QuickRoad OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 3.03.2023 otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tegema uut otsust, millega väljastatakse kaebajale 22.02.2023 taotluse alusel KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama kaebaja 22.02.2023 taotlus uuesti läbi. Kaebaja – QuickRoad OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits
Menetlusosalised
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AA Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.08.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.QuickRoad OÜ (kaebaja) esitas 22.02.2023 Maksu- ja Tolliametile (vastustaja/MTA) taotluse, milles palus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend võimaldanuks kaebajal omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha.
2.MTA keeldus oma 23.03.2023 otsusega nr 8-8/005889-1 kaebajale väljastamast KAOKS § 9 lg 1 nimetatud tõendit ning jättis taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes deklareerinud müügitulu 49 eurot 2020. aastal, 36 1(6)
eurot 2021. aastal ja 120 eurot 2022. aastal. Müügitulu moodustas köögivilja- (sh suvikõrvitsa), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatus. Seega oli kaebaja kolme aasta peale deklareerinud/saanud müügitulu 205 eurot. Sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa MTA hinnangul pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i eesmärki silmas pidades, kuna sedavõrd minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandusliku tootmisega ning ei taga taotleja valdkonnapõhist tegevust. Seetõttu ei ole kaebaja puhul täidetud KAOKS § 4 lõigetes 3-5 sätestatud tingimused ning MTA ei saa taotlust rahuldada ega KAOKS § 9 lõikes 3 nimetatud tõendit kaebajale väljastada.
3.Kaebaja esitas 23.03.2023 MTA otsuse peale vaide.
4.MTA koostas 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 25.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 28.04.2023 määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 3.03.2023 otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tegema uut otsust, millega väljastatakse kaebajale 22.02.2023 taotluse alusel KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama kaebaja 22.02.2023 taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 6.1 Seadusandja tahte kohaselt eeldatakse KAOKS-i eesmärkide täitmist KAOKS § 9 lgs 3 nimetatud loa väljastamisel, kui kaebaja täidab tema õiguste kitsendamiseks seatud KAOKS § 4 lg-st 3 tulenevad eeldused, mis on faktiküsimised. KAOKS-st ega KAOKS-i seletuskirjast ei ole võimalik lugeda välja, et vastustajal on võimalik kehtestada õigusaktide väliselt kaebajale täiendavaid KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa saamise eelduseid. 6.2 Vastustajal puudub KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena KAOKS § 4 lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Vastustaja on väljunud enda diskretsiooni piiridest. Käesolevas asjas ei käi vaidlust selle üle, et kaebaja on tegelnud viimasel kolmel aastal seenepakkude kasvatuse ja müügiga, kuna vastustaja on selle oma otsuses tuvastanud. KAOKS § 9 lg 3 sõnastus ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust, kas tõend väljastada või mitte, kui kaebaja on KAOKS § 4 lg-tes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandusliku tootmisega. 6.3 Eeltoodu tuleneb ka põhiseaduse § 12 lg-s 2 toodud õigusselguse põhimõttest. Taotlejatel peab olema mõistlik võimalus ette näha, millal nad vastavad KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud nõuetele ja millal mitte. Kaebajale peab olema äratuntav, millest vastustaja oma otsuste tegemisel juhindub. Vastustaja möönab ise, et KAOKS § 4 lg 3 ei sätesta nõude täidetavuse hindamiseks ühtegi kvantitatiivset ühikut. Samas annab vastustaja hinnangu, et tootmine peab olema piisav, tekitamaks vastustajas veendumust põllumajandustoodete tootmise kogemuse olemasolus. Väites puudub õigusselgus, sest maksuhalduri järeldus on abstraktne ja subjektiivne. Eluliselt on loogiline, et põllumajandustoodete tootmise faktiga kaasneb alati ka vastav tootmise kogemus. Vastustaja tuvastas menetluses küll kaebaja poolse seenepakkide tootmise ja müümise fakti, aga esitab hinnangu, et seda ei saa pidada põllumajanduslikuks tootmiseks KAOKS § 4 lg 3 tähenduses. 6.4 Enne loa olemasolu ei saagi kaebaja omada 10 ha maad, et põllukultuure kasvatada. On ka olemas põllumajandustooteid, mille tootmisega saab tegeleda kolm aastat ilma, et 2(6)
oleks tekkinud müüdavas kvaliteedis või müügiks töödeldavas kvantiteedis tooteid – näiteks puuvilja kasvanduste puhul. 6.5 Ei ole mõistetav, kui palju peab kaebaja KAOKS § 4 lg 3 mõttes seenepakke tootma, millisel maa-alal tuleks eelneval kolmel aastal neid toota, kui suured peaksid olema kaebaja tootmisega seotud kulud, milline peaks oleme müügitulu ja kuidas mõjutab tulu puudumine kaebajat, kui puudub piisav nõudlus ja kuidas eristuksid kvantitatiivsed ühikud seente kasvatamisel võrreldes teiste toodetega. Vastustajal puudub eelpool toodud asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. 6.6 Vaidlust ei saa olla asjaolus, et vastustaja on aastaid kestnud halduspraktika kohaselt väljastanud KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud lubasid KAOKS § 4 lg 3 alusel kaebaja majandustegevusest tulenevate näitajatega analoogsetele juriidilistele isikutele. Halduspraktika muutmine on olnud õigusvastane, sest faktiküsimust puudutava normi rakendamine ei saa muutuda kaalutlusõiguse alusel kohaldatavaks normiks. Kaebajal on õiguspärane ootus, et nii nagu varasematel aastatel, vastab kaebaja ka 2023. aastal seadusest tulenevatele nõuetele. 