3.Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärkidega
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte pooltele.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Halduskohus menetleb 18.7.2023 halduskohtule esitatud X esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlust Viru Vangla 12.07.2023 käskkirja nr 3-23/1-3/97 täitmise peatamiseks/keelamiseks ja/või kehtivuse peatamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni.
Viru Vangla on 20.7.2023 vastuses kohtunõudele seisukohal, et taotlus on HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt formaalselt lubatav, kuid tuleb jätta rahuldamata.
3.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus vabastab taotleja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 116 lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.
4.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal ehk pärast haldusorganile vaide esitamist. Taotleja on esitanud vanglale vaide, mille nõue põhimõtteliselt ühildub esialgse õiguskaitse taotluse nõudega. Seega on taotlus lubatav.
5.Kohus tõlgendab taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 12.07.2023 käskkirja nr 3-23/13/97 täitmise peatamist/keelamist ja/või kehtivuse peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni. Nagu on tühistamisnõude puhul olemuslik, on see taotluseks nii esialgse õiguskaitse korras kui ka
3-23-1609 hilisemas kaebuses (kui taotleja selle pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitab).
6.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset saab kohaldada asjas tehtava kohtuotsuse tagamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saa kaitsta isiku õigusi suuremas määras kui kaebuse alusel tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.
7.Haldusasja materjalide järgi on X kohtule esitanud tervisekaardi väljavõtte, millest nähtub, et 12.06.2023 ei vabastanud meedik teda tööst. Kirjeldatu alusel on X töökohustus ja tal ei esinenud mõjuvat põhjust tööst keeldumiseks. Vaid asjaolu, et isikul esineb aegajalt seljavalu või mõni muu tervisehäda, ei tähenda, et ta ei peaks töötama. Ka tavaelus teevad inimesed, vaatamata oma terviseprobleemidele, tööd.
8.Viru Vangla on selgitanud, et vastavalt VangS § 52 lg-le 2 teostab vangla pidevalt järelevalvet kinnipeetavate tervise üle ja osutab vajalikku ravi. Vangla meedikud on hästi kursis ja teadlikud, millised on kinnipeetavale antava koristustöö ülesanded ja tingimused (sisuliselt on tegemist tavapärase olme koristusega, mis seisneb erinevate pindade kuiv ja märgpuhastusest) ning arvestavad nendega arvamuse andmisel.
9.Kohus nõustuv ülalmärgitud seisukohaga. Seega, kui meedik 12.06.2023 kinnipeetavale vabastust tööst ei andnud, arvestas ta kõigi eeltoodud asjaoludega. Tervisekaardist tuleneb, et vangla on kinnipeetava terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud ja nähtub ka, et täidetud on VangS § 52 lg-tes 1, 2 ja § 53 lg-tes 1, 2 sätestatud kohustused. Kaebaja poolt sisulist menetlust puudutav väide, et korraldus tööle asumiseks anti küsimuse vormis, on lükatud ümber distsiplinaarmenetluse käigus.
10.Asjaolu, et kohus on asjas 3-21-504 kohaldanud esialgset õiguskaitset, ei tähenda, et ka käesoleval juhul esineb õiguskaitse vajadus.
11.Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel oleks edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud eluaegset vangistust kandev vang ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta vaidlustas oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras ja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks.
12.VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et karistust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu selle määramisest täitmisele pööratud. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.
13.Kõike eeltoodut kogumis arvestades on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
14.Halduskohus selgitab taotlejale, et seljavalu on probleem, millega on isiklik kokkupuude
3-23-1609 paljudel inimestel. Kohtunikule on usutav, et taotleja on pidanud kogema kergemat või tugevat valu ja tema igapäevane elu on suuresti takistatud jj.
15.Käesolev määrus ei kuulu HKMS § 179 lg 4 nimetatud määruste hulka ja seda ei avaldata. Sel juhul puudub vajadus käsitleda küsimust, kas lahend tuleks avaldada täies mahus või osaliselt, s.h kas avaldamisel tuleks asendada isikute nimed. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.