1.Võtta asja materjalide juurde Xi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 18. märts 2023 kuni 17. juuli 2023 kohta.
2.Rahuldada Xi riigi õigusabi taotlus.
3.Määrata Xile riigi õigusabi haldusmenetluses seoses tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Eesti Advokatuuril nimetada viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. X on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles.
5.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
6.Rahuldada Xi menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks osaliselt. Tõlkida Tartu Halduskohtu 3. augusti 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1630 vene keelde ja vabastada taotleja selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest. Ülejäänud osas jätta tõlkeabi saamise taotlus rahuldamata.
7.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse p-de 2–7 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Määruse ärakiri edastatakse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5) ning teadmiseks taotlejale ja Politsei- ja Piirivalveametile (PPA).
3-23-1630
ASJAOLUD
1.X (taotleja) esitas 18. juulil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on PPA alustanud 19. aprillil 2022 tema suhtes menetluse pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning tema väljasaatmiseks Venemaale. Taotlejal ei ole juriidilisi teadmisi ning ta on invaliid (mh psüühiline haigus), mistõttu ta ei suuda selles menetluses oma õigusi ise kaitsta. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks. Menetlus riivab intensiivselt taotleja õigusi ja teda võidakse välja saata Venemaale, kus ta ei ole kunagi elanud ning kus tal ei ole lähedasi. Taotleja palub määrata talle esindajaks vandeadvokaat A. Matvejevi, kes on nõus tema õigusi selles menetluses kaitsma. Lisaks esitas taotleja kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest ja menetlusdokumentide tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest vabastamiseks. Taotleja palub kohtul kõik talle kättetoimetatavad dokumendid tõlkida vene keelde, kuna ta ei valda eesti keelt.
2.Kohus esitas 21. juulil 2023 asjaolude täpsustamiseks PPA-le kohtunõude, mille vastuseks teatas PPA 25. juulil 2023 kohtule, et Viru Vangla tegi 7. aprillil 2022 PPA-le ettepaneku taotleja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ning talle lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. PPA alustas 19. aprillil 2022 taotleja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse (nr 15.3-3.1/814-1). PPA viitas menetluse alustamise teates välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa tunnistada kehtetuks, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikult korrale ja julgeolekule, märkides, et elamisloa kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg-st 31 tulenevalt lahkumisettekirjutuse tegemine ning VSS § 74 lg 2 alusel Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamine kuni viieks aastaks. Praegu menetlus kestab, otsust taotleja elamisloa osas ei ole veel tehtud ning tema pikaajalise elaniku elamisluba on kehtiv.
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Tegemist on seaduses ette nähtud riigi õigusabi liikidega (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 6 ja 8).
5.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
6.Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 18. märts 2023 kuni 17. juuli 2023 kohta järeldub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused rahateenimiseks piiratud. Seega eelduslikult ei ole taotlejal piisavalt vahendeid, et tasuda õigusabiteenuse eest. Võib ka eeldada, et taotlejal ei ole piisaval määral oskusi ja teadmisi, et oma õigusi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tõhusalt kaitsta. Selleks võib takistusi seada ka isiku tervislik seisund. Kuna PPA võib koos pikaajalise elaniku
3-23-1630
elamisloa kehtetuks tunnistamisega teha taotlejale lahkumisettekirjutuse, võib menetluse tulemus isiku õigusi väga intensiivselt riivata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal esineb õigusabi saamise vajadus, et tema õigused ei jääks väheste õigusalaste teadmiste ja kogenematuse tõttu kaitseta. Kohtule pole teada, et esineksid RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
7.Kohus annab taotlejale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses, mis on seotud tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega (RÕS § 4 lg 3 p 6). See hõlmab ka riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8). Vastavalt RÕS § 17 lg-le 1 säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat võib jätkata isikule riigi õigusabi osutamist. Seega on riigi õigusabi osutaval advokaadil vajadusel võimalik jätkata taotleja esindamist ka halduskohtumenetlustes (RÕS § 4 lg 3 p 5), mis seondub sama haldusmenetlusega (pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld).
8.Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5) ning teadmiseks taotlejale ja PPA-le. Kohus juhib tähelepanu, et taotleja ei valda eesti keelt.
9.Taotleja palub kohtul tõlkida kõik talle kättetoimetatavad dokumendid vene keelde, kuna ta ei valda eesti keelt. Arvestades seda, et menetlusdokumentide tõlkimisega kaasnevad kulud ning taotleja on käesolevas asjas esitatud taotluses viidanud enda raskele majanduslikule seisundile, siis mõistab kohus, et taotleja soovib enda vabastamist menetlusdokumentide tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest.
9.1.HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja.
9.2.Taotleja vabakasutuskontolt nähtuvalt ei võimalda taotleja majanduslik seisund tal tõlketeenuse eest tasuda ning taotleja väitel ei valda ta piisaval määral eesti keelt. Seega on taotlejale tõlkeabi andmine iseenesest põhjendatud. Menetlusabi andmisel tuleb siiski arvestada, et menetlusdokumentide tõlkimine on kulukas ning menetlusosalisele tuleb tõlketeenus tagada ulatuses, mis tagab tema õiguste piisava kaitse. Kohus ei pea praeguses menetlusetapis kõikide eestikeelsete menetlusdokumentide tõlkimist vajalikuks. Taotleja menetluslike õiguste tagamiseks on piisav käesoleva määruse tõlkimine vene keelde.
9.3.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks osaliselt. Kohus korraldab Tartu Halduskohtu 3. augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1630 tõlkimise vene keelde ja vabastab taotleja selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest. Ülejäänud osas jääb tõlkeabi saamise taotlus rahuldamata.
10.Kuna taotleja on esitanud kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, siis puudub praegu vajadus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse lahendamiseks ning kohus jätab selle
3-23-1630
menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et taotlejal on võimalik esitada kohtule uus menetlusabi taotlus koos kaebusega (HKMS § 39 lg 1 p 4).
11.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.