6.7 Isegi, kui eeldada vastustajal kaalutlusõiguse olemasolu (millele kaebaja vaidleb astu), siis on vastustaja teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti. KAOKS § 4 lg-test 3-5 järeldub, et ainukeseks tingimuseks tõendi väljastamisel on põllumajandustoodete tootmise ajaline pikkus. Koguse osas seadus midagi ei sätesta. Juhul, kui see oleks olnud seadusandja tingimus, oleks see ka sättesse kirja pandud. Vastustaja poolsete lisatingimuste seadmine ei ole seaduses nimetatud. Põllumajandustoodete või toodete üleüldist tootmismahtu peaks hindama läbi standardkogutoodangu väärtuse ja pole aru saada, miks kasutati kvantitatiivse tootmismahu tingimuse hindamiseks müügitulu. Vastustaja seisukoht
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 7.1 Maksuhalduril tuleb KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel igakordselt hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodete tootmisega või mitte. MTA hindab taotleja tegevust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sisustades seaduses sätestatud määratlemata õigusmõistet „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“, mille vältimatuks eelduseks on taotleja tegevuse sisuline hindamine. 7.2 KAOKS § 1 lg 1 kohaselt tulenevad kinnisasja omandamise kitsendused avalikust huvist, mis KAOKS tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Isikult, kes formaalselt vastab KAOKS § 4 lg 3 tingimustele, ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Sellist võimekust ei taga üksnes formaalsete nõuete täitmine. 7.3 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et MTA halduspraktika muutmine on olnud õigusvastane. Kuigi vastustaja on minevikus väljastanud tõendeid kaebajaga sarnastele väiketootjatele, on seda praktikat muudetud. Varasem tõendite väljastamine on toimunud liiga formaalselt ega arvesta KAOKS nõudeid täielikult. Tõendite väljastamise põhimõtted on viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga, mida on kirjeldatud seaduseelnõu seletuskirjas. 7.4 MTA lähtus taotluse menetlemisel kaebaja enda poolt esitatud andmetest. MTA on jätkuvalt seisukohal, et KAOKS § 4 lg 3 sõnastusest tulenevalt peab põllumajandustoodete tootmise kogemus olema tõendi taotlejal, mitte tema juhatuse liikmel. 3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooled ei vaidle otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude üle, mille kohaselt on kaebaja kolme majandusaasta peale deklareerinud/saanud müügitulu 205 eurot. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja on otsuses toodud mahus seenepakke müünud. Poolte vahel on vaidlus KAOKS 4 lg 3 sisustamise üle. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja on tuvastanud KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud faktiliste asjaolude esinemise, puudub tal kaalutlusõigus, kas taotlejale KAOKS § 9 lgs 3 nimetatud luba väljastada või mitte. Sättes toodud faktiliste asjaolude esinemisel tuleb kaebaja hinnangul taotlejale luba igal juhul väljastada. Alternatiivselt leiab kaebaja, et olukorras, kus vastustajal ka oleks kaalutlusõigus, on kaalutlusõigust vääralt kohaldatud, sest seadus ei sätesta nõuet, millises mahus tuleb põllumajandustoodete tootmisega tegeleda. Seadus sätestab üksnes, milline on põllumajandustoodete tootmise ajaline pikkus. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt näidatud sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS eesmärki silmas pidades, kuna sedavõrd minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ning ei taga valdkonnapõhist pädevust.
10.KAOKS § 4 lg 3 sätestab, et lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. KAOKS § 9 reguleerib põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamise nõuetele vastavuse kontrollimist. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on isikul, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, võimalus taotleda MTA-lt vastava tõendi väljastamist.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pädevus KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud loa väljastamisel piirdub KAOKS § 4 lg-s 3 toodud faktiliste asjaolude formaalse tuvastamisega. Seaduseelnõu seletuskirja (108 SE) kohaselt on avaliku huvi seisukohast seaduse eesmärgiks põllumajandus- ja metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine, et vältida nende maade sattumist isiku kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Nimetatust järeldub, et kuivõrd seadusandja on andnud maksuhaldurile pädevuse KAOKS § 9 lõikes 3 nimetatud tõendi väljastamiseks, peab maksuhaldur nimetatud ülesande täitmisel lähtuma ennekõike seaduse eesmärgist, mis on avatud seaduseelnõu seletuskirjas ja tõendit taotleva äriühingu tegevust iseloomustavatest näitajatest (sh majandusaasta aruannetest). Olemas olevate andmete ja teabe põhjal on vastustajal pädevus kujundada seisukoht, kas tõendit taotlev isik vastab KAOKS 4 lõigetes 3-5 sätestatud tingimustele. Nimetatud printsiipidest lähtuvalt ei saa maksuhalduri kontroll olla üksnes formaalsete faktiliste asjaolude kontroll, vaid loa väljastaja peab olema ka sisuliselt veendunud selles, et taotleja vastab tõendi väljastamise tingimustele. Vastustaja märgib õigesti, et isikult, kes formaalselt vastab KAOKS § 4 lg 3 tingimustele, ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Sellist võimekust ei taga üksnes formaalsete nõuete täitmine.
12.Seega oli vastustajal õigus kontrollida kaebaja vastavust KAOKS-s sätestatud tingimustele sisuliselt, lähtudes seejuures seaduse eesmärgist. Olukorras, kus nõustuda kaebaja poolt esile toodud formalistliku lähenemisega, puuduks KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud loal igasugune sisu ja mõte. Eeltoodud seisukohaga on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 4(6)
22.05.2023 tehtud määruses leides, et vaidlusaluse tõendi väljastamine on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb MTA-l sisustada määratlemata õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“ ja selle valguses asjaolusid hinnata.
13.Kohtu hinnangul on MTA õigesti leidnud, et kaebaja ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele. Nagu kohus eelpool leidis, siis KAOKS-is sätestatud piirangute eesmärgiks võib pidada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamist (vt KAOKS § 1 lg 1). Seaduse seletuskirja järgi tuleb vältida seda, et põllumajandusvõi metsamaa satub isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Puudub vaidlus, et vastustaja tuvastas kaebaja majandusaasta aruannete põhjal põllumajandusliku tegevuse. Samas on kaebaja deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist kolme aasta peale kokku 205 eurot. Loa andmise menetluses tuvastati (nimetatud küsimuses puudub vaidlus), et kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub üksnes seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Kohus leiab, et põllumajandustoodete realiseerimist kolme aasta kohta kokku summas 205 eurot, mis piirdus üksnes seenepakkude kasvatuse ja müügiga, ei saa lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks KAOKS § 4 lg 3 tähenduses, kuivõrd see ei vasta seaduseelnõu seletuskirjas toodud eesmärgile ega ole piisav et veenduda selles, et kaebaja kogemused põllumajandustoodete tootmisel on piisavad selleks, et hoida üle 10 ha suurust põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas tehtud määruses samuti leidnud, et võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Viimast ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja on müünud kolme aasta jooksul mõned austerserviku seenepakud. 2022. a majandusaasta aruande järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2627 eurot rahas, tegevuskulud puuduvad ning ei nähtu, kus ja kui suures mahus on ta põllumajandustoodete tootmisega tegelenud.
14.Õige on kaebaja tähelepanek, mille kohaselt ei sätesta KAOKS § 9 lg 3 tõendi taotlemisel mingeid arvandmetel põhinevaid parameetreid, nt nõutavat käivet või tegevusmahtusid. Nimetatu aga tähendabki seda, et taotluse menetlejal tuleb taotleja enda poolt esitatud ja menetluses kogutud teabe põhjal tuvastada, kas taotleja eelneval kolmel aastal teostatud tegevusi saab lugeda põllumajanduslikuks tootmiseks KAOKS § 4 lg 3 mõistes. Seejuures ei ole määrav ainult ajaline piir, vaid isiku sisuline tegevus nimetatud ajapiiri raames. Arvestada tuleb ka tegevuse spetsiifikaga, kuivõrd tõepoolest ei saagi teatud tegevuste puhul eeldada reaalset tulemust juba kolme aasta möödumisel. Nimetatu ei tähenda aga, et taotleja panus ei oleks hinnatav. Vastustaja kaalutlusõigus ei piirdu üksnes ajapiiri kontrollimise ja sisustamisega, nagu ekslikult leiab kaebaja.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et halduspraktika muutmise tõttu on rikutud kaebaja õiguspärast ootust asja lahendamisele selliselt, nagu see on varasemalt toimunud sarnastes asjades. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-53-04 (p 13) leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat ning et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Kohus leidis käesoleva otsuse eelnevates alajaotustes, et vastustaja oli pädev sisustama mõistet „põllumajanduslik tootmine“ ning hindama KAOKS § 4 lg-te 3-5 toodud tingimuste täidetust sisuliselt ja lähtudes seaduse eesmärgist. Seega on varasem halduspraktika, mis pooldas formalistlikku lähenemist ebaõige ning ebaõige halduspraktika muutmine oli lubatav ning see ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ebaõige halduspraktika jätkub. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et talle tõend väljastatakse. Kaebajale jääb täiendavalt võimalus taotleda 5(6)
kinnisasja ostmiseks luba selle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ja §-dele 6 ja 7.
16.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et puuduvad alused MTA 23.03.2023 otsuse tühistamiseks. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõuded. Kuna kaebaja ei väida, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi vaide esemest sõltumata, jääb rahuldamata ka nõue vaideotsuse tühistamiseks. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.