Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 25.07.2023, Tartu 3-23-1203 Foronte OÜ kaebus Toila Vallavolikogu 03.05.2023. a otsuse nr 41 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.06.2023. a määrus Foronte OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ Foronte OÜ, esindaja advokaat Margus Lentsius Vastustaja – Toila vald, esindaja advokaat Kaarel Berg
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale Foronte OÜ 26.06.2023. a määruskaebusele ja 17.07.2023. a täiendavale seisukohale lisatud tõendid ning vastustajale Toila valla 07.07.2023. a vastusele lisatud tõend.
2.Jätta Foronte OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Foronte OÜ (kaebaja) ja Toila valla vahel sõlmiti 11.04.2006 lasteaiateenuse osutamise leping kehtivusega kuni 31.08.2026. Lepinguga on seatud kaebajale kohustus tagada lasteaiakoha teenuse osutamine 60 lapsele alates nõuetekohastest ruumidest kuni kvalifitseeritud personali olemasoluni. Toila vallal on kohustus finantseerida 60 koha tagatus.
Toila Vallavolikogu 03.05.2023. a otsusega nr 41 (otsus nr 41) lõpetati ennetähtaegselt 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise leping.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Toila Vallavolikogu 03.05.2023. a otsuse nr 41 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
4.Tartu Halduskohus jättis 09.06.2023. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Kaebaja ja Toila valla vahel 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise lepingu puhul tuleb kehtiva kohtupraktika järgi eeldada, et tegemist on halduslepinguga. Seega on ka Toila Vallavolikogu 03.05.2023. a otsus nr 41 käsitletav haldusaktina ja halduskohtus vaidlustatav.
4.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse all peetakse silmas olukorda, kus kaebaja õiguste kaitse ilma koheste abinõude rakendamiseta oleks hiljem võimatu või oluliselt raskendatud. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et lasteaia töötajate kollektiivis valitseb ebakindlus, millele tuginedes on ühe rühma õpetaja on otsustanud töösuhte lõpetada. Ka teised lasteaia töötajad on asunud otsima uusi töökohti. Sellises olukorras ei ole sügisene lasteaiarühmade avamine ja lasteaia tegevuse jätkamine kindel. Kuna kaebaja on äriühing, kes peab eralasteaeda tütarettevõtte kaudu ja võttes arvesse, et lepingujärgne iga-aastane toetussumma on üpris suur (283 787 eurot), on tõenäoline, et ilma Toila valla lepingujärgse toetuseta ei suudaks kaebaja osutada kvaliteetseid lasteaiateenuseid Toila alevikus eralasteaiana, mistõttu esineb eralasteaia sulgemise oht. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski seda, et vastav taotlus oleks tervikuna põhjendatud ja tuleks tingimata rahuldada.
4.3.Kaebuse põhiargumendiks on see, et Toila Volikogul puudus pädevus 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise lepingu lõpetamiseks. Kohus kaebajaga ei nõustu. Nimelt sätestavad kohaliku KOKS § 4 p-d 1 ja 2, et omavalitsusorganid on: 1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel ja 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. KOKS § 7 lg 2 sätestab, et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, aga valitsusel anda korraldusi. KOKS § 22 lg 1 p-d 5 ja 8 sätestavad, et volikogu ainupädevusse kuulub muu hulgas toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine ning uute tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine.
4.4.Vaidlus puudub selle üle, et tasu lasteaiateenuse osutamiseks sõlmitud lepingu järgi tasutakse kaebajale selle eest Toila valla eelarvest. Seega leiab kohus, et otsustusõigus selle üle, kas jätkata eralasteaiateenuse osutamise finantseerimist valla eelarvelistest vahenditest või mitte, on volikogu pädevuses. Volikogu pädevusse kuulub seega ka vaidlusaluse haldusakti andmine. Väidetav lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja rikkumine ei anna samuti alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks. Puudub vaidlus selle üle, et vallal on lepingu ennetähtaegne lõpetamise õigus ja vald ei keeldu ettenähtud leppetrahvi tasumisest. Kokkuvõttes on halduskohus seega seisukohal, et tühistamiskaebuse perspektiiv on väike.
