lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1387/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1387/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1387

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 14. juunil 2023 Harju Maakohtule täidetud blankettidel taotluse riigi õigusabi saamiseks ning teatise riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi kohta. Taotleja märgib, et soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märgib taotleja, et ta on töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Taotleja soovib saada advokaati oma tervise kaitseks seoses sellega, et väidetavalt ei antud talle Viru Vanglas süstemaatiliselt psühhiaatri ja perearsti poolt määratud ravimeid. Taotleja toob välja, et tal on diagnoositud hüpertoonia, aga 13. juunil 2023 ei andnud valvur talle vererõhu ravimit. Taotleja väidab, et sai ravimi alles 14. juunil 2023 kell 11:30. Sellega seati ohtu taotleja elu ja tervis. Taotleja märgib, et tema eesti keele oskus ei ole piisav dokumentidest arusaamiseks ning samuti ei ole tal juriidilist haridust, et oma õigusi kaitsta. Taotleja eesmärgiks on tervise kaitsmine, et vangla lõpetaks tema suhtes süstemaatilise psühholoogilise vägivallatsemise ning samuti valvuri vastutusele võtmine karistusseadustiku § 1291 ja § 324 alusel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Harju maakohus edastas X riigi õigusabi taotluse 19. juunil 2023 Tallinna Halduskohtusse, kus see registreeriti haldusasjana nr 3-23-1387.
3.Tallinna Halduskohus andis 22. juuni 2023. a määrusega X riigi õigusabi taotluse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus edasi kaebamata ning haldusasi edastati Tartu Halduskohtule 18. juulil 2023.

KOHTU SEISUKOHT

4.Taotleja soovib 14. juuni 2023. a riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt riigi õigusabi seoses Viru Vangla tegevusega talle määratud ravimite andmisel. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et vaidlustada Viru Vangla tegevust kohtueelses menetluses ja kohtus. Samuti on taotleja tahteks saavutada tulemus, et vangla edaspidi ravimite andmisega ei viivitaks ning et seoses taotluses kirjeldatud 13. juuni 2023. a intsidendiga võetaks vangla valvur vastutusele. Taotleja eesmärki arvestades mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktide 5 ja 6 tähenduses.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
6.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, milles on selgelt välja toodud asjaolud ning millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla tegevusega ei nõustuta. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks oma õigusi kohtueelses menetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud eestikeelsete kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse, mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et taotleja ei saa väidetavalt eesti keelest piisaval määral aru. Taotleja on pöördunud varasemalt ja ka praegu kohtusse arusaadavate eestikeelsete pöördumistega, mistõttu puudub kohtul alus kahelda selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Kohus märgib, et vajadusel on taotlejal võimalik menetlustes taotleda tõlkeabi.
7.Seoses taotleja poolt välja toodud eesmärgiga valvuri vastutusele võtmisel märgib kohus, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1 2(3)

ja § 76 lõige 1). Kui taotleja leiab, et vanglaametnik on vanglas toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada vanglat või prokuratuuri (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Siiski ei ole taotlejal õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist ka eelnimetatud ametiisikutelt ja asutustelt, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda kellegi karistamist. Ka kohtupraktikas on järjepidevalt kinnitatud, et kannatanul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-4-1-7-17, punkt 23 ja seal viidatud praktika). Seega osas, mis puudutab vanglaametniku vastutusele võtmist, on kohtu hinnangul taotleja võimalus oma õiguste kaitsmiseks halduskohtumenetluses vähene.

8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
9.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja