkumuse tagasi. Samuti otsustas vastustaja viidatud käskkirjas anda nõustumus läbirääkimiste alustamiseks ja läbirääkimiste tulemina pakkumuse esitamiseks. Vastustaja teavitas kaebajat oma otsusest samal päeval ja tegi kaebajale ühtlasi teatavaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused (edaspidi tagasilükkamise põhjendused).
5.Kaebaja esitas 08.05.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse ja hankemenetluse peatamise taotluse. Taotluse hankemenetluse peatamiseks kuni 21.06.2022 rahuldas VAKO samal päeval. Oma 07.06.2023 otsusega vaidlustusasjas 62-23/258042 jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustusmenetluse kulud kaebaja kanda.
6.19.06.2023 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse vastustaja 28.04.2023 otsuste ja VAKO 07.06.2023 otsuse tühistamiseks, esialgse õiguskaitse taotluse ning kaebaja ärisaladuse kaitseks haldusasja osaliselt kinniseks tunnistamise taotluse.
7.Kohus võttis 20.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Buddi Ltd ning küsis vastustaja seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
8.22.06.2023 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.07.2023 määrusega SuperCom Ltd määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 22.06.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 ning tegi asjas uue määrus ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohus keelas Registrite ja Infosüsteemide Keskusel riigihankes (viitenumber 258042) pakkujaga läbirääkimise lõpetamise kohta teate esitamise ja lõplike pakkumuste esitamise tähtaja määramise kuni haldusasjas nr 3-23-1373 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
9.29.06.2023 määrusega piiras kohus osaliselt kolmanda isiku õigusi tutvuda haldusasja toimikus olevate dokumentidega.
10.Haldusasjas 3-23-1373 toimus istung 05.07.2023.
11.Kaebaja esitas 10.07.2023 taotluse 05.07.2023 toimunud kohtuistungi helisalvestisele ja protokollile kolmandate isikute juurdepääsu piiramiseks.
KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja nõuab vastustaja 28.04.2023 otsuste, millega tunnistati vastavaks kolmanda isiku pakkumus ja tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi kaebaja pakkumus, tühistamist ning VAKO 07.06.2023 otsuse nr 62-23/258042, millega kaebaja vaidlustus jäeti rahuldamata, tühistamist. Kaebaja tühistamisnõuded põhinevad järgnevatel väidetel.
13.Kaebaja pakkumus vastab riigihanke alusdokumendi (edaspidi RHAD) Lisa 3 nõuetele, sh tingimustele 57 ja 79. Kaebaja esitab tingimuste 57 ja 79 osas argumentatsiooni eraldiseisvas dokumendis, mis on konfidentsiaalne.
14.Kaebaja leiab, et vastustaja ei saa testimist läbi viia ega selle pinnalt järeldusi teha meelevaldselt ega pakkujaid ebavõrdselt koheldes. Vastustaja ei ole riigihanke alusdokumendi koosseisus avaldanud ega ette näinud täpsemat testimise protseduuri või juhist. Selle kohta puudub informatsioon ka vastustaja otsuses ja selle aluseks olnud protokollis.
15.Asjaolud, et VAKO on kaebajaga nõustunud 14-st väidetavast mittevastavusest 12 puhul ning „mittevastavus“ on tuvastatud hankija enda tegematajätmise tõttu, viitavad sellele, et hankija teostab oma kaalutlusõigust testimise läbiviimisel läbipaistmatult ja arusaamatult.
16.Hankenõuetest ei tulene ning pakkujatele ei olnud teada, et vastustajal on õigus lugeda testimine ebaõnnestunuks, kui sama kriteeriumi testimine on olnud mitmel korral edukas ja see on testkeskkonnas fikseeritud.
17.Kaebaja jaoks ei ole läbipaistev ega kontrollitav, kas ja kuidas teostas vastustaja samaväärselt teiste pakkujate testimist.
18.Vastustaja otsuse teeb eraldi meelevaldseks asjaolu, et kaebaja pakkumuses puudusid sisulised kõrvalekalded, sest RHAD Lisa 3 tingimuste 57 ja 79 puhul on vastustaja vähemalt
kaheksal korral tuvastanud pakkumuse vastavust nõuetele ning hankedokumendi p 16.4 alusel saanuks hankija kaalutlusõigust kasutades pakkumuse vastavaks tunnistada.
19.Kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD Lisa 3 tingimustele 55 ja 117. Tõendatud ei ole, et kolmanda isiku pakutav lokaalse valve seade näitab ja kuvab GSM-signaali tugevust (tingimus 55). Kolmanda isiku pakutud seadmed ei toeta 4G võrku, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab kolmanda isiku pakkumus täita nõuet, mille kohaselt peab jälgimisseade ja backend vaheline side töötama Eesti mobiilsidevõrgus ning andmed peavad olema krüpteeritud ning kõik GSM-sidet kasutavad seadmed peavad olema võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APNi (tingimus 117).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
20.Vastustaja jääb kõigi oma 28.04.2023 otsuses ja VAKO menetluses antud seisukohtade juurde ning on seisukohal, et kaebaja pakkumus ei vasta vähemalt neljateistkümnele riigihanke alusdokumendi Lisas 3 esitatud nõudele. Kaebaja pakutud seadmed ja süsteem ei vasta hankija vajadustele, et teostada usaldusväärset elektroonilist valvet.
21.Kõikide hankija otsuses toodud kaebaja seadmete nõuetele mittevastavuse osas on tegemist sisuliste puudustega ja iga otsuses nimetatud puudus ja mittevastavus oleks kaasa toonud kaebaja seadmete mittevastavuse ja pakkumuse tagasilükkamise. Ka VAKO on oma otsuses möönnud, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuseks piisab, kui esineb vähemalt üks otsuse aluseks olev pakkumuse tagasilükkamise põhjus. Kui vaidlustaja pakkumus ei vasta sisuliselt vähemalt ühele RHAD Lisas 3 toodud kohustuslikule nõudele on tegemist mittevastava pakkumusega. VAKO on leidnud, et RHAD Lisa 3 nõuete 57 ja 79 osas on vastustaja otsus olnud õiguspärane. Vastustaja esitab RHAD Lisa 3 nõuetele mittevastavuse osas oma argumentatsiooni vastuses kaebusele punktides 15-24, mis on konfidentsiaalne.
22.Vastustaja on kogu hankemenetluse ajal kohelnud kõiki hankes osalenud pakkujaid võrdselt järgides riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 1 põhimõtteid ning seades RHAD-s hankeesemele ühesed nõuded, mis olid kõigile pakkujatele järgimiseks kohustuslikud. Kõiki testitavaid nõudeid, mida testiti kaebaja seadmete osas, testiti ka kolmanda isiku seadmete puhul. Vastustaja jääb võrdse kohtlemise osas ka vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.
23.Testimise tingimuste ja tagajärje osas jääb vastustaja samuti oma vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde: Vastustaja avaldas hanke alusdokumendid 26.12.2022. Pakkumuste esitamise tähtpäev on möödunud ning hanke alusdokumentide tingimusi ei vaidlustatud, mistõttu need tingimused kehtivad ja vastustaja peab nendest tingimustest pakkumuste vastavuse kontrollimisel ning hindamisel lähtuma. Kaebaja ei vaidlustanud hanke alusdokumente, seega on ka tema hinnangul olnud alusdokumendid selged ning ühetaolised. Nõuded seadmetele olid kirjeldatud RHAD Lisas 1, RHAD Lisas 3 ja RHAD Lisas 4 „Hankelepingu projekt“. Vastustaja on RHAD „Hankedokumendid“ punktides 16.1.-16.3. kirjeldanud, et Hankija kontrollib vastavalt riigihangete seadusele pakkumuste vastavust alusdokumentides sätestatud tingimustele, sh on Hankijal õigus seadmeid ja süsteemi testida, et veenduda nende nõuetele vastavuses. Lisaks on vastustaja kirjeldanud, et lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vastustaja on
kirjeldanud, et testib kogu süsteemi vastavust hankes esitatud tingimustele, seda rõhutanud ka RHAD-s „Hankedokumendid“ ning kirjeldanud, et lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Samuti näeb RHS § 114 lg 1 ette hankija kohustuse kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentidele. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et testimise eesmärk on esitatud tarkvara, seadmete, tööriistade ja detailide hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuetele vastavuse tuvastamine. Sarnaselt, pidi olema RHAD-st tulenevalt arusaadav, et kui testimise tulemusena ei vasta esitatud tarkvara, seadmed, tööriistad ja detailid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, siis lükkab vastustaja pakkumuse tagasi. Hankija on RHS § 114 lg 2 alusel seda teinud. Vastustajal oli õigus seadmeid ja süsteemi testida, mis tähendab, et testiti kogu funktsionaalust, et see vastaks alusdokumentides toodud nõuetele. Vastustaja on RHAD Lisa 1 p 1.1. kirjeldanud, et hangib süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud aktiivjälgimise seadmeid (GPS põhised) ja lokaalseid jälgimisseadmeid, koos tervikliku tarkja riistvaralise lahendusega (sh vajalike sideteenuste ja litsentsidega). Vastustaja on RHAD lisas 3 nimetanud kõik nõuded, millele tarkvara, seadmed, tööriistad ja detailid peavad vastama. RHS § 3 lg 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel tegutseb hankija läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Vastustaja on pidanud kinni enda seatud hanketingimustest, st kogu hanke eseme vastavust testinud nagu riigihanke alusdokumentides kirjeldatud oli. Alusdokumentides toodud nõuded on koostatud vastavalt hanke eseme kasutuse eesmärgile, st süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks. Seega tuleneb alusdokumentidest, et seadmeid testitakse nõuetele tulenevalt nende kasutuse eesmärgist. Kasutuse eesmärgist tulenevalt on vastustaja testinud tavaolukorras seadmete kasutamist. Testimise tingimusi ei olnud võimalik eraldiseisvatena välja tuua, kuna varasematest turu-uuringutest lähtus, et erinevad võimalikud pakkujad kasutatavad erinevaid süsteeme elektrooniliseks jälgimiseks, seega ei olnud võimalik kirja panna üheseid tingimusi, mis vastaks kõigile