SuperCom Ltd kaebus Registrite ja Infosüsteemide 28.04.2023 otsuse nr 34 osaliseks tühistamiseks Kaebaja SuperCom Ltd, esindajad Kadri Härginen ja Mario Sõrm Vastustaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esindaja Merle Sirje Tael Kolmas isik Buddi Ltd Tallinna Halduskohtu 22.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SuperCom Ltd määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Võtta SuperCom Ltd määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse. Rahuldada SuperCom Ltd määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.06.2023 määruse resolutsiooni p 1. Teha asjas uus määrus ning rahuldada SuperCom Ltd esialgse õiguskaitse taotlus. Keelata Registrite ja Infosüsteemide Keskusel riigihankes (viitenumber 258042) pakkujaga läbirääkimise lõpetamise kohta teate esitamine ja lõplike pakkumuste esitamise tähtaja määramine kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Jätta kaebaja taotlus piirata kolmanda isiku õigust tutvuda VAKO-le 08.05.2023 ekirjaga esitatud dokumendiga „Lisa 3 – vastused hankija küsimustele (konfidentsiaalne)“ läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) avaldas 28.12.2022 riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Elektrooniliste valveseadmete rent“ hanketeate.
2.RIK tegi 28.04.2023 käskkirjas nr 34 järgmised otsused: 1) tunnistas Buddi Ltd esialgse pakkumuse vastavaks; 2) tunnistas mittevastavaks ja lükkas tagasi SuperCom Ltd ja G4S Monitoring Technologies Limited esialgsed pakkumused; 3) lükkas tagasi Corrisoft LLC esialgse pakkumuse.
SuperCom Ltd esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse.
4.VAKO jättis 07.06.2023 otsusega SuperCom Ltd vaidlustuse Buddi Ltd-d puudutavas osas läbi vaatamata ning vaidlustajat puudutavas osas rahuldamata. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) riigihangete seadus (RHS) ei näe ette, et hankija peab konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses tegema otsuse nõustumuse andmiseks alustada läbirääkimisi ja esitada läbirääkimiste tulemusena pakkumus. Tegemist on informatiivse tegevusega; 2) pakkumuse vastavust hinnati ka läbi seadme testimise ja see omas mõju pakkumuse vastavaks tunnistamisele (hankedokument (HD), p-d 9.4.1, 12.1, 12.2 ja 16). Riigihanke alusdokumentides oli selgelt kirjas, et seadmed tuleb esitada testimiseks. Pakkujal ei saanud jääda arusaamatuks, et testitakse seadmete vastavust kehtestatud nõuetele ja ka see, et seadmete vastavusest nõuetele sõltub, kas pakkumus tunnistatakse vastavaks või lükatakse tagasi; 3) vaidlustaja pakkumus lükati tagasi, kuna tema seade ei vastanud HD lisa 3 nõuetele 14, 20, 21, 22, 32, 36, 41, 47, 49 ja 51. Hankija testis süsteemi selliselt, et võru ja telefon olid eraldatud. Hankija tuvastas testimisel, et HD lisa 3 nõudeid 37, 52, 57 ja 79 ei täideta. Hankija lükkas pakkumuse tagasi, kuna testimiseks vajalik materjal on puudulik; 4) pakkumuse mittevastavused, mis on tuvastatud testimisel selliselt, et võru ja telefon on eraldatud, ei ole pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Vaidlustaja pakutud süsteem töötab nii, et võru ja telefon on koos ning selline süsteemi tööpõhimõte pole HD-ga vastuolus; 5) HD lisa 3 p-i 37 kohaselt peab jälgimisseade suutma käivitamisel sooritada eneseteste, et kontrollida täielikku funktsionaalsust. Kui seadmel on probleeme, peab tõrgete info liikuma jälgimisrakendusse ja kogu teave tuvastatud rikete kohta tuleks edastada kasutajatele. Tõendatud pole see, et seade ei vasta lisa 3 p-s 37 märgitud nõudele; 6) HD lisa 3 p-i 52 kohaselt peab seade tuvastama nende liikumise (kui need tuleb fikseerida eelnevalt kindlaksmääratud asukohta) ja seejärel teavitama jälgimisrakendust liikumisest. Videofailidest ja kuvatõmmistest tuleneb, et seadet liigutati seitsmel korral, aga jälgimisrakenduses kuvati liikumised viiel korral. VAKO möönab vaidlustaja seisukoha õigsust, et testiks seadme paigaldamine võis mõjutada testi tulemust. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vaidlustaja pakkumuse mittevastavus HD lisa 3 nõudele 52 on tõendatud; 7) HD lisa 3 p-i 57 kohaselt peab statsionaarne seade suutma töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Hankija tõendas, et seade ei töötanud vähemalt 24 tundi ilma elektrita. Test ei kinnita seega vaidlustaja väidet, et seade töötaks vähemalt 24 tundi. Vaidlustaja ise on oma pakkumuse lisa 3 tabeli lahtris J57 välja toonud, et PureCom töötab vähemalt 24 tundi varuakuga; 8) HD lisa 3 p-i 79 kohaselt peab seade, mida jälgitav kannab, olema kergesti paigaldatav jälgitava keha külge. Seadme paigaldusprotsessi peab saama läbi viia ainult ühe paigaldajaga ja peab olema nii lühike. Seadme paigalduseks (koos mõõtmiste ja seadme seadistamistega) ei tohi kuluda rohkem aega kui 15 min. Paigaldusprotsess toimub jälgitava ruumides. Pakkuja peab täpsustama paigaldusprotsessi üksikasjad ja selleks hinnanguliselt kuluva aja. Hankija 2(6)
3-23-1373 tuvastas, et seadme paigaldamiseks kulub rohkem kui 15 min. See on tingitud sellest, et telefoni isikule lisamisel ei tuvastata/ei leia süsteem isiku asukohta. Vaidlustaja vastas hankijale, et esmakordsel seadistamisel on see mittevastavus võimalik ja palunud võimaldada vastav muudatus teha. Kui hankija lubaks seadet muuta, oleks tegemist lubamatu muudatusega; 9) kolmanda isiku pakkumus vastab HD-le.
Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse hankija 28.04.2023 otsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist ja riigihanke menetluse peatamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kui riigihanke menetlust ei peatata, siis jätkab hankija kolmanda isikuga läbirääkimisi ja ta saab määrata lõpliku tähtaja pakkumuse esitamiseks. Läbirääkimiste kestuseks on arvestatud 2–4 nädalat. Pärast läbirääkimiste lõpetamise teate esitamist ei ole hankijal võimalik kaebajaga läbi rääkida. Hankija lõpetaks läbirääkimised enne 45-päevast tähtaega. Kolmanda isiku ettepaneku alusel saab hankija teha riigihanke tingimustes muudatusi. Kaebaja neid tingimusi ei saaks mõjutada. Peatamine ei riivaks avalikku huvi. Kolmanda isiku õigusi ei riivata, kuna temaga pole läbirääkimisi alustatud. Näiteks rahuldas VAKO kaebaja samasisulise taotluse; 2) kaebaja pakkumus vastab tingimustele 57 ja 79. Hankija pole kehtestanud testimise juhist. Hankija viis testimise läbi läbipaistmatult, mida kinnitab asjaolu, et VAKO nõustus kaebaja 14-st väitest 12 väitega. Kaebajale polnud teada, et kui sama kriteeriumi on mitmel korral edukalt testitud, et siis loetakse testimine ebaõnnestunuks. Seade vastab tingimusele, kui tingimusele vastavus on korra juba tuvastatud. Testimine ei tohtinud olla meelevaldne. Pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid ja hankija oleks pidanud kaaluma; 3) kolmanda isiku pakkumus ei vasta HD tingimusele 55 ja 117.