4.5.Toila vald teatas kohtule, et 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine on avalikes huvides, kuna sellega hoiab vald kokku eelarvelisi rahalisi vahendeid summas 283 787 eurot aastas, mida on võimalik suunata muusse finantseerimist vajavasse valdkonda. Toila piirkonnas elavatele lastele on tagatud lasteaiakohad Toila valla munitsipaallasteaias Naksitrallid, mis asub Voka alevikus. Valla eelarveliste vahendite otstarbekas kasutamine on kahtlemata avalikes huvides. KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt on Toila vallal kohustus tagada lasteaiakohad lastele, kelle elukoht on Toila vallas. Haldusasja materjalide kohaselt võiks lepingu ennetähtaegne ülesütlemine 2023/2024. õppeaastal puudutada vaid 3 last, kes elavad Toila valla territooriumil. Samas on vallal lepingujärgne kohustus tasuda igal aasta lasteaiateenuse osutamise eest 283 787 eurot. 2023. a kinnitatud Toila valla eelarve jaoks on see märkimisväärne summa. Kohtu hinnangul on, arvestades KELS
§ 10 lg-s 1 kindlaksmääratud valla kohustusi ja munitsipaallasteaia olemasolu Toila valla territooriumil, selline lepingujärgne rahaline kohustus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus avalike huvidega. Valla selgitusel on Toilas elavate laste vanematel võimalus kasutada munitsipaallasteaeda Naksitrallid, mis asub Voka alevikus. Valla kinnitusel on munitsipaallasteaias olemas vabad kohad. Toila ja Voka alevike vahel on umbes 5,5 km, kuid tagatud on ka tasuta ühistransport, mistõttu ei saa Toilas elavatel lastel tekkida probleeme Vokas asuvas lasteaias käimisega. Tegemist on pigem mugavuse ja harjumuse küsimusega. Järelikult ei too esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine endaga kaasa Toila valla poolt KELS § 10 lg-st 1 sätestatud avaliku kohustuse täitmata jätmist. Seda arvestades oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine pigem kaebaja erahuvides.
4.6.Kohus ei välista, et Toilas eralasteaia säilitamine oleks aastate jooksul kujunenud harjumuste ja õpetajate töökohtade olemasolu tõttu samuti avalikes huvideks, kuid avalikes huvides on ka valla eelaarveeliste vahendite efektiivne kasutamine, millel on kohtu arvates selge ülekaal. Avalikes huvides ei oleks eralasteaia toetamine valla eelarvelistest vahenditest, kus kohalike laste osakaal on väike ja neile on tagatud lasteaiakohad lähedalasuvas ning vallale kuuluvas munitsipaallasteaias. Pelgalt vallas mõnede töökohtade säilitamise eesmärgiga lasteaiateenuse jätkuvalt ostmine olukorras, kus vajadus lähtudes tegelikust faktilisest olukorrast selle järele puudub, ei ole mõistlik. Kohus rõhutab ka seda, et lepingu kehtivus on nagunii kuni 31.08.2026 ja haldusasja materjalide kohaselt ei ole vallal kohalike laste arvu vähenemise tõttu plaanis seda pikendada.
4.7.Arvestades kaebuse perspektiivi, kaalub avalik huvi 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks üles kaebajal esineva esialgse õiguskaitse vajaduse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja esitas 26.06.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu 09.06.2023. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.01.03.2023. a seisuga käis Toila lasteaias Naerumeri tõesti 47 last, kuid 11.04.2023. a seisuga juba 56 last. Lisanduvatest lastest oli üksnes ühe sissekirjutus väljaspool Toila valda.
5.2.Ekslik on määruse punktis 10.5 kajastatud väide, mille kohaselt nähtub haldusasja materjalidest, et lasteaiateenuse osutamise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine 2023/2024. õppeaastal võiks puudutada üksnes 3 last, kes elavad Toila valla territooriumil. Lasteaiateenuse osutamise lepingu ennetähtaegne ülesütlemine 2023/2024. õppeaastal puudutab otseselt ca 50 last ja nende vanemaid.
5.3.Vastustaja poolt lasteaiateenuse osutamise lepingu p-s 12.7 sätestatud etteteatamise tähtaja rikkumine on otsuse nr 41 tühistamise aluseks. Kaebajal puudub võimalus lepingut mitte täita selle kehtivuse ajal, samuti ei ole pooled leppinud kokku muu tähtaja kohaldamises kui p-s 12.7 on sätestatud. Seega ei saa kaebajale 04.05.2023 kätte toimetatud otsuse nr 41 alusel 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise leping lõppeda 31.10.2023.