võimalikele turul olevate toodetele. Hankijal on aga kohustus, mitte seada nõudeid, mis piiraks konkurentsi, seega otsustas vastustaja kehtestada vaid hanke eseme eesmärgipäraseks kasutamiseks mõeldud nõuded, mida vastustaja pidi kontrollima. Hankedokumentide Lisa 1 punkti 3.3. kohaselt peab pakkuja esitama hankedokumendi lisa 3 alusel pakutava süsteemi ja seadmete tehnilise kirjelduse sellises detailsusastmes, mis võimaldab hankijal kontrollida pakkumuse vastavust esitatud tingimustele. Seda võis teha eraldi dokumendis. Vastustaja on seega väljendanud, et pakkuja vastutab selle eest, et nende poolt antavad juhised kogu hanke eseme nõuetele vastavuse testimiseks on piisavad ja korrektsed. Teabevahetuses palus kaebaja võimalust pakkuja esindajal testimisel osaleda, et pakkuda tuge ning vastata küsimustele. Vastustaja selgitas teabevahetuse 05.01.2023 vastuses, et ei kasuta välist tuge testimisel, kuid küsimuste korral võtab pakkujaga ühendust, mida ta ka 15.03.2023 ning 17.03.2023 tegi. Vastustaja lähtus vastates hanke alusdokumentidest, kuna alusdokumendid ei näinud ette pakkujate esindajate viibimist testimisel. Vastustajal oleks olnud küll võimalus hanke alusdokumente muuta, kuid selle tegemine hankemenetluse keskel oleks toonud kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna kõigil võimalikel pakkujatel ei oleks pruukinud olla võimalik saata oma esindajat testimisele. See oleks, aga pannud osad pakkujad eelistatud seisundisse võrreldes teistega, mis ei ole kooskõlas hankeõiguse üldpõhimõtetega.
24.Vastustaja on testinud seadmeid erinevate nõuetele vastavuse osas eraldi, mis tähendab, et testinud seadmeid selliselt, et kontrollib erinevaid nõudeid erinevates testides. Vastustajal tuli
ette olukordi, kus esialgse testi tulemusena oli nõue vastav, kuid testides seadmete muule nõudele vastavust, esines mittevastavus varasemalt testitud nõudes. Vastustaja tegi seega kordusteste erinevate nõuete osas, et välja selgitada, kas mittevastavus on ühekordne või esineb seda korduvalt.
25.Vastustajale esitati ühe pakkuja poolt 12 seadet (6 lokaalse jälgimise seadet ja 6 GPS seadet), mistõttu kui ühes seadmes esines mittevastavus, pidi ta kontrollima, kas tegemist on seadmete puhul läbiva mittevastavusega või esineb probleem ainult ühel seadmel. Vastustaja on seega kasutanud pakkujaid toetavat meetodit, kuna ei ole välistanud pakkumusi ühekordsete anomaaliate tõttu, vaid viinud läbi usaldusväärse testimise, testides seadmeid uuesti olukordades, kus esines mittevastavus.
26.Vastustajal on võimalik pakkumus vastavaks tunnistada, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija on oma kaalutlusõigust kasutanud. Testimisel ilmnenud vigade puhul oli tegemist sisuliste puudustega, mida ei ole võimalik eirata ja mittesisulisteks pidada. Kaebaja pakkumuses esines 14 sisulist nõuetele mittevastavust, mistõttu ei saanud hankija oma kaalutlusõigust kasutada selliselt, et tunnistaks pakkumuse vastavaks. Kõikide RHAD-s esitatud nõuete puhul kasutas hankija oma vastavat kaalutlusõigust.
27.Vastustaja jääb seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD Lisa 3 tingimustele 55 ja 117, st nõuded, et lokaalse valve seade peab näitama ja kuvama GSM-signaali tugevust (tingimus 55) ja seadmed toimivad ja töötavad Eesti mobiilsidevõrgus (tingimus 117), on täidetud. Sellega nõustus ka VAKO vaidlustusmenetluses tehtud otsuses. Kolmas isik on kinnitanud, et nende pakutavad seadmed vastavad nõudele 55. Vastustaja on kontrollinud nõudele vastavust ning esitanud selles osas tõendid. Vastustaja ei ole üheski RHAD-s viidanud, millises võrgus (2G, 3G, 4G, 5G) peab GSM-sidet kasutav seade töötama, kuna teenusepakkumise perioodil võivad võrgud muutuda. Pakkujal peab olema valmisolek, et igal juhul töötab seade kogu teenusepakkumise perioodi jooksul kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes. Vastustaja kasutas testimise käigus kolmanda isiku seadmesse seadistatud SIM-kaarti ning võrguühendus toimis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja 28.04.2023 ning VAKO 07.06.2023 tehtud otsused on õiguspärased.
29.Vastustaja algatas 26.12.2022 avaldatud hanketeatega konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „Elektrooniliste valveseadmete rent“, mille eesmärgiks on sõlmida hankeleping ühe pakkujaga süüdimõistetute ja vahistatute jälgimiseks mõeldud aktiivjälgimise (GPS põhised) ja lokaalse elektroonilise valveseadmete kasutusrendiks koos tervikliku tark- ja riistvaralist lahendusega (sh vajalike sideteenuste ja litsentsidega) (RHAD Lisa 1 p 1.1.).
30.RHAD Lisa 1 p 4.4. ja 4.5. selgitavad, millistele nõuetele peab vastama aktiivne ja lokaalne jälgimissüsteem, sh: - aktiivse jälgimissüsteemi eesmärk on omada pidevat ülevaadet jälgitava asukohast ning vajadusel määrata tema asukoht ja liikumine reaalajas (p 4.4.1.);
- aktiivsest jälgimisseadmest saadav teave peab olema õigeaegne, täpne, muutumatu ja usaldusväärne ning peab hoidma sidet elektroonilise turvaprogrammiga üle GSMmobiilsidevõrgu. (p 4.4.2. viimane lause); - aktiivne jälgimisseade peab suutma tuvastada jälgitava asukoha reaalajas ja võimaldama tema teekonda (kaardil) hiljem vaadata. (p 4.4.3. esimene lause); - lokaalne jälgimissüsteem peab traadita side kaudu jälgima jälgitavat, eelnevalt kindlaksmääratud kohtades. Lokaalse jälgimissüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada, kas jälgitav viibib lokaalse jälgimisseadme levialas või väljaspool seda (p 4.5.1.).
31.Riigihanke eesmärgi saavutamiseks nägi vastustaja ette RHAD Lisas 3 „Elektrooniliste valveseadmete ja süsteemi spetsifikatsioon ja pakkumisvorm“ sätestatud spetsiifilisemad nõuded, millele peavad jälgimisseadmed ja süsteem vastama ning pakutavate seadmete testimise (RHAD Lisa 1 p 4.1. ja 3.4.). Testimisele on lisaks viidatud hanke alusandmetes sisalduvate hindamiskriteeriumite ja hinnatavate näitajate juures, kus kriteeriumite 3. punkti „Testimise tulemused“ juures on märgitud tüübi ja hindamismeetodina „Kvaliteet, hankija hinnatav“ ning hindamismetoodika ja kriteeriumi kirjelduses selgitatud, et hankija hindab pakkuja esitatud seadmeid vastavalt hankedokumendi lisa 3 (süsteemi ja seadmete spetsifikatsioon) määratud tingimustele. Testimise tingimused ja nende eest antavad punktid on toodud lisa 3 nõuetes 132-138.
32.Pakkuja, kelle pakkumus tunnistatakse edukaks, testitavate seadmete kogus arvestatakse maha esmasest seadmete tellimusest (RHAD Lisa 1 p 3.5.). Testitavad seadmed pidid seega vastama nõuetele, seda eelkõige RHAD Lisa 1 p 4.1.1.1. viidatud Lisas 3 sisalduvate kohustuslike nõuete osas, mis pidi olema täidetud juba hankes osalemiseks (esialgse pakkumise esitamisel).
33.Vastustaja ei näinud RHAD-s ette täpsemaid reegleid, kuidas peab testimine toimuma, kuid dokumentidest nähtub selgelt seadmete testimine, kvaliteedi hindamine ning nõuded, mille täitmist pakkumuse puhul kontrollitakse. Euroopa Kohus on 05.12.2013 otsuses asjas nr C561/12 leidnud, et hankijal ei ole lubatud pidada pakkujatega läbirääkimisi pakkumuste üle, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses sätestatud kohustuslikele nõuetele. Eelotsuse kohaselt tuleb hankedokumentide kohustuslikke ja soovituslikke tingimusi eristada selgelt ning seda on ka vastustaja RHAD Lisas 3 teinud, märkides nõuete juurde, kas tegemist on kohustusliku, valikulise või läbiräägitava tingimusega.
34.Testimise näol on seega tegemist pakkumuse kvaliteedi hindamisega, st RHAD Lisa 3 nõuetele vastavuse hindamisega. Juhul kui kvaliteet ei ole tagatud, siis ei vasta jälgimisseadmed hanke eesmärgile ning vastustajal oli kohustus tunnistada pakkumus mittevastavaks.
35.Kaebaja ei vaidlustanud riigihanke alusdokumente RHS-s sätestatud korras ja tähtaega järgides, kuid on asunud hiljem tegema vastustajale etteheiteid nendes sisalduvate hindamise reeglite ning täpsema testimise protseduuri või juhise puudumise osas. Kehtiva üldpõhimõtte kohaselt ei saa kaebaja enam hiljem selliseid etteheiteid teha. Euroopa Kohus on küll rõhutanud, et hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus (otsus asjas nr C-538/13: eVigilo, p-d 55-58) (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198 p 22), kuid antud juhul kohtule sellist mõjuvat põhjust ei nähtu ning kohus ei näe ka hindamise lähtealustes puudusi. Arvesse tuleb
võtta, et pakkujad suutsid pakkumused esitada ega soovinud eelnevalt vastustajalt testimise tingimuste kohta selgitusi. Testimise tulemuste kriteeriumit ennast ei ole kaebaja vaidlustanud.
36.Riigikohus on selgitanud, et kui kvaliteedi hindamisel ei ole hankija täpseid reegleid kehtestanud, tuleb kohtul kontrollida, kuidas on hankija oma hinnanguteni jõudnud. Selleks tuleb kohtul veenduda, kuidas viidi läbi kvaliteedi hindamine ja kas selle tulemusel andis hankija õiguspärase haldusakti.