6.Vastustaja taotleb vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) riigihanke peatamata jätmine ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kui kaebaja pakkumus tunnistatakse vastavaks, tuleb alustada uuesti läbirääkimistega. Kui seda ei saa teha, tuleb riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada; 2) oluline avalik huvi on, et süüdimõistetuid ja vahistatuid saaks elektrooniliselt jälgida. Tänane leping kehtib kuni 07.07.2023 ja seda on kavandatud pikendada kuni 07.10.2023. Justiitsministeerium sõlmis Buddi Ltd-ga GPS-jälgimisseadmete rendilepingu, mis kehtib 29.08.2023 ja seda saab pikendada kuni 29.10.2023. Hankija saaks läbirääkimistega jätkata kõige varem alates 15.08.2023. Läbirääkimised toimuvad vähemalt kaks nädalat ja lõppeksid umbes 29.08.2023. Sellisel juhul saaks lõplikud pakkumused esitada 28.09.2023. Teenust peaks asuma osutama 60 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest ehk 27.11.2023. Kui EÕK-d ei kohaldata, saaks lepingu sõlmida hiljemalt 07.08.2023 ja teenust asutakse osutama 07.10.2023.
7.Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebus on perspektiivitu. VAKO on mõlema nõude osas tuginenud RIK-i esitatud tõenditele ja kaebaja pakkumusele. VAKO põhjendused on jälgitavad ja arusaadavad. Seejuures on nõude 79 osas kaebaja ise puudust tunnistanud (s.o esmakordsel seadistamisel on see mittevastavus võimalik ja palunud võimaldada vastav muudatus teha). Seadme kõiki funktsionaalsusi peab testima. Kui üks nõue 14-st on täitmata, on tegemist RHS § 114 p-s 2 nimetatud olukorraga; 2) avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles. EÕK kohaldamisel oleks tõenäoline, et teenuse osutamine kohtumenetluse ajal lõppeb. Justiitsministeerium ülesanne on tagada sellise meetme olemasolu, kui maakohus otsustab kohaldada elektroonilist järelevalvet.
3(6)
3-23-1373
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja õigused saavad kahjustatud, kui EÕK-d ei kohaldata; 2) kui hankija saab kolmanda isikuga läbirääkimisi jätkata ja selle kohta esitatakse läbirääkimiste lõpetamise teade, ei ole võimalik kaebajaga läbirääkimisi enam pidada (RHS § 71 lg 1); 3) halduskohus ei arvestanud sellega, et hankijal tuleb nii või teisiti kohtuasja lõplik tulemus ära oodata, enne kui ta saab lepingu sõlmida (RHS § 201 lg 31); 4) hankemenetluse peatamine on avalikes huvides. Kui kaebus rahuldatakse, võib tekkida olukord, kus hankijal tuleb riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada (RHS § 73 lg 3 p 6); 5) halduskohtu hinnang kaebuse perspektiivituse kohta on vale. Kaebaja pole pakkumuses kinnitanud, et pakkumus nõudele 79 ei vasta. Kaebuse eduväljavaated on head, kuna VAKO pidas suuremas osas kaebaja väiteid õigetena; 6) selgusetuks jääb, miks ei saa hankija olemasolevaid lepinguid RHS § 123 lg 1 p 4 alusel pikendada rohkem kui paar kuud. Tähelepanuta on jäänud asenduslepingu sõlmimine kohtumenetluse ajaks (RHS § 28 lg 3 ja lg 4).
9.Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui kohus rahuldab kaebuse, peab vastustaja uuesti kontrollima kaebaja pakkumuse vastavust. Kui vastustaja ei saa läbirääkimisi kaebajaga pidada, peaks ta hankemenetluse kehtetuks tunnistama ja alustama uut menetlust. Selles menetluses saab kaebaja osaleda; 2) avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles. Olemasolevaid lepinguid on pikendatud ja neid plaanitakse pikendada kuni 07. ja 29.10.2023. Tähtaja muutmise aluseks on RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2. Kui lepingut pikendatakse rohkem kui paari kuu võrra, on muudatus oluline. Vastustaja pole tahtlikult menetlusega venitanud (algne hankemenetlus avaldati 24.08.2022 ja selles hankes tunnistati kõik pakkujad mittevastavateks). Seejärel tuli algatada praegune riigihanke menetlus. Asenduslepingu sõlmimine pole tõenäoline. Puudub kindlus, kas sellise vähese maksumuse korral oleks keegi nõus teenust pakkuma. Hankemenetluse peatamisega kaasneb oht olulisele avalikule huvile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.Kaebaja väidab, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tema eesmärgiks on, et riigihanke menetluses peetaks ka temaga läbirääkimisi. Seejärel saaks ta esitada lõpliku pakkumuse ja edukaks osutamise korral sõlmida vastustajaga hankelepingu.
