Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. juuli 2023, Tallinn 3-23-1456 Sunmill SPV19 OÜ kaebus AS-i Elering 09.06.2023 kirjas nr 2-12.1/2023/504 väljenduva otsuse (ja alternatiivselt 28.04.2023 kirjas väljenduva otsuse) tühistamise ning liitumislepingu nr 1.1-4/2022/409 jätkamiseks kohustamise nõuetes.
Määrus toimetatakse kätte Sunmill SPV19 OÜ, AS-i Elering ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Määruse punkti 1 (kaebuse tagastamine) ja 2 (esialgne õiguskaitse) vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse talle kätte toimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203—204).
võlasuhe ning kaebaja ja AS-i Elering vaheline vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele, kas AS Elering peab liitumislepingust tulenevaid kohustusi kaebaja ees täitma või mitte. Vaidlus selle üle, kas üks võlasuhte pool peab teise ees teatavaid kohustusi täitma ehk kas leping kehtib või mitte, on eraõiguslikku laadi, sõltumata sellest, mis põhjusel üks pool lepingut (enam) täita ei soovi või ei saa. See, et seaduses on sätesatud sellise liitumislepingu sõlmimisele teatavad kohustuslikud tingimused, sealhulgas ELTS § 871 lõike 1 ja § 1113 lõike 14 koosmõjust tulenev turuosalise kohustus anda võrguettevõtjale tagatis (kui ta ei ole tasunud vähemalt 70% liitumistasust), ei muuda lepingulist suhet avalik-õiguslikuks. Ka see, et seadusega poolte lepinguvabadust piiratud eesmärgiga tagada eeskätt avalikust huvist lähtudes võrgu kasutusvõimaluse kui piiratud ressursi aus, õiglane ja otstarbekas jagamine, ei muuda kaebaja ja võrguettevõtja vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Seejuures olukord, kus seadusandja on avalikes huvides piiranud seadusega teatavate lepingute sõlmimisel poolte lepinguvabadust, pannes näiteks ühele poolele teatavate asjaolude esinemisel kohustuse leping tingimata sõlmida või keelates teatavate isikutega lepingu sõlmimise või nähes lepingu pooltele ette kohustusi, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua tehingu tühisuse, ei ole kuidagi iseäranis elektrituru-spetsiifiline. Vaidlus selle üle, kas sõlmitud eraõigusliku lepingu üks pool (antud juhul AS Elering) peab lepinguga võetud kohustusi jätkuvalt täitma, kui lepingu teine pool (antud juhul kaebaja) ei ole täitnud mingisugust seadusest tulenevat kohustust, mille seadusandja on sätestanud sellise lepingu kohustusliku tingimusena, on eraõiguslik vaidlus ja kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse samamoodi nagu vaidlus näiteks selle üle, kas võrguettevõtja (või veeettevõtja) on kohustatud võrguga (või ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga) liituda sooviva isikuga sellekohase lepingu sõlmima.
avaliku võimuteostamisest tulenev mõju isiku õigustele või kohustustele. AS-i Elering kirjadel sellist mõju ei ole, kuna isegi tagajärg, millest AS Elering 09.06.2023 kaebajat teavitas (lepingu kehtetuks muutumine) saabusid vahetult seaduses sätestatud normi alusel ja oleksid samamoodi saabunud ka siis, kui AS Elering seda kirja (või 28.04.2023 kirja) saatnud ei oleks. See, et tagatis – mille tasumise kohustus on tootmissuunalise liitumise lepingutingimusena tõepoolest seaduses ette nähtud avalikke huve silmas pidades – tuleb tasuda võrguettevõtjale, kellega turuosalisel on liitumislepingust tulenev eraõiguslik suhe, ei muuda võrguettevõtja tegevust selle kohustuse turuosalisele meelde tuletamisel või vahetult seaduse alusel saabunud tagajärje (liitumislepingu kehtivuse kaotamine) sedastamisel avalik-õiguslikuks tegevuseks ega haldusakti andmiseks.
põhjus on kaebuse tagastamine, tuleb tagastada ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kaebajale tagastada kogu tasutud riigilõiv ehk 40 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.