5.4.Vaidlustatud halduskohtu määruses on huvide kaalumisel võrreldud kaebaja huve kohaliku omavalitsuse fiskaalsete huvidega. Sellest olulisemal kohal on lasteaias Naerumeri käivate laste ja nende vanemate õigused, samuti perekondade elukorralduslikud aspektid. Vaidlust ei ole selles, et otsuse nr 41 järgi muutub senini Toila lasteaias käinud lapse teekond, kui ta peab
edaspidi käima Voka lasteaias. Toila vald ei viinud enne otsuse nr 41 vastuvõtmist läbi analüüsi lasteaia sulgemisega kaasnevatest tagajärgedest. Määruskaebusele lisatud küsitlusest nähtub muu hulgas, et paljud senini Toila lasteaias Naerumeri käivate laste vanemad on otsustanud lasteaia sulgemisel vallast ära kolida
5.5.Toila vallal on samaväärne võimalus tuua Voka lasteaias käivaid lapsi Toilasse, mis tagaks kõigi lepinguliste kohtade täituvuse. Seejuures ei ole otsusele nr 41 eelnevalt ega kohtumenetluses argumenteeritud, et Toila lasteaias Naerumeri käivate laste viimisel Voka lasteaeda oleks valla kulubaas madalam.
6.Vastustaja esitas 07.07.2023 vastuse määruskaebusele, milles leidis, et Foronte OÜ määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 6.1.Sõltumata kaebaja esitatud laste arvu õigsusest on kaebaja sellekohased vastuväited asjakohatud. Nende väidetega argumenteerib kaebaja avalikest huvidest ning laste ja nende vanemate huvidest tulenevaid seisukohti, mis ei ole aga kaebaja enda huvid. Halduskohus on seda küll arvestanud ja leidnud, et avalikud huvid ei saa kahjustada, kuid kaebaja enda huvideks, mida ta saab halduskohtumenetluses kaitsta ning millele tugineda ka esialgse õiguskaitse osas, saavad olla vaid kaebaja enda subjektiivsed õigused (HKMS § 44 lg 1). Selliseks huviks võib olla küll majanduslik huvi teenida lepingu täitmisest tulu, kuid mitte küsimused sellest, kui suur on lasteaias käivate laste arv ning kui suurt arvu lapsi ja vanemaid mõjutab lepingu lõpetamine. Kaebaja väited Toila eralasteaias Naerumeri käivate laste ja nende vanemate huvide kaitsmise vajaduse kohta on asjakohatud, kuna need ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus nõuda esialgse õiguskaitse kohaldamist kolmandate isikute huvides.
6.2.Kaebaja ei ole vastu vaielnud otsuses nr väljatoodule, et 2023/24. õppeaastal saab vähemalt 10 last kooliealiseks, kuid lasteaeda lisandub vaid 3 last. See tähendab, et otsuse tegemisel lähtuti põhjendatult eeldusest, et laste arv kahaneb ikkagi 7 võrra. Samas tuleks vastustajal lepingu alusel ikkagi tasuda kaebajale 60 lasteaiakoha eest kuni lepingu kehtivuse lõpuni.
6.3.Halduskohus märkis õigesti, et olukorras, kus 2023/24. õppeaastal lisandub 3 lasteaiaealist last, puudutab otsus järelikult üksnes 3 last, kes elavad Toila valla territooriumil. See tähendab, et lisaks olemasolevatele lastele puudutab otsus vaid 3 last (ja nende vanemaid). Samas, nagu halduskohus veel osundas, on Toilas elavate laste vanematel võimalik kasutada Voka alevikus asuvat munitsipaallasteaeda Naksitrallid. Kohus selgitas, et sellega on vastustaja täitnud KELS § 10 lg-st 1 tulenevad kohustused nii praeguste kui ka tulevaste lasteaialaste osas.
6.4.Nagu otsuse nr 41 põhjendustes on viidatud, tuleneb lepingu p-st 12.7, et lepingu ülesütlemisest teatatakse teisele poolele ette vähemalt 6 kuud. Asjaolu, et otsuses on märgitud lepingu lõppemise kuupäevaks 31.10.2023, on asjassepuutumatu, kuna vastustajal tuleb niikuinii järgida lepingu p-s 12.7 sätestatud ülesütlemise tähtaega ja täita lepingut 6 kuud alates ülesütlemisest ning kaebajal omakorda on õigus nõuda vastustajalt lepingu täitmist sama perioodi ulatuses. HMS § 102 lg 1 järgi lõpetatakse haldusleping tsiviilseadustes sätestatud korras. VÕS § 195 lg 1 järgi toimub lepingu (korraline) ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Samamoodi tuleb ülesütlemisavaldus esitada VÕS § 196 lg 1 alusel lepingu erakorralise ülesütlemise korral. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.06.2019. a otsuses asjas nr 3-13-481 p-des 22 ja 23 on segitatud, et need sätted kohalduvad ka halduslepingu lõpetamisele. Käesoleval juhul sisaldabki otsus tahteavaldust lepingu lõpetamiseks. Samas, lepingu lõppemise seisukohalt ei oma materiaalset ega sisulist tähtsust küsimus, milline kuupäev on tahteavalduses märgitud lepingu lõppemise kuupäevaks, kuna käesoleval juhul sõltub lepingu lõppemine üksnes p-s 12.7 sätestatud tähtajast. Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et kaebaja väide lepingu p-s 12.7 toodud tähtaja rikkumise kohta ei anna alust otsuse tühistamiseks ja ei ole seega argument esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
6.5.Toila vallas Voka alevikus asub munitsipaallasteaed Naksitrallid, millega on tagatud lasteaiakoht kõikidele Toila valla lastele. Vahemaa Toila aleviku ja Voka alevikus asuva lasteaia Naksitrallid vahel on ca 5,5 kilomeetrit. Kahe aleviku vahel on tagatud igapäevaselt tasuta ühistransport, mistõttu ei too laste viimine Voka alevikus olevasse lasteaeda kaasa märkimisväärset ebamugavust. Ka sellega on vastustaja endiselt taganud KELS § 10 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmise nõuetekohasel viisil. Eralasteaia Naerumeri põhikirja p 4.3 järgi võetakse sellesse lasteaeda vastu lapsi vaid vanuses alates 2 – 7 eluaastat, mitte alates vanusest 1,5 eluaastat, nagu väidab kaebaja.
6.6.Olukorras, kus eralasteaias Naerumeri on aastal 2024 eelduslikult täitmata 20 lasteaiakohta, tuleks lepingu järgi vastustajal ikkagi nende kohtade eest kaebajale tasuda summas 283 787 eurot. Halduskohtu määruses on mõnevõrra ekslikult märgitud, justkui oleks see summa kogu tasu lasteaia teenuse eest, kuid tegelikult on see vaid tasu 20 täitmata koha eest. Toila valla 2023. a eelarve tulud on 8 628 000 eurot ja kulud 8 897 610 eurot. Nendest kuludest koguni 687 357 eurot moodustas kulu seoses eralasteaiaga Naerumeri. Olukorras, kus lepingu ennetähtaegne lõpetamine aitab vastustajal märkimisväärselt valla eelarvelisi vahendeid kokku hoida, kuid sellest hoolimata on vastustaja taganud KELS § 10 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmise, siis isegi juhul, kui sellises olukorras tuleb eralasteaias Naerumeri käivatel lastel vahetada lasteaeda, ei ole tegemist avalike huvide kahjustada saamisega. Igal juhul ei kaalus see üles avalikku huvi, milleks on Toila vallaeelarve kulude märkimisväärne kokkuhoid tulevikus.
6.7.Ka käesoleval juhul korraldab vastustaja koolieelse haridusasutuse (lasteaia) pidamise selliselt ümber, et eralasteaia teenuse osutamise leping lõpetatakse selleks, et hoida märkimisväärselt kokku valla eelarvelisi vahendeid, kuid samal ajal on lastel võimalik minna vallas asuvasse teise lähedal asuvasse lasteaeda. Laste arv väheneb vallas jätkuvalt ning haridusasutuste võrgu senisel viisil säilitamine on valla eelarvele liialt koormav. Ka asjas nr 3-23-888 pidas kohus legitiimseteks eesmärkideks haridusasutuste ümberkujundamisel muuhulgas valla eelarvest tulenevaid vajadusi olukorras, kus valla õpilastele oli tagatud koht vallas asuvas teises koolis ja esialgset õiguskaitset kooli säilitamiseks ei kohaldatud.
7.Kaebaja esitas 17.07.2023 täiendava seisukoha, leides, et sõlmitud teenuselepingu kohaselt on valla kohustuseks hoolitseda kaebajalt tellitud lasteaiakohtade täitmise eest. Määruskaebuse esitajal puudub mistahes info, et Toila vald oleks rakendanud meetmeid täituvuse tagamiseks lasteaias Naerumeri. Lastead Naerumeri on omal initsiatiivil tegelenud aktiivselt lasteaiakohtade täitmisega teistest omavalitsustest.
7.1.Lasteaiakohti saab luua rühmade kaupa, olenevalt rühma erinevast 14 kuni 24 kohta korraga. Kas selles rühmas antud ajahetkel teenindatakse kahte või 24 last, sellest tegevuskulud ei sõltu. Vallavalitsusel on ka võimalus sulgeda rühm Voka lasteaias ja korraldada lastele lasteaiateenuse osutamine Toila lasteaias Naerumeri.
7.2.Lasteaia vajalikkust Toila keskuses on põhjendatud ka 14.06.2023 ajalehes Põhjarannik ilmunud artiklis „Toila kaalub riigi pakkumist: uus koolimaja, aga ilma gümnaasiumita“. Toila vallavanem on omapoolses kommentaaris märkinud järgmist: „Kui riigi pakkumine vastu võtta, tekib järgmisena küsimus, kuhu uus õpikeskkond luua. Ühe võimalusena on olnud arutluse all Föhrenhofi väljak Toila alevikus. Kesksema asukoha tõttu saaks sel juhul uude koolimajja koondada teisigi avalikke teenuseid, näiteks raamatukogu ja vajaduse korral lasteaiarühmad“. Määruskaebuse esitaja hinnangul kummutab eeltoodu vastustaja 07.07.2023. a vastuses avaldatud seisukoha, et lasteaed Naerumeri teenus Toila keskuses ei ole vajalik.
7.3.Antud haldusasja näol ei ole tegemist vaidlusega üksnes kaebaja ja vastustaja vahel, vaid otsuse nr 41 mõju Toila ja selle lähiala kogukonnale on äärmiselt suur. Toila valla arengukava
kohaselt on vald teadlik laste arvu vähenemisest, kuid kavatseb siiski säilitada senise lasteasutuste struktuuri ja võtab kohustuseks kodulähedase lasteaiakoha jätkuva tagamise.
7.4.Hindamata on lasteaed Naerumeri sulgemisega kaasnev tulude kaotus seoses elanike sissekirjutuse muutumisega, samuti perede Toila vallast ära kolimisega.
7.5.Senini Toila lasteaias Naerumeri käivate laste transportimisega seotud olulised asjaolud vaidlustatud haldusaktis ei kajastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Foronte OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 09.06.2023. a määrus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid esitatud tühistamiskaebuse perspektiiv on kaebuses välja toodud põhjendusi arvestades väike ja kaebaja huvid ning muud võimalikud avalikud huvid kaalub asjaolusid arvestades üles valla huvi enda eelarvevahendite efektiivseks kasutamiseks ja selleks 11.04.2006. a sõlmitud teenuselepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ja kaebaja täiendavas seisukohas esitatud vastuväited ja põhjendused ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebajale märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
9.HKMS § 249 lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse kohaldamise alused halduskohtumenetluses. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 1 lause kaks kohaselt võib juhul, kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel, kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.1.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Toila Vallavolikogu 03.05.2023. a otsuse vaidlustas halduskohtus tühistamiskaebusega Foronte OÜ põhjusel, et nimetatud otsuse kohaselt soovib vald ennetähtaegselt üles öelda kaebaja ja valla vahel 11.04.2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise lepingu. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja sellega kaitsta oma halduslepingust tulenevaid õigusi, s.h õigust osutada vallale vastavat teenust kuni lepingu lõppemiseni 2026. a augustis ja saada selle eest vallalt jätkuvalt ka vastavat tasu (vastustaja arvestuste kohaselt 2023. a hindu arvestades 283 787 eurot eelduslikult täitmata 20 lasteaiakoha eest ja kokku aastas vastava teenuse osutamise eest 687 357 eurot). Kaebuse kohaselt puudus vallavolikogul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks pädevus ja otsuses nr 41 ei järgitud lepingu ülesütlemiseks kokku lepitud etteteatamise tähtaega (6 kuud). Seega esitas Foronte OÜ selgelt halduskohtule kaebuse enda subjektiivsete õiguste kaitseks (et 11.04.2006. a lepingut ennetähtaegselt ei lõpetataks ja kaebaja saaks vastavat teenust vallale edasi osutada) ning seadusest ei tulene Foronte OÜ-le õigust esitada halduskohtule kaebust teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Eeltoodust tulenevalt kohaldas halduskohus vaidlusaluse määruse tegemisel põhjendatult HKMS § 249 lg 1 esimest lauset ja hindas taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu (peatada otsuse nr 41 kehtivus asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni) vajalikkust, kaebuse perspektiivi ja huvisid eelkõige sellest seisukohast, kas see oleks vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks ning kas taotluse rahuldamata
jätmise korral võiks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.
9.2.Nagu juba eelnevalt märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga esitatud tühistamiskaebuse perspektiivituse küsimuses ning kaebaja määruskaebuse p-des 6 ja 7 toodud põhjendused selle kohta, et lasteaiateenuse osutamise lepingu ülesütlemise tähtaega on rikutud, ei anna ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt alust pidada erinevalt halduskohtust kaebaja tühistamiskaebust perspektiivikaks. Ringkonnakohus nõustub lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumise osas vastustaja 07.07.2023. a vastuse p-des 2.3.2 – 2.34. toodud põhjendustega ja ei korda neid.
9.3.Foronte OÜ-l puudus õigus esitada kaebust otsuse nr 41 peale teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks ja sellest tulenevalt puudus halduskohtul ka alus hinnata kaebuse esitaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lähtuvalt sellest, kas ja kuidas see võiks aidata kaitsta 11.04.2006. a teenuselepingu alusel tegutsevas Toila lasteaias Naerumeri käivate laste ja nende vanemate õigusi. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väite selle kohta, et halduskohus ei tohtinud huvide kaalumisel võrrelda üksnes kaebaja ärihuve kohaliku omavalitsuse eelarveliste huvidega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka lasteaias Naerumeri käivatele lastele ja nende vanematele ning kaebaja täiendavas seisukohas toodud väite, et käesoleva haldusasja näol ei ole tegemist vaidlusega kaebaja ja vastustaja vahel, vaid tuleb arvestada ka sellega, et otsuse nr 41 mõju on suus ka Toila ja selle lähiala kogukonnale.
9.4.Esialgse õiguskaitse kohaldamise ja halduskohtu vaidlusaluse määruse tühistamise aluseks ei ole ka määruskaebuses välja toodud selgitus, et lasteaias Naerumeri käivate laste vanemate soovil esitab kaebaja halduskohtule taotluse 20 lasteaias käiva lapse esindajate kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena. Asja materjalidest ei nähtu, et 09.06.2023. a määruse tegemise hetkel oleks haldusasjas nr 3-23-1203 olnud muid menetlusosalisi, kui pooled ehk kaebaja ja vastustaja. Sellises olukorras ei tulene kohtule esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohustust arvestada lasteaias Naerumeri käivate laste ja nende vanemate õigustega ka HKMS § 249 lg-st 3, sest seal nimetatud puudutatud isikuteks loetakse samuti HKMS § 20 tähenduses kolmandaid isikuid, keda käesolevasse menetlusse kaasatud ei ole.
9.4.Mingil määral on halduskohus lasteaias Naerumeri käivate laste ja nende vanemate huvisid puudutanud kaebaja ja vastustaja huvide kaalumisega seoses ja leidnud õigesti, et avalikes huvides ei oleks lasteaia Naerumeri jätkuv toetamine Toila valla eelarvelistest vahenditest olukorras, kus Toila vallas elavate laste osakaal selles lasteaias on väike ja neile on olemas lasteaiakohad Voka munitsipaallasteaias Naksitrallid, mis asub Toilast umbes 5,5 km kaugusel ja kuhu käib valla selgituste kohaselt igapäevaselt tasuta ühistransport. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellises olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et Toila vallas laste arv aasta-aastalt väheneb ja lasteaias Naerumeri käivate laste puhul on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus võimalk täita lasteaiakohtade pakkumisega teises valla lasteaias (Voka lasteaia Naksitrallid põhimääruse kohaselt on selle lasteaia teeninduspiirkonnaks Toila vald tervikuna), mis ei asu Toilast ülemäära kaugel, kaalub avalik huvi kasutada valla eelarvevahendeid võimalikult otstarbekalt üle avaliku huvi jätta 11.04.2006. a teenuseleping esialgse õiguskaitse andmise abil kehtima otsuse nr 41 kehtivuse peatamise kaudu. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et ka selliste otsuste tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel võtta arvesse valla kui terviku huvisid ja vajadusi, mitte üksnes teatud isikute ringi huvisid ja vajadusi.
