lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1138/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 02.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1138/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

.

Kohtuasja number

3-23-1138

Määruse kuupäev

2.8.2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X (X ) kaebus Viru Vangla vastu kohustava ettekirjutuse tegemiseks seonduvalt lapse kaasavõtmise keelamisega kokkusaamistele ja perekonnaseisu toimingutele ning mittevaralise kahju 1500 eurot hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja ja X taotlus käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-23-557 rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel selles märgitud isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte X le ja X le.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 24.05.2023 X (edaspidi ka kaebaja) kaebus Viru Vangla vastu. Kaebus on esitatud ja allkirjastatud X poolt, kes on väidetavalt X i esindaja. Kaebusesse on märgitud lepinguliseks esindajaks ka vandeadvokaat Raiko Paas. Kaebuses palutakse kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja perekonnaseaduse (PKS) erinevate normide piiramine ning kohustada kaebajal mitte takistama kaasa võtta laps ( X ) Viru Vanglasse lapse isa X ga kokkusaamistele ja perekonnaseisu toimingutele ja/või alternatiivselt keelata vanglal kaebaja õiguste piiramine, sh otsustusõiguse piiramine võtta laps kaasa vanglasse kokkusaamistele ja perekonnaseisu toimingutele. Samuti palutakse kaebuses mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 1500 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas 07.06.2023 Tartu Halduskohtule volikirja, mis on tema poolt samal kuupäeval digitaalselt allkirjastatud ning milles ta volitab oma elukaaslast (eksabikaasat/tulevast abikaasat) ja lapse X i isa esindama teda ja last kõigis kohtutes kõigi õigustega, mis seadus ette näeb menetlusosalistele/kaebajale menetluses. Volikirjas on palutud kõik menetlusdokumendid vastamiseks edastada volitatud esindajale. Samuti on volikirjas märgitud, et käesolev volitus on kehtiv tähtajatult ja on antud edasivolituse õiguseta.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 22.06.2023 esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse Viru Vangla kohustamist lõpetada kaebaja PKS-s sätestatud lapse esindamise ja isikuhooldusõiguse

3-23-1138 piiramine ning kohustada vanglat lubama kaebaja laps X koos kaebajaga Viru Vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele ja perekonnaseisutoimingutele X ga või kohaldada muud kohtu poolt kaebaja õigusi tagavat meedet. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud ja allkirjastatud X poolt.

4.Tartu Halduskohtu 28.6.2023 määrusega jäeti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Määruses kohustati X kõrvaldama kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused (s.o tõendada riigilõivu tasumist ning allkirjastada ise kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus või esitada korrektne volikiri ja tõendada esindaja esindusõigust) 15 päeva jooksul alates praeguse määruse kättetoimetamisest. X sai määruse kätte 30.6.2023 ja X 15.7.2023.
5.X esitas 31.7.2023 digiallkirjastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse.
6.X esitas 4.7.2023 vastuväite, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 3-23-557 liitnud ühte menetlusse. X esitas 20.7.2023 vastuväite, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 3-23-557 liitnud ühte menetlusse. Sisuliselt on vastuväide asjade liitmise taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

7.Tartu Halduskohtu 28.6.2023 määrusega jäeti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Kohus hoiatas kaebajat, et nii kaebuses kui ka esialgse õiguskaitse taotluses on märgitud, et kaebaja on tasunud kaebuselt ja taotluselt vajaliku riigilõivu. Samas ei nähtu kohtule kohtute infosüsteemist, et kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt oleks riigilõiv tasutud. Kaebajal tuli esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta (kelle poolt ja millal tasuti), et kohus saaks makse laekumist kontrollida. Kaebaja on vaid esitanud digiallkirjastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Kaebaja pole tõendanud riigilõivude tasumist. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks.
8.Kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud ja see takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata.
9.Kohus märgib vastuseks X 4.7.2023 vastuväitele, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 323-557 liitnud ühte menetlusse järgmist: HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasjas 3-23-1138 ei ole kaebajaks X , vaid X . Kohus on haldusasjas 3-23-557 X kaebuse menetlusse võtnud. Kohtu 6.6.2023 määruses on kaebajale selgitatud mida kohus menetleb. Seega pole X 4.7.2023 vastuväide asjade liitmise kohta seaduse järgi lubatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata.
10.X esitas 20.7.2023 vastuväite, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 3-23-557 liitnud ühte menetlusse. Kaebaja ei ole asjas 3-23-557 kohtule kaebust esitanud. Kaebajaks on X . Kuna

3-23-1138 kohus tagastab kaebuse haldusasjas 3-23-1138, sest kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses puudusi, jääb taotlus asjade liitmiseks rahuldamata.

11.Kohus peab vajalikuks X le ja X le veelkord selgitada, et HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. HKMS § 32 lg 1 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg-st 2 tulenevalt tõendab volitatud esindaja esindusõigust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kaebaja poolt 07.06.2023 kohtule esitatud volikirjast ei tulene, et X oleks nimeliselt volitatud esindama X . Volikirjas on üksnes märgitud, et volitatakse oma elukaaslast (eksabikaasat/tulevast abikaasat) ja lapse X i isa, kuid X nime volikirjas välja toodud ei ole. Kohus tegi esindusõiguse kontrollimiseks ka päringu Rahvastikuregistrisse, kust ei nähtu, et X ja X oleksid omavahel abielus. Seega ei ole X l ka korrektse volikirja esitamise korral õigust olla HKMS § 32 lg 1 p-i 7 alusel kaebaja esindajaks. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et esindusõigus võiks tuleneda mõnest muust HKMS § 32 lg-s 1 toodud alusest. Ka kaebuses esindajana märgitud vandeadvokaat R. Paas ei ole kohtule praeguse vaidlusega seonduvalt pöördumisi esitanud.
12.Seni kuni rahvastikuregistris puudub märge või kaebajal/taotlejal puudub tõend selle kohta, et X on taotleja laps või seni kuni X i ja taotleja vahel ei ole abielu sõlmitud, ei ole X i puhul tegemist taotleja lapse või võõras- või kasulapsega. Seega ei ole X l ka korrektse volikirja esitamise korral õigust olla HKMS § 32 lg 1 p-i 7 alusel kaebaja esindajaks. Menetluses esitatud muud menetluslikud taotlused jäävad läbi vaatamata.
13.Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium