Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. juuli 2023, Tallinn 3-23-1456 Sunmill SPV19 OÜ kaebus AS-i Elering 09.06.2023 kirjas nr 2-12.1/2023/504 väljenduva otsuse (ja alternatiivselt 28.04.2023 kirjas väljenduva otsuse) tühistamise ning liitumislepingu nr 1.1-4/2022/409 jätkamiseks kohustamise nõuetes.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sunmill SPV19 OÜ kaebus.
2.Jätta Sunmill SPV19 OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Määrata, et AS Elering võib esitada taotluse menetluskulude välja mõistmiseks koos kuludokumentidega 10 tööpäeva jooksul käesoleva määruse punkti 1 jõustumisest arvates.
SELGITUSED
Määrus toimetatakse kätte Sunmill SPV19 OÜ, AS-i Elering ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Määruse punkti 1 (kaebuse tagastamine) ja 2 (esialgne õiguskaitse) vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse talle kätte toimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203—204).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Sunmill SPV 19 OÜ (edaspidi „kaebaja“) ja võrguettevõtjaks oleva AS Elering vahel on sõlmitud liitumisleping nr 1.1-4/2022/409 (dtl. 12 jj ning dtl. 203 jj) ja tootmissuunalise võimsusega 24,99 MVA energia salvestusseadmete võrku ühendamiseks. 17.03.2023 jõustusid elektrituruseaduse (edaspidi „ELTS“) § 871 ning § 1113 lg 14, millega sisuliselt sätestati kaebajale kohustus kas tasuda 16. maiks 2023 võrguettevõtjale tagatisena summa, mis vastab 38 000 eurole ühe megavoltampri kohta või maksta ära vähemalt 70% liitumistasust. Seejuures on ELTS § 871 lõikes 9 sätestatud, et kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt eelnimetatud tagatist, kaotab liitumisleping kehtivuse.
2.AS Elering teatas kaebajale 28.04.2023 kirjas (dtl. 209) sisuliselt, et viimane peab eelnimetatud tagatise maksma hiljemalt 16.05.2023.
3.AS Elering saatis kaebajale 09.06.2023 kirja nr 2-12.1/2023/504, milles teatas, et kuivõrd kaebaja ei ole ELTS § 871 lõikes 1 nimetatud tagatist andnud ega vähemalt 70% suurust osa liitumistasust tasunud, on liitumisleping nr 1.1-4/2022/409 lõppenud.
4.Kaebaja esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl. 2 jj), mida täpsustas 12.07.2023 menetlusdokumendis (dtl. 404 jj) ning milles taotleb esimese võimalusena AS Elering 09.06.2023 kirjas nr 2-12.1/2023/504 sisalduva liitumislepingu lõpetamise otsuse tühistamist ja AS-i Elering kohustamist liitumislepingu jätkamiseks ning alternatiivselt teise võimalusena lisaks eeltoodud nõuetele ka AS-i Elering 28.04.2023 kirjas sisalduva tagatise tasumise kohustuse panemist käsitleva otsuse tühistamist. Seejuures palub kaebaja jätta põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata ELTS § 1113 lõike 14, leides sisuliselt, et tema kui juba liitumislepingu sõlminud kliendi jaoks on eelnimetatud sättest tulenev tagatise andmise tähtaeg ebamõistlikult lühike, piirates seeläbi ebaproportsionaalselt tema õigusi. Kaebaja on kokkuvõttes seisukohal, et ELTS § 871 lõikest 1 tulenev tagatise andmise kohustus on avalik-õiguslik rahaline kohustus ning AS-i Elering tegevus selle tagatise nõudmisel, samuti selle tagatise andmata jätmise tagajärjel liitumislepingu lõpetamisel, on avalikõiguslik tegevus, mis peab olema vaidlustatav halduskohtus. Seejuures leiab kaebaja, et AS-i Elering 09.06.2023 kirja näol on tingimata tegemist haldusaktiga, ent 28.04.2023 kirja puhul pigem mitte. Juhuks kui kohus peab haldusaktiks ka 28.04.2023 kirja, soovib kaebaja alternatiivse nõudena ka selle tühistamist, paludes seejuures ennistada kaebetähtaja ning osutab sellele, et kirjas puudus vaidlustamisviide. Kaebaja taotleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, soovides AS-i Elering 09.06.2023 kirjas nr 2-12.1/2023/504 sisalduva otsuse kehtivuse peatamist ning vajadusel ka 28.04.2023 kirjas sisalduva otsuse kehtivuse peatamist ning AS-i Elering kohustamist kaebajaga sõlmitud liitumislepingu täitmiseks kuni 17.12.2023 ilma tagatist nõudmata. Alternatiivselt taotleb kaebaja muu kohtu hinnangul sobiva esialgse õiguskaitse meetme võtmist.
5.AS Elering esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha (dtl. 413 jj), leides, et käesoleva vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna kaebaja ja AS-i Elering vaheline suhe on eraõiguslik lepinguline suhe sõltumata sellest, kas ELTS § 871 lõikes 1 sätestatud tagatise andmise kohustus on avalik-õiguslikku laadi. AS Elering rõhutab ka, et tagatise maksmise kohustus tuleneb vahetult seadusest, ilma et AS Elering peaks või saaks anda mingisuguseid haldusakte, et nõuda lepingupartnerilt seadusest tuleneva kohustuse täitmist ning ka lepingu lõpetamise näol ei ole tegemist AS-i Elering otsusega, vaid seadusest vahetult tuleneva tagajärjega. Seetõttu leiab AS Elering, et ei 28.04.2023 ega 09.06.2023 kirja näol ei ole tegemist haldusaktidega.
6.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on samuti esitanud kohtule arvamuse (dtl. 465), milles leiab eelkõige, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning isegi kui möönda, et AS-i Elering 28.04.2023 kirja näol on tegemist haldusaktiga, on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Leian, vastupidiselt sarnases haldusasjas nr 3-23-836 võetud halduskohtu seisukohale, et kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 121 lg 1 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebuse sisuks oleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega HkMS § 4 lõike 1 tähenduses, vaid eraõigusliku vaidlusega, mis puudutab kaebaja ja AS-i Elering vahel sõlmitud eraõigusliku liitumislepingu kehtivust ja täitmist. Kõnealusest lepingust tekkinud õigussuhe on eraõiguslik
võlasuhe ning kaebaja ja AS-i Elering vaheline vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele, kas AS Elering peab liitumislepingust tulenevaid kohustusi kaebaja ees täitma või mitte. Vaidlus selle üle, kas üks võlasuhte pool peab teise ees teatavaid kohustusi täitma ehk kas leping kehtib või mitte, on eraõiguslikku laadi, sõltumata sellest, mis põhjusel üks pool lepingut (enam) täita ei soovi või ei saa. See, et seaduses on sätesatud sellise liitumislepingu sõlmimisele teatavad kohustuslikud tingimused, sealhulgas ELTS § 871 lõike 1 ja § 1113 lõike 14 koosmõjust tulenev turuosalise kohustus anda võrguettevõtjale tagatis (kui ta ei ole tasunud vähemalt 70% liitumistasust), ei muuda lepingulist suhet avalik-õiguslikuks. Ka see, et seadusega poolte lepinguvabadust piiratud eesmärgiga tagada eeskätt avalikust huvist lähtudes võrgu kasutusvõimaluse kui piiratud ressursi aus, õiglane ja otstarbekas jagamine, ei muuda kaebaja ja võrguettevõtja vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Seejuures olukord, kus seadusandja on avalikes huvides piiranud seadusega teatavate lepingute sõlmimisel poolte lepinguvabadust, pannes näiteks ühele poolele teatavate asjaolude esinemisel kohustuse leping tingimata sõlmida või keelates teatavate isikutega lepingu sõlmimise või nähes lepingu pooltele ette kohustusi, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua tehingu tühisuse, ei ole kuidagi iseäranis elektrituru-spetsiifiline. Vaidlus selle üle, kas sõlmitud eraõigusliku lepingu üks pool (antud juhul AS Elering) peab lepinguga võetud kohustusi jätkuvalt täitma, kui lepingu teine pool (antud juhul kaebaja) ei ole täitnud mingisugust seadusest tulenevat kohustust, mille seadusandja on sätestanud sellise lepingu kohustusliku tingimusena, on eraõiguslik vaidlus ja kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse samamoodi nagu vaidlus näiteks selle üle, kas võrguettevõtja (või veeettevõtja) on kohustatud võrguga (või ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga) liituda sooviva isikuga sellekohase lepingu sõlmima.
8.Nõustun kaebaja seisukohaga, et ELTS § 871 lõikes 1 sätestatud tagatise kohustus on kehtestatud avalikes huvides ning sellise tagatise andmise kohustust saab käsitada avalik õigusliku rahalise kohustusena põhiseaduse § 113 tähenduses. See tõdemus ei luba aga asuda seisukohale, et antud juhul on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. Mõistagi on vaidluse tuumaks küsimus sellest, kas kõnealune tagatise andmise kohustus on põhiseadusega kooskõlas. Poolte vahel ei ole seejuures tegelikult vaidlust selles, et AS-il Elering ei ole kaebajale selle kohustuse panemisel või selle täitmisele sundimisel mitte mingisugust rolli ega ka mistahes pädevust otsustada, kas või milliseid järelmeid kohaldada juhul, kui kaebaja tagatist ei anna. Vastav kohustus on vääramatult ja selgelt kindlaks määratud vahetult seadusega ning konkreetne tagatise summa on leitav lihtsa aritmeetilise tehte tulemusena. Samamoodi on ELTS § 871 lõikes 9 vääramatult kindlaks määratud ka tagatise andmata jätmise tagajärg, milleks on see, et liitumisleping kaotab kehtivuse. Sellises olukorras ei saa väita, et AS Elering oleks kaebaja suhtes teostanud mistahes moel avalikku võimu ning ka seetõttu ei saa tegemist olla avalik-õigusliku vaidlusega. 28.04.2023 kirja ega 09.06.2023 kirja ei saa käsitada haldusaktidena. Haldusakti põhiline tunnus on see, et tal on reguleeriv mõju konkreetsele avalikõiguslikule suhtele. AS-i Elering kirjadel mingisugust sellist reguleerivat mõju ei ole. Kaebaja õiguste ja kohustuste sisu ja maht ei sõltu nende kirjade olemasolust või puudumisest vähimalgi määral. Neis kirjades on pelgalt selgitatud seadusest vahetult tuleneva kohustuse sisu ning 09.06.2023 kirjas on AS Elering selgitanud, et tema liitumislepingust tulenevaid kohustusi kaebaja ees edaspidi täita ei kavatse ja tagastab liitumistasu tasutud osa, kuna liitumisleping on ELTS § 871 lõike 9 kohaselt kehtivuse kaotanud. AS-i Elering eelnimetatud kirjad ei ole oma laadilt võrreldavad näiteks maksuhalduri otsusega, millega pannakse isikule maksusumma tasumise kohustus ega maksuhalduri ettekirjutusega, millega pannakse isikule kohustus tasuda maksudeklaratsiooni alusel arvutatud maksuvõlg ega ka mistahes muu haldusorgani otsusega, millega pannakse isikule mõni muu avalikõiguslik rahaline kohustus. Viimati kirjeldatud juhtudel on vastaval otsusel või ettekirjutusel vahetu ja
avaliku võimuteostamisest tulenev mõju isiku õigustele või kohustustele. AS-i Elering kirjadel sellist mõju ei ole, kuna isegi tagajärg, millest AS Elering 09.06.2023 kaebajat teavitas (lepingu kehtetuks muutumine) saabusid vahetult seaduses sätestatud normi alusel ja oleksid samamoodi saabunud ka siis, kui AS Elering seda kirja (või 28.04.2023 kirja) saatnud ei oleks. See, et tagatis – mille tasumise kohustus on tootmissuunalise liitumise lepingutingimusena tõepoolest seaduses ette nähtud avalikke huve silmas pidades – tuleb tasuda võrguettevõtjale, kellega turuosalisel on liitumislepingust tulenev eraõiguslik suhe, ei muuda võrguettevõtja tegevust selle kohustuse turuosalisele meelde tuletamisel või vahetult seaduse alusel saabunud tagajärje (liitumislepingu kehtivuse kaotamine) sedastamisel avalik-õiguslikuks tegevuseks ega haldusakti andmiseks.
9.Eesti õiguskorras on õigusnormi põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanism üles ehitatud selliselt, et vähemalt üldjuhul ei ole võimalik isikul pöörduda vahetult seadusest tuleneva kohustuse vaidlustamiseks kohtusse näiteks n-ö põhiseaduslikkuse järelevalve individuaalkaebusega, mis tähendab seda, et enda põhiõigusi piirava seaduse vaidlustamiseks peab isik vaidlustama konkreetse tagajärje, mille asjassepuutuva normi kohaldamine talle põhjustas. Käesoleval juhul on kaebaja seisukohast selliseks ebasoodsaks tagajärjeks see, et AS Elering on loobunud varem sõlmitud liitumislepingu täitmisest. Kohane viis kaebaja õiguste kaitseks on seega AS-i Elering vastu liitumislepingu kehtivuse tuvastamise ja/või selle täitmiseks kohustamise hagi esitamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule. Selles hagis saab kaebaja tugineda väitele, et ELTS § 871 lg 1 ja/või § 1113 lg 14 põhiseadusvastasuse tõttu ei ole liitumisleping kehtivust kaotanud ja seega peavad liitumislepingu pooled seda jätkuvalt täitma.
10.Eeskätt olukorras, kus üht õigussuhet reguleerivad nii era- kui avaliku õiguse normid, tuleb kohtu pädevuse määramisel silmas pidada ka vajadust tagada isikutele tõhus õiguskaitse. Tõhusa õiguskaitse põhimõttega oleks vastuolus lahendus, kus samad pooled peaksid sama õigussuhte erinevaid elemente puudutavate vaidluste lahendamiseks pöörduma erinevatesse kohtutesse. Käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtus tooks aga kaasa just sellise olukorra, kuna sellesama vaidlusaluse liitumislepingu pinnalt tekkivad mistahes muud vaidlused kuuluksid igal juhul lahendamisele maakohtus. See võib muuhulgas tekitada olukorra, kus erineva pädevusega kohtud hindavad samaaegselt seda, kas sama liitumisleping kehtib või mitte. Selline olukord ei oleks kooskõlas tõhusa õiguskaitse põhimõttega.
11.Eeltoodud põhjustel leian, et käesolev kaebaja ja AS Elering vaheline vaidlus puudutab seda, kas liitumisleping on kehtivuse kaotanud või jätkuvalt kehtiv ning see on eraõiguslik vaidlus, hoolimata sellest, et tegelik vaidlusküsimus taandub avalikes huvides ELTS sätetega kehtestatud tagatise maksmise kohustuse põhiseaduspärasusele. Seega ei saa ma nõustuda menetlusosaliste poolt osutatud haldusasjas 3-23-836 tehtud 15.05.2023 määruse põhjendava osa punktis 11 võetud seisukohaga, et sedalaadi vaidluse puhul ei ole tegemist liitumislepingu sõlmimise või täitmise küsimusega. Kaebaja õigusi saavad ELTS asjassepuutuvad sätted piirata vaid seetõttu, et need toovad vahetult kaasa AS-iga Elering sõlmitud liitumislepingu kehtivuse kaotamise. Neil asjaoludel on vaidlust justnimelt selles, kas liitumisleping kehtib või mitte ehk kas seda tuleb täita.
12.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, saab kaebust pidada perspektiivituks ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta, ilma et oleks vajalik käsitleda esialgse õiguskaitse vajaduse kohta esitatud väiteid või kaaluda esialgse õiguskaitse poolt ja vastu rääkivaid vastandlikke huve.
13.HkMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt kuulub kaebuse tagastamise korral kaebajale tagastamisele riigilõiv. Olukorras, kus kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust, mille rahuldamata jätmise ainus
põhjus on kaebuse tagastamine, tuleb tagastada ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kaebajale tagastada kogu tasutud riigilõiv ehk 40 eurot.
14.HkMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral. HkMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kirjalikus menetluses esitada menetluskulude väljamõistmise taotluse kohtu määratud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul on võimalik, et AS Elering on kandnud kulusid, mis seonduvad esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega. Otstarbekas on määrata vastavate kuludokumentide esitamiseks tähtaeg, mis hakkab kulgema kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse jõustumisest ning menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamise korral lahendada see eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.