37.Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsusest asjas nr 3-20-1198 p-st 26 tuleneb põhimõte, mille kohaselt võib kohus hinnata üksnes neid poolte väiteid, mis mõjutavad vaidluse lõpptulemust.
38.Kui kaebaja seadmed ei vasta juba ühele vastustaja kehtestatud nõudele, siis ei vasta tema pakkumus vastavustingimustele. Sel juhul on VAKO 07.06.2023 otsuse resolutsioon õige ning puudub alus VAKO 07.06.2023 ja vastustaja 28.04.2023 otsuste tühistamiseks. Seega saab kohus piirduda kaebaja seadmete puhul RHAD Lisa 3 nõuete 57 ja 79 hindamisega, mille osas VAKO leidis, et nende osas ei vasta kaebaja seadmed nõuetele.
39.Kolmanda isiku seadmete nõuetele vastavuse kontrolli osas piirdub kohus RHAD Lisa 3 nõuete 55 ja 117 hindamisega, mille osas VAKO leidis, et nende osas vastab kolmanda isiku pakkumus nõuetele.
40.RHAD Lisa 3 kirjeldatud nõuete 55,57,79 ja 117 täitmise kontrollimise osas kogus kohus vastustajalt dokumentaalsed tõendid (sh ekraanitõmmised, videofailid) ja kuulas 05.07.2023 toimunud kohtuistungil üle kaks tunnistajat kaebaja ja kolmanda isiku jälgimisseadmete testimise osas.
41.Kaebaja on 10.07.2023 esitanud kohtule taotluse piirata kolmandate isikute juurdepääsu kohtuistungi protokollile ja helisalvestisele, kuivõrd peab oma ärisaladuseks tunnistajate poolt antud kaebaja seadmete testimist puudutavat informatsiooni. Kohus võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga muuhulgas ärisaladuse hoidmise eesmärgil (HKMS § 88 lg 2, § 79 lg 1 p 5). Kuivõrd kaebaja on määratlenud ärisaladust sisaldavad dokumendid, millest teatavaks saamine kolmandale isikule, kes on kaebaja konkurent, võib kaebaja majanduslikke huve kahjustada ning kohtul puudub alus selles kahelda, rahuldab kohus kaebaja taotluse (HKMS § 162 lg 1). Ühtlasi piirdub kohus oma otsuses tunnistajate ütluste väljatoomisel üksnes testimise läbiviimise kohta antud üldise informatsiooniga, mille avalikuks saamine ei peaks eelduslikult kaebaja huve kahjustama, kuid annab siiski olulist teavet testimist läbi viinud isikute pädevuse ning testimise asjaolude kohta.
42.Tunnistaja L. M. kinnitas, et on vastustaja hankekomisjoni liige, kes tegi otsuse, et kaebaja pakkumus ei vasta RHAD nõuetele. L. M. määrati hankekomisjoni liikmeks, kuivõrd ta on seotud hanke tehniliste tingimuste loomisega ning on osaline testimistiimis. Tunnistaja kinnitas, et teisteks komisjoni liikmeteks on T. N. - hankejurist, J. K. - vanglate infosüsteemide tiimist, M. S. – Tallinna Vangla taasühiskonnastamise talituse juhataja. L. M. osales kaebaja aktiivjälgimisseadmete testimises 14.03-12.04.2023. RHAD Lisa 3 nõudes 57 viidatud statsionaarset seadet, mis on isiku koju paigaldatav seade ja kontrollib isiku kodusolemist, kontrollisid teised tiimiliikmed, sh M. M.. L. M. selgitas, et kõiki pakkujate seadmeid ei kontrollitud võrdsel arvul kordadel, probleemide esinemise korral tehti seadmetele korduvaid kontrolle. Seadmeid kontrolliti tavatingimustes ning iganädalaselt otsiti uus olustik. Testtiimis otsustati, kuidas testida. Testimisel juhinduti pakkuja suunistest, kogu esitatud materjalist.
43.L. M. testis kaebaja seadme vastavust RHAD Lisa 3 nõudele 79, mille kohaselt peab jälgitava kantav seade olema kergelt paigaldatav ning paigaldusprotsess peab olema ühe isiku poolt teostatav maksimaalselt 15 minuti jooksul. L. M. tuvastas korduvalt erinevates kohtades nii sise- kui välitingimustes nõudele mittevastavuse, mille tingisid probleemid asukoha määramisega. Mittevastavused fikseeriti filmimise, pildistamise ja süsteemiväljavõtete näol.
44.Tunnistaja M. M. kinnitas, et töötab Justiitsministeeriumis taasühiskonnastamise talituses nõunikuna. Tunnistaja kaasati riigihanke, mille eesmärgiks on leida seadmed kriminaalhooldusaluste jälgimiseks, testimistiimi nn endise töötaja „testamendiga“. Tunnistaja kaasas testimistiimi omakorda M. M. (vanemkriminaalhooldusametnik). M. M. testis jälgimisseadmeid perioodil 14.03-12.04.2023 ning sel ajavahemikul kaebaja seadmeid 1 nädal ja lisaks peale seda, kui oli ära testinud teised pakkujad, veelkord.