13.Kaebaja toob õigesti esile, et RHS § 201 lg 31 keelab hankijal anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks, kui pärast VAKO otsuse tegemist esitatakse hankija tegevuse peale 4(6)
3-23-1373 kaebus halduskohtusse ning kui kaebuse kohta puudub jõustunud kohtulahend. Seega on üldreegli kohaselt kohtumenetluse ajal keelatud hankelepingu sõlmimine (selle kohta vt ka riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 491 SE seletuskiri, lk 56–57; Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus asjas nr 3-22-2012, p 15). Üldreeglist on sätestatud erand HKMS § 280 lg-s 11, mis lubab kohtul hankija põhjendatud taotluse alusel anda hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks, kui avalik huvi kaalub kaebajast pakkuja huvi üles. Tegemist pole tavapärase EÕK taotlusega (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus asjas nr 3-22-2012, p 16). Kuna halduskohus pole 22.06.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 andnud hankijale luba sõlmida kohtumenetluse ajaks hankelepingut, kohaldub RHS § 201 lg-st 31 tulenev hankelepingu sõlmimise keeld.
14.Kaebaja eesmärgiks on, et ta saaks hankijaga pidada läbirääkimisi ja esitada vaidlusaluses riigihanke menetluses lõpliku pakkumuse. Kaebaja tugineb RHS § 71 lg-le 1 ja väidab, et nimetatud norm keelab pärast läbirääkimiste kohta teate esitamist kaebuse rahuldamise korral kaebajaga läbirääkimisi pidada.
14.1.Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral on hankijal õigus pidada pakkumuste üle läbirääkimisi, et parandada nende sisu ja valida välja edukas pakkumus (RHS § 67). Hankija võib läbirääkimisi pidada nende pakkujatega, kelle pakkumus on tunnistatud vastavaks (RHS § 70 lg 2). RHS § 71 lg 1 on sätestatud järgmiselt: „Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõpetamisest ja määrab tähtaja lõplike pakkumuste esitamiseks. Hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamist. Lõplike pakkumuste üle läbi ei räägita.“
14.2.RHS § 71 lg-st 1 järeldub, et pärast läbirääkimiste lõpetamist määrab hankija pakkujatele lõpliku tähtaja pakkumuste esitamiseks. Nimetatud norm ei luba järeldada, et läbirääkimised lõpetatakse iga pakkuja suhtes eraldi ja igale pakkujale määratakse eraldi tähtaeg lõpliku pakkumuse esitamiseks. Lõplikke pakkumusi peab saama hinnata koos (RHS § 71 lg 2). Vastasel korral pole võimalik edukat pakkujat välja selgitada. Seejuures võib erinevate tähtaegade lubamine kaasa tuua pakkujate põhjendamatult erineva kohtlemise (vt RHS § 3 p 2). Seega ei taga RHS § 201 lg 31 seda, et kaebaja saaks kaebuse rahuldamise korral osaleda vaidlusaluses riigihanke menetluses ja edukaks valimise korral sõlmida hankijaga hankelepingu. Kaebaja huvides pole, et hankija peaks kaebuse rahuldamise korral otsustama hankemenetluse lõpetada RHS § 73 lg 3 p 6 alusel, misjärel tuleks kaebajal uues riigihanke menetluses uuesti pakkumus esitada. Ka läbiviidav hankemenetlus peab vastama säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõttele, koormates menetluse osalejaid võimalikult vähe (RHS § 3 p 5).
Eelnevast tulenevalt esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
16.Halduskohus tugines VAKO otsuses toodud põhjendustele ja leidis, et kaebus on perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis võimalik üheselt sellist järeldust teha. Kaebaja üks põhiväidetest on, et pakutav seade suudab töötada vähemalt 24 tundi ilma elektrita ning selle asjaolu on hankija tuvastanud kaheksal korral (vt kaebuse lisa 2, p-d 4–7). Lisaks on kaebaja seisukohal, et ebaõnnestunud test oli tingitud ebaõige kasutuse tõttu (vt kaebuse lisa 2, p-d 8–12). Kaebaja toob välja ka selle, et pakkumuses pole varuakut nimetatud (vt kaebuse lisa 2, p-d 13–18). Ühtlasi märgib kaebaja, et seadet on võimalik paigaldada hankija nõutud aja jooksul (vt kaebuse lisa 2, p-d 19–37). Kui kaebaja nende väidete õigsust eeldada, ei ole kaebus perspektiivitu. Neid väiteid tuleb asja sisulise arutamise käigus täpsemalt kontrollida.
