Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-96 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OSAÜHING SILVANUS-METSATÖÖSTUS (OÜ Silvanus-Metsatööstus) esitas 04.01.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tõendi väljastamiseks selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega (kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg 3).
2.MTA 06.01.2023 otsusega nr 8-8/000633-1 jäeti OÜ Silvanus-Metsatööstus taotlus tõendi väljastamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on KAOKS-s sätestatud piirangute eesmärk tagada, et enam kui kümne hektari suurune põllumaa ei satuks juriidiliste isikute kätte, kellel ei ole pädevust maad sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult kasutada. Seetõttu peab Eestis asutatud juriidilisel isikul olema vähemalt kolmeaastane valdkonnapõhine kogemus (KAOKS § 4 lg-d 3‒5) või tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt (KAOKS § 4 lg 6). Taotleja on kolme viimase majandusaasta jooksul saanud põllumajandustoodete müügitulu kokku 262 eurot. Sedavõrd väikeses mahus põllukultuuride müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i eesmärki silmas pidades. Minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ega taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. Taotlejal on võimalus põllu- ja metsamaa soetamiseks, milleks tuleb taotleda luba omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogult vastavalt KAOKS § 4 lg-le 6 ning § 6 lg-tele 1 ja 3‒6.
3.OÜ Silvanus-Metsatööstus esitas 09.01.2023 MTA 06.01.2023 otsuse nr 8-8/000633-1 peale vaide, mille MTA jättis 11.01.2023 vaideotsusega 6-1/5272-2 rahuldamata. KAOKS § 4 lg-test 3‒5 ei saa teha järeldust, et MTA peab igal juhul, kui taotleja näitab majandusaasta aruannetes mõningast põllumajandustoodete müüki kolmel eelneval aastal, väljastama vastava tõendi. Sellise tõlgenduse korral muutuks piirangu mõte – tagada, et maa soetaja on põllumajandustoodete tootmise kogemusega – sisutuks. Ettevõtet, kes kolme aasta jooksul kokku turustab põllumajandustooteid väga väikeses mahus (müügitulu kokku 262 + 120 = 382 eurot), ei saa pidada põllumajandustoodete tootmise kogemusega isikuks ja seega ka tõendi saamise eeldustele vastavaks. Arvestades, et 2022. a kohta esitatud dokumendid kajastavad üksnes 175 kg kartuli müüki ning vaide kohaselt on lisaks kasvatatud kurki, tomatit ja maitsetaimi, on ilmne, et tegemist on olnud väga väikeste mahtudega, mis ei tekita veendumust, et äriühingul on piisavad kogemused, et ta oskab soetatavat maad suurusega üle 10 ha otstarbekalt põllumajanduslikult kasutada. Tõendi väljastamisel on arvestatud põhjendatult seaduse eesmärgiga, milleks on tõendi andmine üksnes isikutele, kellel on olemas põllumajandustoodete tootmise kogemus. Põllumajandustoodete tootmise kogemus saab ettevõttel tekkida alles teatud mahus põllumajandustoodete tootmisega tegelemisel. Asjaolu, et seadusandja on normi tekstis viidanud üksnes ajalisele parameetrile, ei tähenda, et vastav kogemus saavutataks juhul, kui kolme aasta jooksul on põllumajandustooteid toodetud üksnes väga väikeses mahus.
2(8)
3-23-96
4.OÜ Silvanus-Metsatööstus esitas 16.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus MTA 06.01.2023 otsuse nr 8-8/000633-1 tühistada ja kohustada vastustajat väljastama kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend. Vastustajal ei olnud seaduslikku alust jätta KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend väljastamata. KAOKS § 4 lg-st 3 tuleneb, et juriidiline isik peab olema tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Ühtegi täiendavat nõuet selle kohta, kui palju isik peab põllumajandustooteid tootma või kui suure protsendi tema käibest põllumajandustoodete tootmine peab moodustama, seadus ei sätesta. Kui seadusandja ei ole õigusnormis määranud konkreetseid parameetreid, kui palju põllumajandustooteid juriidiline isik kolme aasta jooksul tootma peaks, ei ole ka MTA ametnik pädev otsustama, millal juriidilist isikut saab lugeda piisava põllumajandustoodete tootmise kogemusega isikuks. Kaebaja omab juba 20 aastat taimlat Järva maakonnas Türi vallas Aasuvälja külas ja on tegelenud aastaid, sh kolme viimase majandusaasta jooksul, põllumajandustoodete tootmisega KAOKS § 4 lg 3 mõistes, tootes kartulit, tomatit, kurki ja maitsetaimi.
5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaideotsuse põhjenduste juurde. Seaduseelnõu seletuskiri KAOKS § 4 osas märgib, et põllumajandusmaa omandamisel saab KAOKS-i eesmärki täita eelkõige tingimusel, et seda maad hakatakse kohe jätkusuutlikult kasutama, vältides maa sattumist isikute kätte, kes ei oska seda maad põllumajanduslikult sihipäraselt kasutada. Eelkõige annab selle garantii põllumajandustoodete tootmise kogemus. Enne KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamist tuleb kontrollida, kas taotlejal on sisuline põllumajandustoodete tootmise kogemus. Vastustaja väljastas kaebajale KAOKS-st tuleneva tõendi aastatel 2020, 2021 ja 2022 nii põllumajandusliku tootmisega kui ka metsamajandamisega tegelemise kohta. Vastustaja on korrigeerinud tõendite väljastamise põhimõtteid vastavalt KAOKS-s sätestatud eesmärkidele. Tõend väljastatakse üksnes juhul, kui vastustaja on veendunud, et Eestis registreeritud äriühing tegeleb KAOKS § 4 lg-tes 3‒5 sätestatud nõuete kohaselt Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Juhul kui vastustajal sellist veendumust esitatud taotluse ja faktiliste asjaolude pinnalt ei teki, siis tõendit ei väljastata. Vastustaja ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt, kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Seega ei tähenda üksnes asjaolu, et varem on taotlejale väljastatud tõend põllumajandustoodete tootmise kohta, et taotlejale peaks seda tõendit väljastama jätkuvalt. Taotluse menetluse ja vaidemenetluse käigus on vastustaja analüüsinud kaebaja eelnevate perioodide majandusaasta aruandeid. Äriregistrile edastatud majandusaasta aruannete alusel on kaebaja põhitegevusalaks olnud metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad ning puidutöötlemissaaduste tootmine (hakkepuit). Kaebaja on kolme majandusaasta peale kokku deklareerinud/saanud müügitulu põllumajanduslikust tootmisest 416 eurot. Kaebaja kogukäibest moodustas köögivilja (sh kõrvitsaliste), juurvilja ja mugulvilja kasvatusega seotud müügitulu 2020. a-l 102 eurot, s.o 0,01% ja 2021. a-l 85 eurot, s.o 0,01%. Kuna 2022. a majandusaasta aruanne on käeoleval hetkel veel esitamata, ei ole võimalik põllumajandusliku tootmise protsentuaalset mahtu võrreldes kogutuluga välja tuua. Vastavalt vaidele lisatud arvetele on kolme sularahaarve alusel müüdud 2022. a-l kartulit Laura kogusummas 219 eurot. Sedavõrd väikeses mahus põllumajandustoodete müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks, pidades silmas KAOKS-i eesmärki. Minimaalne 3(8)
3-23-96 tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ega taga taotleja valdkonnapõhist pädevust.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.08.2023 otsusega kaebuse, tühistas MTA 04.01.2023 otsuse 8-8/000633-1 ja 11.01.2023 vaideotsuse 6-1/5272-2, kohustas vastustajat väljastama kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 eurot. Maksukorralduse seadus (MKS) ei loetle maksuhalduri ülesannete ega põhikohustuste all MTA poolt KAOKS-s toodud tõendite väljastamist. Samuti ei reguleeri MKS muul moel MTA poolt väljastavate tõendite andmise põhimõtteid või nende andmisest keeldumise aluseid. MTA pädevus tõendi väljastamiseks tuleneb vaid KAOKS § 9 lg-st 3. Seadusandja on paraku jätnud täpsemalt reguleerimata nii tõendi andmise tingimused kui selle väljastamisest keeldumise alused. Seadus seab tõendi väljastamise eelduseks vaid selle, et taotlejast põllumajandustoodete tootja on tegelenud tootmisega kinnisasja omandamise tehingu tegemisele vahetult eelnenud kolmel aastal ning tegemist ei tohi olla kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Kuna tõendi väljastamise tingimused on seaduses täpsemalt reguleerimata, on MTA ise asunud tõendi väljastamise põhimõtteid asutuse kodulehel sisustama. MTA väljastataval tõendil ei ole pelgalt deklaratiivne toime, vaid see on eelduseks notari juures kinnisasja müügitehingu tehingu tegemiseks, sest vastava tõendi puudumisel keeldub notar tehingu tegemisest. KAOKS § 3 lg 1 järgi on samas seaduses sätestatud kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing tühine. Vastustaja viitab küll võimalusele, et MTA poolt tõendi väljastamisest keeldumise järel on luba kinnisasja omandamiseks võimalik saada kinnisasja asukoha kohaliku omavalitsus volikogult, kuid volikogu otsuse langetamine võtab aega ning kohalikul tasandil võib see sõltuda paljuski kohalikust poliitikast ja kohalike huvigruppide vastandlikest huvidest. Erinevalt taotluse esitamisest MTA-le on KAOKS-s küllaltki detailselt reguleeritud loataotluse menetlemine kohaliku omavalitsuse poolt, sätestades ka konkreetsed sisulised kriteeriumid, mida võib ja peab kohaliku omavalitsuse üksus loataotluse menetlemisel hindama (KAOKS §-d 6 ja 7). Eelnevast tulenevalt ei ole MTA poolt tõendi väljastamise puhul tegemist hindamis-, vaid kaalutlusotsusega ehk haldusorganile on antud pädevus otsustada, kas tõend (luba) põllumaad sisaldava kinnisasja omandamiseks väljastada või mitte. Sealjuures on MTA kaalutlusruum otsuse väljastamiseks või väljastamata jätmiseks küllaltki piiratud. Kui täidetud on seaduses toodud kriteeriumid, tuleb luba väljastada. Seaduse kohaselt on kriteeriumiks see, et loa taotleja on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla (edaspidi põllumajandustoode), tootmisega. MTA peab kontrollima ajalise nõude täitmist ja seda, kas tootmine on toimunud. MTA saab tugineda talle kättesaadavatele andmetele (juriidiliste isikute majandusaasta aruanded) ning taotleja enda poolt esitatud tõenditele. MTA-l puudub kõnealuses menetluses MKS-s sätestatud maksuhalduri uurimispädevus. Seadusandja ei ole andnud MTA-le pädevust hinnata, milline ettevõte/juriidiline isik kvalifitseerub põllumajandustootjaks ja milline mitte. KAOKS eesmärgist tulenevalt võiks MTA küll selleks kohane organ olla, samuti võiks sellise hindamise puhul olla kohaseks kriteeriumiks MTA poolt viidatud taotleja põllumajandusliku tootmise käibe suhe taotleja kogukäibega jms, kuid praegu kehtivast seadusest sellist volitusnormi MTA-le ei tulene. Seega ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt MTA-l pädevust asuda sisustama kriteeriume, millele peaks ettevõtja tegevus vastama, et teda lugeda põllumajandustootjaks.