45.M. M. testis aktiivjälgimisseadmete vastavust RHAD Lisa 3 nõudele 79 ning statsionaarse seadme vastavust RHAD Lisa 3 nõudele 57 (statsionaarne seade peab suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita) ning tuvastas mõlema nõude osas mittevastavused. Nõude 79 mittevastavuse tingisid probleemid asukoha määramisega, olenemata sellest, kus seadet testiti. Testimise tulemused fikseeriti. Tunnistaja märkis istungil, et ei usaldaks oma kogemusele tuginedes kaebaja pakutud seadet, sest see ei vasta nõuetele.
46.Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kahelda, et vastustaja on pakkujate seadmeid põhjalikult kontrollinud ja testinud, hinnanud nende kvaliteeti ning seejuures on testimisse kaasatud pädevad isikud, sh isikud, kes teevad jälgimisseadmetega igapäevaselt tööd; testimise käigus tuvastatu on fikseeritud ja jälgitav.
47.Vastustaja on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluse käigus esitanud kohtule jälgimisseadmete testimise käiku ja tulemusi sisaldavad ekraanitõmmised, videofailid jm dokumendid. Dokumendid sisaldavad ärisaladust ning on seetõttu konfidentsiaalsed, mistõttu piirdub kohus vaidluse eseme osas esitatud dokumentide nimetamisega ning lähtub nende hindamisel üldisest kirjeldusest ja tulemist.
48.RHAD Lisa 3 nõude 57 kontrollimise osas esitas vastustaja järgmised tõendid: - 16.05.2023 vastus vaidlustusele p 13.5 selgitused koos ekraanitõmmistega; -
16.05.2023 vastus vaidlustusele Lisa 14 ja 04.07.2023 kohtunõude vastuse Lisa 3 Testimise koondfail, nõude 57 mittevastavuse kohta kirjeldus: lahter N67;
-
04.07.2023 kohtunõude vastuse Lisa 1 – SuperCom Ltd testimise tõendid;
-
04.07.2023 kohtunõude vastuses ja 16.05.2023 vastuses vaidlustusele Lisas 15 sisalduvad videofailid.
49.RHAD Lisa 3 nõude 79 kontrollimise osas esitas vastustaja järgmised tõendid: -
16.05.2023 vastus vaidlustusele p 13.6 selgitused koos fotodega ja Lisa 8, 8-1, 8-2;
-
16.05.2023 vastus vaidlustusele Lisa 14 ja 04.07.2023 kohtunõude vastuse Lisa 3 – Testimise koondfail, nõude 79 mittevastavuse kohta kirjeldus: lahter N89;
-
16.05.2023 vastus vaidlustusele lisas 12 sisalduv kasutusjuhend, lk 80 p 3;
50.Kolmanda isiku pakkumust puudutava RHAD Lisa 3 nõude 55 ja 117 tõendid: -
16.05.2023 vastus vaidlustusele Lisad 16, 16-1, 16-1-1 ja 16-1-2;
-
04.07.2023 kohtunõude vastuse Lisa 3 – Testimise koondfail;
-
selgitused vastustaja 26.05 täiendavate seisukohtade punktides 25-27 ja 27.06.2023 vastuses kaebusele p 29-30.
Kaebaja seadme vastavuse kontroll RHAD Lisa 3 nõudele 57
51.RHAD Lisa 3 nõue 57 on sõnastatud järgmiselt: „Statsionaarne seade peab suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita“. Vastustaja esitatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest (16.05.2023 vastus vaidlustusele, Lisa 13) nähtub, et testimise käigus üks testimisele saadetud statsionaarne seade ei suutnud töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita.
52.Kohus nõustub VAKO-ga, et selle nõude puhul on vastustaja tõendanud, et üks kaebaja poolt testimisele esitatud seade ei töötanud vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Seda kinnitavad vastustaja selgitused koos testimist ja selle käiku kajastavate ekraanitõmmiste, videote jm dokumentidega (vt p 48 nimetatud tõendid). Ekraanitõmmistelt nähtub muuhulgas testimise aeg ning sel ajal süsteemis kuvatud info; videotelt seadme asetus ja info, vooluvõrgust eemaldamise aeg, 24 tunni möödumisel seadme olek ja sisselülitamisel kuvatav info. Ühtlasi kinnitavad 05.07.2023 toimunud istungil antud tunnistaja M. M. ütlused RHAD Lisa 3 nõude 57 kontrollimist ning mittevastavuse tuvastamist.