5(6)
3-23-1373
17.Üldpõhimõttena on halduskohtu seisukoht õige, et hangitava seadme vastu esineb kaalukas avalik huvi. Seadet on vaja selleks, et elektrooniliselt jälgida süüdistatavaid ja vahistatuid, kui kohus on isiku suhtes otsustanud sellist meedet kohaldada. Riigil on kohustus tagada seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Tegemist on süüteomenetluses kohaldatud meetmega, kus piiratakse intensiivselt isikute õigusi, kuid teiselt poolt tuleb kaitsta ka avalikku huvi. Ainuüksi nimetatud pole aga piisav, jätmaks esialgne õiguskaitse kohaldamata. Vastustaja toob küll välja selle, kui kaua tänased lepingud kehtivad ja et neid on võimalik mõne kuu võrra pikendada (vt käesolev määrus, p 6 alap 2 ja p 9 alap 2), kuid põhistatud pole vastustaja selgitused selle kohta, miks ei saa neid lepinguid pikendada kauemaks kui üksnes mõni kuu, s.t, milles seisneb sõlmitud hankelepingute üldise olemuse muutmine. Nimelt võimaldab RHS § 123 lg 1 p 4 kehtivat hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, sellega ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja hankelepingu maksumus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 4; sõlmitud (hanke)lepingu üldise olemuse muutmise ja lepingu muudatuse olulisuse eristamise kohta vt lähemalt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.05.2022 otsus asjas nr 3-20-1150, p-d 17– 20). Välistatud pole see, et hankijat on võimalik käsitada hoolsa hankijana. Vastustaja toob esile, et esimest korda avaldati riigihanke menetlus kohta teade 24.08.2022 ja see menetlus nurjus. Seejärel korraldati praegune riigihanke menetlus. Hankelepingu üldise olemuse muutmisena ei pruugi olla käsitatav see, et kehtivaid hankelepinguid pikendatakse, kui olemasolev hankeese jääb samaks ning pikendamise tulemusena ei suurene lepingu maksumus rohkem kui 50%. Viimati märgitut vastustaja ei väida. Eelduslikult lahendatakse hankeasjad kiiresti (vt HKMS § 275 lg 2). Kui edasise kohtumenetluse käigus peaksid asjaolud muutuma või selguma, et tekib reaalne oht sellele, et süüteomenetluses pole käesoleva kohtumenetluse tõttu võimalik elektroonilisi jälgimisseadmeid siiski kasutada, võib see tingida erinevate huvide osas praegustest hinnangutest teistsuguste hinnangute andmise (HKMS § 253 lg 1).
18.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa kolmanda isiku õiguste ülemäärast piiramist.
19.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus õigeks kohaldada esialgset õiguskaitset. Põhjendatud pole aga keelata vaidlusaluse riigihanke menetluse edasist läbiviimist. Kaebaja õigusi tagab ka see, kui kohus keelab hankijal pakkujaga läbirääkimiste lõpetamise kohta teate esitamise ja lõplike pakkumuste esitamise tähtaja määramise RHS § 71 lg 1 mõttes. Selline meede tagab selle, et hankija saab vajadusel kolmanda isikuga läbirääkimisi pidada ja kui kaebus rahuldatakse, siis võib selline võimalus olla ka kaebajal.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1.
21.Kaebaja taotlus tunnistada määruskaebemenetlus ärisaladuse kaalutlusel osaliselt kinniseks VAKO-le 08.05.2023 e-kirjaga esitatud dokumendi „Lisa 3 – vastused hankija küsimustele (konfidentsiaalne)“ osas tuleb jätta läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus juba piiras 29.06.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 kolmanda isiku õigust tutvuda kaebaja nimetatud dokumendiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.