QuickRoad OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.03.2023 otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – QuickRoad OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AA
Menetluse alus ringkonnakohtus
QuickRoad OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse QuickRoad OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-23-902.
2.Jätta QuickRoad OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
QuickRoad OÜ esitas 22.02.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse, milles palus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend võimaldaks omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha.
2.MTA jättis 23.03.2023 otsusega nr 8-8/005889-1 taotluse rahuldamata ja keeldus QuickRoad OÜ-le väljastamast KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit. Taotleja kolme aasta jooksul müünud põllumajandustooteid kokku 205 euro eest. Sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKSi eesmärki silmas pidades, kuna see ei tõenda taotleja tegelikku tegelemist põllumajandustoodete tootmisega ning ei taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. Seega ei ole täidetud KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud tingimused. Taotlejal on võimalik taotleda põllu- või
3-23-902 metsamaa omandamiseks luba omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult KAOKS § 4 lg 6, § 6 lg-te 1 ja 3–6 alusel.
3.QuickRoad OÜ esitas 23.03.2023 MTA otsuse peale vaide.
4.MTA jättis 10.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5326-2 QuickRoad OÜ vaide rahuldamata. Seletuskirja kohaselt on KAOKS-i eesmärk põllumajandus- või metsamaad sisaldavate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine, et vältida sellise maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Seda seisukohta toetab ka asjakohane Euroopa Kohtu praktika. Seletuskirja järgi tagab nimetatud eesmärki põllumajandustoodete tootmise kogemus. MTA on muutnud oma senist praktikat tõendite väljastamise osas ja viinud selle kooskõlla seaduse eesmärgiga. MTA-l on õigus sisuliselt kontrollida taotleja vastavust KAOKS-is sätestatud tingimustele. KAOKS § 4 lg-st 3 tulenevalt peab põllumajandustoodete tootmise kogemus olema just taotlejal endal, mitte nt taotleja juhatuse liikmel või teistel tema juhitud ettevõtetel. Taotleja on kolme aasta peale kokku deklareerinud müügitulu põllumajandustoodete müügist 205 eurot. Esitatud dokumentide kohaselt on ta müünud 2019. a-l 2, 2020. a-l 3, 2021. a-l 2 ja 2022. a-l 8 seenepakku austerservikutega. Nii piirdub taotleja põllumajandustoodete tootmise kogemus üksnes seenekasvatusega, täpsemalt austerserviku seenepakkude müügiga. Taotleja senine tegevus ei vaja üle 10 ha suurust põllumaad. Seega ei ole MTA veendunud, et taotleja kogemus põllumajandustoodete tootmisel on piisav, et hoida üle 10 ha suurust põllumajandusmaad eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutuses ning vältida selle põllumajanduslikust kasutusest väljaminekut. Taotlejat ei ole ebavõrdselt koheldud ja tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust tõendi saamiseks. Usalduse kaitset ei saa kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.
5.QuickRoad OÜ esitas 25.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.03.2023 otsuse nr 8-8/005889-1 ja 10.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5326-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks anda QuickRoad OÜ-le KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud luba või alternatiivselt vaadata 22.02.2023 taotlus uuesti läbi. KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eeldus on faktiküsimus ja vastustajal puudub sättes nimetatud faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus ja õigus kehtestada täiendavad loa saamise eelduseid. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on tegelenud viimasel kolmel aastal seenepakkude kasvatuse ja müügiga, kuna vastutaja on seda enda otsuses tuvastanud ning sellega nõustunud. Seega on kaebaja KAOKS § 4 lg-des 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. KAOKS ei sätesta § 4 lg-s 3 kuidagi seda, kui palju peab põllumajandustooteid tootma, ega seda, millisel maa-alal peab enne KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa taotlemist põllukultuure kasvatama. Neid suuniseid ei tulena ka muudest õigusaktidest. Seega on vastustaja keeldumise põhjendused abstraktsed ja subjektiivsed ning vastuolus õigusselguse põhimõttega. Vastustaja on sellega muutnud ka oma aastaid kestnud halduspraktikat, sest varem on kõnealuseid lubasid kaebajaga analoogsete majandustegevuse näitajatega juriidilistele isikutele väljastatud. Praegusel juhul ei ole halduspraktika muutmine õiguspärane ja sellega on rikutud ka õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Isegi kui eeldada vastustaja kaalutlusõiguse olemasolu, on vastustaja teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada MTA-d kaebajale viivitamata väljastama KAOKS §-is 9 lg 3 nimetatud tõend või alternatiivselt väljastada kaebajale KAOKS §-is 9 lg 3 nimetatud tõend ise või kohaldada kohtu enda äranägemisel esialgset õiguskaitset selliselt, mis võimaldaks kaebajal sõlmida 02.05.2023 asjaõigusleping kinnisasja omandiõiguste üleminekuks.
2(5)
3-23-902 Kaebus on perspektiivikas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatu tagajärje. Kaebaja ja müüja on sõlminud 27.03.2023 notariaalselt tõestatud võlaõigusliku müügilepingu 1/2 suuruse mõttelise osa Matsimetsa ja Matsi kinnistu omandamiseks koos selle oluliste osade ja päraldistega. Matsi kinnistu suurus on 25,2 ha ja sihtotstarbe 100% maatulundusmaa. Lepingu tingimuste (p-d 2.3, 3.2, 4.3.1, 4.4) kohaselt tuleb sõlmida asjaõigusleping omandi üleandmiseks kaebajale hiljemalt 02.05.2023 ning kui kaebajast tingitud põhjustel ei ole seda tehtud, on müüjal õigus lepingust taganeda ja kaebaja on kohustatud müüjale tasuma leppetrahvi 20% ostuhinnast (24 600 eurot). Lisaks jääb kaebaja ilma võimalusest kinnisasi omandada. Isegi kui leppetrahvinõudest tulenevat tagajärge on kaebajal hilisema kohtumenetluse tulemusel võimalik teoreetiliselt tagasi pöörata, on kinnisasja omandamata jätmisest tingitud riive pöördumatu, sest see on kaebaja äritegevuse jätkusuutlikuks jätkamiseks ja arenemiseks hädavajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tekitaks kahju avalikule huvile ega kolmandatele isikutele.
7.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustataks ära põhivaidlus. Hüpoteetiline leppetrahvi tasumine ega kinnisasja omandamise õigusest ilmajäämine ei ole pöördumatu tagajärg HKMS § 249 lg 1 mõistes. Kaebaja on oma ärilistes otsustes vaba, sh millistel tingimustel sõlmida võla- ja asjaõiguslikke lepinguid. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et talle KAOKS §-is 9 lg 3 nimetatud tõend väljastatakse. Kaebaja ei vasta tõendi väljastamise tingimustele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on kooskõlas avalike huvidega. Kui kaebajale väljastatakse tõend esialgse õiguskaitse korras, asetaks see kaebaja võrreldes teiste sarnases olukorras olevate isikutega ebavõrdselt soodsasse olukorda.
8.Tallinna Halduskohus võttis 28.04.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebaja sõlmitud lepingu tingimustest nähtub, et KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendita kaebaja kinnisasja omandamiseks asjaõiguslepingut sõlmida ei saa. Samuti tuleneb lepingu regulatsioonist kaebajale kohustus tasuda leppetrahvi juhul, kui leping jääb sõlmimata 02.05.2023. Seega on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaasneb kaebajale leppetrahvi tasumise kohustus ja seetõttu ei saa eitada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob talle kaasa lepingu lõpliku sõlmimata jäämise. Pooled on vabad leppima kokku lepingu tingimuste muutmises, sh asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaja pikendamises aja võrra, mis kulub praeguse vaidluse lahendamiseks. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et ta satub leppetrahvi tasumise tõttu majanduslikult nii raskesse olukorda, et seda saaks käsitleda pöördumatu tagajärjena. Kaebaja pidi lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et MTA ei rahulda kaebaja vaiet ning ei väljasta nõuetekohast tõendit asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks. Vaidemenetluse kestel asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajas kokkuleppimine on kaebaja teadlikult võetud risk, mille võimalike tagajärgedega ta pidi arvestama. MTA kohustamine esialgse õiguskaitse taotluses soovitud viisil tähendaks sisuliselt kaebuse osaliselt ette ära lahendamist, mida esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei ole nii ülekaalukas, et põhivaidlus esitatud kohustamisnõude osas ära otsustada. Kui kaebaja tasub leppetrahvi, tekib tal kaebuse rahuldamise korral õigus nõuda MTA-lt selle hüvitamist. On avalik huvi tagada, et MTA väljastaks tõendeid üksnes kehtiva õigusliku regulatsiooni alusel. Seega läheks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine vastuollu avaliku huviga. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid arvestades praeguseks teadaolevaid asjaolusid, ei saa kaebuse perspektiivi hinnata ülemäära heaks.
3(5)
3-23-902
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.QuickRoad OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus selliselt, et kaebajal oleks võimalik sõlmida 22.05.2023 planeeritud asjaõigusleping. Halduskohus on valesti hinnanud kaebajale pöördumatu kahju tekkimise ohtu. Kuigi müüja on praeguseks olnud nõus pikendama kaebaja kohustust sõlmida asjaõigusleping kuni 22.05.2023, ei ole eluliselt usutav, et müüja on nõus seda tähtaega veel pikendama. Veelgi vähem on usutav, et müüja oleks nõus seda tegema kogu kohtumenetluse ajaks. Ehkki kaebajal on teoreetiline võimalus nõuda vastustajalt hiljem leppetrahvi ulatuses kahju hüvitamist, on kaebaja huviks omandada müügilepingu esemeks olevad põllumaad. Kinnisasja ostuõigusest jäädavalt ilmajäämine on kaebaja jaoks pöördumatu kahju. Lisaks ei oleks kaebajal võimalik leppetrahvi kohustust täita ja ta muutuks püsivalt maksejõuetuks. 2022. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal käibevarasid kokku 2747 euro ulatuses, 2022. a müügitulu ja puhaskasum oli 120 eurot. Kuna kaebaja vastab faktiliselt loa saamise tingimustele, oli tal põhjendatud ootus, et MTA tema vaide rahuldab ja tõendi väljastab. Kaebajal on ülekaalukas huvi saada tõend juba esialgse õiguskaitse korras. Puudub avalik huvi, mis selle välistaks. Kaebajat ei panda esialgse õiguskaitse kohaldamisega soodsamasse olukorda. Vastustaja on muutnud õiguspärase halduspraktika õigusvastaseks. Halduskohus ei ole sisuliselt kaebuse perspektiivi hinnanud. Kaebus on perspektiivikas ja vaidlustatud haldusaktid on ilmselgelt õigusvastased. Esineb oluline avalik huvi, et kohus peataks vastustaja õigusvastase uue praktika jätkumise juba esialgse õiguskaitse menetluses õigusliku hinnangu andmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida selle kohta MTA seisukohta, vaid arvestab halduskohtule 28.04.2023 esitatud vastusega.
11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Halduskohus märkis õigesti, et praegusel juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud viisil kohustamisnõude osas vaidluse ette ära otsustamist, mida esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida. Esialgse õiguskaitse korras KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamise korral langeb põhivaidlus ära. Sellisel viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebusel on head või väga head eduväljavaated ning sellega ei tekitata avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 määrus nr 3-18-2392, p 16).
13.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Võttes arvesse 2022. a majandusaasta aruande andmeid kaebaja majandusliku seisundi kohta, võib lepingus märgitud leppetrahvi tasumise kohustus kaebajale raskusi tekitada. Samas ei ole pöördumatu tagajärg kinnisasja omandamise võimalusest ilmajäämine. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks eriline 4(5)
3-23-902 huvi just konkreetse kinnisasja omandamise vastu, nt tulenevalt selle asukohast või omadustest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus nr 3-23-700, p 11).
14.Ringkonnakohus jääb sarnases haldusasjas nr 3-23-700 19.05.2023 määruse p-s 12 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed ning kaebaja õigustele vastandub kaalukas avalik huvi. Vaidlusaluse tõendi väljastamine on hindamisotsus, mille tegemisel tuleb MTA-l sisustada määratlemata õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmisega tegelemine“ ja selle valguses asjaolusid hinnata. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on MTA õigesti leidnud, et kaebaja ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele. KAOKS-is sätestatud piirangute eesmärgiks võib pidada maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamist (vt KAOKS § 1 lg 1). Seaduse seletuskirja järgi tuleb vältida seda, et põllumajandus- või metsamaa satub isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada. Maa omandamisel saab KAOKS-i eesmärki täita eelkõige tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eelkõige põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE lk 4, 12). Seega võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmisega tegelemine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Viimast ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja on müünud kolme aasta jooksul mõned austerserviku seenepakid. 2022. a majandusaasta aruande järgi ei ole kaebajal töötajaid, vara on kokku 2627 eurot rahas, tegevuskulud puuduvad ning ei nähtu, kus ja kui suures mahus on ta põllumajandustoodete tootmisega tegelenud. Isegi kui MTA on varem andnud tõendi kaebajaga sarnastele väiketootjatele, ei ole kaebajal õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkumist. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et talle tõend väljastatakse, sest ta sõlmis müügilepingu 27.03.2023, ehkki MTA oli keeldunud tõendi väljastamisest 23.03.2023. Kaebajale jääb täiendavalt võimalus taotleda kinnisasja ostmiseks luba selle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ja §-dele 6 ja 7.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.04.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.