53.Kaebaja väide, et töötamine alla 24 tunni on võimalik üksnes siis, kui aku polnud täidetud (laetud), ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja 19.06.2023 kaebuse Lisas 2 sisaldub kaebaja põhjalikum argumentatsioon kaebaja seadmete nõuetele vastavuse kohta tingimuste 57 osas, mis on konfidentsiaalne ja mida ei ole kohtul seetõttu võimalik üksikasjalikult käsitleda. Kohus leiab, et esitatud dokumendist ei tulene asjaolusid, mis lükkaksid ümber vastustaja esitatud väited ja tõendid RHAD Lisa 3 nõudele 57 mittevastavuse osas. Kohus möönab, et mittevastavus on tuvastatud vaid ühel seadmel ning VAKO ja vastustaja on ekslikult käsitlenud nõude täitmist varuaku abil, kuid see ei muuda lõppjäreldust, et vastustaja on kvaliteedi hindamisel teinud kaalutlusotsuse, millest lähtuvalt ei vasta statsionaarne seade RHAD lisa 3 nõudele 57, kuivõrd testimisel tuvastati seadme mittevastavus. Kohus ei nõustu kaebajaga selles osas, et test ebaõnnestus ebaõige kasutuse tõttu, kuivõrd vastustaja esitatud tõendite ning tunnistaja M. M. ütluste põhjal puudub alus kahelda testimise korrektsuses ning testimise läbiviijate pädevuses. Kaebaja seadme vastavuse kontroll RHAD Lisa 3 nõudele 79
54.RHAD Lisa 3 nõue 79 on sõnastatud järgmiselt: "Seade, mida jälgitav kannab, peab olema kergesti paigaldatav jälgitava keha külge. Seadme paigaldusprotsessi peab saama läbi viia ainult ühe paigaldajaga ja peab olema nii lühike kui võimalik. Seadme paigalduseks (koos mõõtmiste ja seadme seadistamistega) ei tohi kuluda rohkem aega kui 15 min. Paigaldusprotsess toimub jälgitava ruumides.
Pakkuja peab täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad ja selleks hinnanguliselt kuluva aja. "
55.Vastustaja esitatud pakkumuse tagasilükkamise põhjendustest (16.05.2023 vastus vaidlustusele, Lisa 13) nähtuvalt kulub kogu jälgimisseadme (võru ja telefon) paigaldamiseks, koos mõõtmiste ja seadmete seadistamisega rohkem aega kui 15 minutit ja see on tingitud asjaolust, et telefoni isiku lisamisel ei tuvasta/ei leia süsteem isiku asukohta. Testimisel ilmnenud nõudele mittevastavust kinnitavad vastustaja selgitused koos testimist ja selle käiku kajastavate ekraanitõmmiste, videote jm dokumentidega (vt p 49 nimetatud tõendid), millelt nähtuvad muuhulgas testitavad seadmed, neil kuvatav info, testimise toimumise aeg ja koht. 05.07.2023 toimunud istungil kinnitasid nii tunnistaja L. M. kui ka M. M., et seadmete paigaldamiseks kulus rohkem aega kui 15 minutit, sest telefon ei suutnud tuvastada isiku asukohta, kuigi testimisel prooviti erinevaid asukohti.
56.Vastustaja lähtus testi teostamisel kaebaja pakkumuse lisaks olevas kasutusjuhendis (16.05.2023 vastus vaidlustusele, Lisa 12) lk 80-82 toodud seadme seadistamise protsessist ning pöördus nõude 79 täitmisega seonduvalt ka kaebaja poole. 22.03.2023 (08.05.2023 vaidlustuse lisa 3) on kaebaja vastustajale vastanud ja selgitanud probleemi põhjuseid ja lahendusi, sh seadme konfiguratsiooni muutmise võimalust.
57.Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ning VAKO 07.06.2023 otsuses tooduga, mille kohaselt, lubades testimiseks esitatud seadet (seadme konfiguratsioone) muuta, oleks tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega. Kaebaja testimiseks esitatud seadmed pidid vastavalt RHAD Lisa 1 hankeeseme üldise tehnilise kirjelduse punktile 3.4 võimaldama testida pakkuja poolt pakutava süsteemi kõiki funktsionaalsusi. Seega pidid testimiseks esitatud seadmed olema selliselt seadistatud, et vastasid vähemalt kõigile RHAD Lisas 3 toodud kohustuslikele tingimustele. Vastustaja ei saanud anda kaebajale võimalust muuta seadistusi. Puudub alus kahelda, et vastustaja on lähtunud seadmete testimisel kaebaja esitatud dokumentidest ning kasutusjuhendis toodud seadme seadistamise protsessist. Kaebaja pole viidanud ühelegi pakkumuses esitatud dokumendile, kus oleks kirjas, et kui testimise ajal ilmneb, et GPS-i signaali nõrkusest tulenevalt ei ole võimalik koheselt asukohta tuvastada, võimaldavad kaebaja seadmed selle osa protseduurist vahele jätta vajutades nuppu „skip“.
58.Kaebaja 19.06.2023 kaebuse Lisas 2 sisaldub kaebaja põhjalikum argumentatsioon kaebaja seadmete nõuetelevastavuse kohta tingimuse 79 osas, mis on konfidentsiaalne ja mida ei ole kohtul seetõttu võimalik üksikasjalikult käsitleda. Kohus leiab, et kaebaja selgitused ja seisukohad ei lükka ümber vastustaja esitatud tõendeid nõudele mittevastavuse osas. Vastustaja esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal ei õnnestunud asukoha tuvastamine ühelgi korral ilma „skip“ nupu vajutuseta, mille osas aga kaebaja juhised puudusid ning millisel juhul ei saanud ametnik veenduda süsteemi toimimises. Seega ei saanud vastustaja seadistamisprotsessi lõpule viia ning RHAD Lisa 3 nõue 79 jäi täitmata.