9.5.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et määruskaebuses ja kaebaja täiendavas seisukohas välja toodud väide selle kohta, et lasteaias Naerumeri käivate laste transport või liikumine Toilas asuvast lasteaiast Vokas asuvasse lasteaeda on käesolevas asjas
oluline asjaolu, mida oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kindlasti arvestama, kuna see on seotud perekondade senise elukorralduse olulise muutumisega, ei ole õige. Kehtivas kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isegi juhul, kui halduskohtule on kohaliku omavalitsuse haldusaktide peale tühistamis- ja/või kohustamiskaebuse esitanud lapsevanem, kelle lapsele ei pakkunud elukohajärgne kohalik omavalitsus lasteaiakohta ja ta taotles seda esialgse õiguskaitse korras muuhulgas põhjusel, et lapse viimine lasteaeda, mis paikneb väljaspool elukohajärgset omavalitsusüksust, on perele koormav ja logistiliselt ebamugav, leidsid kohtud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks pole põhjust, kuna lapsevanemal puudub alus nõuda, et lapsele tagataks tingimata koht pere elukohale lähimas või pere elukorraldust arvestades kõige mugavamas lasteaias. Samuti leidsid kohtud isegi sellises olukorras, et kohalik omavalitsusüksus peab tagama tegelikkuses kättesaadava lasteaiateenuse ning teatav ebamugavus ja ajakulu lapse lasteaeda transportimisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks (vt näiteks TlnHK jõustunud määrusi haldusasjades nr 3-23-488 ja nr 3-21-1494).
10.Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu 09.06.2023. a määruse õiguspärasuse hindamisel ja kaebaja esitatud määruskaebuse lahendamisel olulised küsimused ka selle kohta, kui palju Toila vallas elavaid lapsi täpselt lasteaias Naerumeri käis või käib ning kui suur on mõlema valla lasteaia täituvuse protsent; kas ja kui palju lapsevanemaid võib vallast otsuse nr 41 tõttu ära kolida või muuta sissekirjutust; kas vald pidi või ei pidanud näitama ise initsiatiivi lasteaia Naerumeri kohtade parema täituvuse tagamiseks; kas ja kuidas sõltuvad lasteaia tegevuskulud laste arvust rühmas; miks vald ei ole kaalunud Voka lasteaia rühma sulgemist ja selle arvelt lasteaiateenuse osutamist lasteaias Naerumeri; kas kaebaja viidatud 14.06.2023. a artikkel tõendab kaebaja väidet, et vald peab lasteaia olemasolu Toila keskuses siiski oluliseks; kas ja kuidas toetab valla arengukava kaebaja väidet, et olenemata laste arvu vähenemisest vallas on vald võtnud endale kohustuse tagada lastele kodulähedane lasteaiakoht ja miks ei ole vald otsuse nr 41 tegemisel hinnanud, milline on valla tulude kaotus tulenevalt sellest, et osad elanikud kolivad ilmselt vallast ära, kui lasteaed Naerumeri siiski tulenevalt vastava lepingu ülesütlemisest suletakse.
10.1.Eeltooduga seoses puudub ringkonnakohtul alus võtta kaebaja määruskaebuse lahendamiseks asja materjalide juurde lisadokumente, mille Foronte OÜ lisas 26.06.2023. a määruskaebusele ja 17.07.2023. a täiendavale seisukohale ning vastustaja oma 07.07.2023. a vastusele. HKMS §-de 203 lg 2, 185 lg 1 ja 62 lg 2 kohaselt võtab kohus ka määruskaebemenetluses vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebusele, kaebaja täiendavale seisukohale ja vastustaja 07.07.2023. a vastusele lisatud tõendid (L. Tukkia e-kirjad vallale; lasteaia kohatäituvuse tabel; lapsevanemate küsitlemise tulemused; lapsevanemate nimekiri nende kaasamiseks; lasteaias Naerumeri käinud laste arvud aastail 2019-2023; valla 22.05.2023. a märgukiri ja kaebaja vastus sellele; 14.06.2023. a artikkel ajalehes Põhjarannik) ei oma kaebaja määruskaebuse lahendamise seisukohast sisulist tähtsust ning nendega seotud asjaolud ei ole määruskaebemenetluses otseselt vaidluse all, siis tagastab ringkonnakohus kõnealused tõendid menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.