59.Vastustajal ei ole võimalik teha mööndusi pakutavate seadmete täpsuse, kvaliteedi ja usaldusväärsuse osas, seda eriti olukorras, kus hankeesemeks on süüdimõistetute ja vahistatute elektrooniliseks jälgimiseks mõeldud seadmed. Olukorras, kus aktiivse jälgimissüsteemi seade ei tuvastanud testimisel korduvalt ning erinevates kohtades isiku asukohta reaalajas ning ametnik ei saanud seeläbi õigeaegset, täpset ja usaldusväärne teavet, ei saanud vastustaja lugeda kaebaja pakutavat seadet nõuetele vastavaks.
Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll RHAD Lisa 3 nõuetele 55 ja 117
60.RHAD Lisa 3 nõue 55 on sõnastatud järgmiselt: „Lokaalse valve seade peab näitama ja kuvama GSM-signaali tugevust.“ Kaebaja väited, et kolmanda isiku seade ei näita ega kuva GSM-signaali tugevust, ei ole leidnud kinnitust. Vastustaja 27.06.2023 vastusest kaebusele nähtub, et kolmas isik on kinnitanud, et nende pakutavad seadmed vastavad nõudele 55. Vastustaja on lisaks esitanud tõendina 16.05.2023 vastuses vaidlustusele Lisad 16, 16-1, 16-1-1 ja 16-1-2, millest nähtuvad vastustaja ja kolmanda isiku selgitused nõude 55 osas ning kolmanda isiku testkeskkonna kuvatõmmise. Kuvatõmmisel kajastub GSM-signaali tugevuse näit. Vastustaja 04.07.2023 esitatud kohtunõude vastuse Lisas 3 – Testimise koondfail on fikseeritud vastavus RHAD Lisa 3 nõudele 55. Seega puudub olemasoleva materjali põhjal alus kahelda, et kolmanda isiku valve seade näitab ja kuvab GSM-signaali tugevust.
61.RHAD Lisa 3 nõue 117 on sõnastatud järgmiselt: „Jälgimisseade ja back-end vaheline side peab töötama Eesti mobiilsidevõrgus ning andmed peavad olema krüpteeritud. Kõik GSM-sidet kasutavad seadmed peavad olema võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APN-i.“
62.Kohus nõustub vastustajaga, et üheski RHAD-s ei ole viidatud, millises võrgus (2G, 3G, 4G, 5G) peab GSM-sidet kasutav seade töötama. Vastustaja seatud tingimus on, et seade töötab kolme suurima mobiilteenuse pakkuja võrkudes ning pakkujal peab olema valmisolek, et seade töötab neis võrkudes kogu teenusepakkumise perioodi.
63.Vastustaja on kinnitanud, et on kolmanda isiku seadet testinud ja tuvastanud, et võrguühendus toimib. Ühtlasi kinnitab kolmanda isiku pakkumuse vastavust antud nõudele vastustaja 04.07.2023 kohtunõude vastuse Lisas 3 – Testimise koondfail, millest nähtub, et kolmanda isiku pakutav süsteem opereerib Eestis 2G, 3G and 4G võrkudega (Elisa, Telia and Tele2) ning arvesse on võetud asjaolu, et Telial enam 3G võrku pole, kuid see ei mõjuta seadmete leviala.
64.Vastustaja viide Riigikohtu 19.12.2019 otsusele nr 3-19-1464, mis kajastub VAKO 07.06.2023 otsuses, on asjakohane. Kõnealuse otsuse p-s 16 on kohus leidnud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid... Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lgd 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2).
65.Kuigi vastavalt Riigikohtu praktikale võimaldaks kolmanda isiku pakkumust RHAD Lisa 3 nõudele 117 vastavaks pidada vastava kinnituse alusel, on vastustaja ka seadmete toimimise kontrollimisel leidnud, et need on võimelised töötama Eesti kolme suurima mobiiliteenuse pakkuja (praegu Elisa, Telia ja Tele2) võrkudes ning kasutama privaatset APN-i. Seega puudub alus kahelda, et kolmanda isiku seade vastab RHAD Lisa 3 nõudele 117. Kohus leiab, et antud
olukorras on ka pakkujate võrdse kohtlemise aspektist oluline, et vastustaja on seadme toimimist kontrollinud ega ole piirdunud üksnes kinnitusega.
66.Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks hankemenetluses pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Kõikidel pakkujatel oli võrdsetel alustel võimalus hankemenetluses osaleda ning esitada oma pakkumused. Pakkujad esitasid testimiseks samal arvul seadmeid ning kõikide pakkujate seadmeid testiti samadel alustel - vastustaja viis läbi kvaliteedi kontrolli ning lähtus seejuures ka RHAD Lisa 3 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollist. Lähtuvalt hankemenetluse esemest ei olnud vastustajal võimalik pakkumuse kvaliteedi, täpsuse ja usaldusväärsuse osas mööndusi teha.
67.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebaja pakutavad seadmed ei vasta RHAD Lisa 3 kohustuslikele nõuetele 57 ja 79 ning kolmanda isiku seadmed vastavad nõuetele 55 ja 117, mistõttu on VAKO 07.06.2023 otsuse resolutsioonis kajastuv otsustus õige ning kaebaja kaebus VAKO 07.06.2023 otsuse ja vastustaja 28.04.2023 otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
68.Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, tuleb ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Menetluskulud
69.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.