4(8)
3-23-96 Käesolevas asjas ei ole täidetud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi 06.04.2021 otsuse nr 5-20-12 p-des 56, 61 ja 62 toodud nõuded. KAOKS ei anna seaduse tasandil volitust ja alust, mis tingimustel MTA võib loa väljastamisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ja MTA otsus tühistada. Kuivõrd KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamiseks vajalike andmete osas vaidlust ei ole ning MTA-l ei ole volitusi asuda loa väljastamisel kaebaja tegevust täiendavalt hindama, saab rahuldada kaebaja kohustamisnõude, kohustades MTA-d väljastama kaebajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.MTA palub 21.09.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 otsus. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud järelduste juurde. Sedavõrd väikeses koguses toodangu müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks KAOKS-i eesmärki silmas pidades. Vaidlus on selles, kas maksuhalduril on õigus ja kohustus kaebaja poolt esitatud tõendeid hinnata ja kontrollida, et tuvastada, kas taotleja on KAOKS § 4 lg-tes 3‒5 või § 5 lg-s 1 või lg-tes 3‒5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Halduskohus on viidanud maksuhalduri pädevuse olemasolule KAOKS § 9 lg 3 alusel eelnimetatud toimingu sooritamiseks, kuid ei ole täiendavalt selgitanud, kuidas peab MTA tõendi väljastamisel tuvastama, kas taotleja on tegutsenud nõuetekohaselt või kas taotleja esitatud tõendid haakuvad tema majandustegevusega. Halduskohus on sisuliselt välistanud tõendite sisu hindamise maksuhalduri poolt. MTA lähtub KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud tõendi väljastamisel taotleja esitatud tõenditest. Kaebaja esitas taotluse tõendi saamiseks 04.01.2023. Selleks ajas ei olnud tal tekkinud veel kohustust esitada majandusaasta aruannet 2022. a eest ning maksuhaldur sai vaadata vaid varasemaid majandusaasta aruandeid. Hetkel on võimalik vaadata taotleja majandusaasta aruannet ka 2022. a eest ning kolmel taotluse esitamisele eelneval aastal majandusaasta aruanded põllumajandustegevust ei peegelda. Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et maksuhalduril on õigus vaadelda taotleja esitatud tõendeid ja ärihingu majandusaasta aruandeid, kuid puudub pädevus neid analüüsida ja nende põhjal järeldusi teha. Maksuhalduril on võimalik tõendi väljastamiseks analüüsida ka nt töötamise registrit, et leida kinnitust metsa- või põllumajandustegevusele, või muid ametis kättesaadavaid andmebaase. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhalduri analüüs ja täiendav tegevus saab olla aluseks ka tõendi väljastamisele, mis oleks taotleja jaoks positiivne lahendus. Maksuhaldur on püüdnud tõendi väljastamise menetlemist metsa- ja põllumajandustoodete tootmise kohta ühtlustada KAOKS-st ja selle seletuskirjast lähtuvalt. Halduskohtu otsus on vastuolus halduskohtu varasema praktikaga (haldusasjad nr 3-23-700, 3-23-902). Asjas nr 3-23-902 on halduskohus praegusest asjast erineval seisukohal nii MTA pädevuse osas tõendite hindamisel kui ka selles osas, kas tegemist on maksuhalduri hindamisvõi kaalutlusotsusega. Seetõttu on olukord KAOKS § 9 lg-s 3 sätestatud loataotluste menetlemistel segadusttekitav nii maksuhaldurile kui loataotlejatele.
8.OÜ Silvanus-Metsatööstus palub 24.10.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. 5(8)
3-23-96 Seadus seab tõendi väljastamise eelduseks vaid selle, et taotlejast põllumajandustoodete tootja on tegelenud tootmisega kinnisasja omandamise tehingu tegemisele vahetult eelnenud kolmel aastal ning tegemist ei tohi olla kalatoodete ja puuvilla tootmisega. KAOKS § 9 lg 3 ei reguleeri täpsemalt tõendi andmise tingimusi ega sellest keeldumise aluseid, samuti ei tulene sättest MTA-le õigus hinnata tootmismahte. Seda, kui suures mahus peab olema põllumajanduslik tootmistegevus, ei ole seadusandja pidanud vajalikuks määratleda. See ei tähenda aga, et täitevvõimule oleks antud hindamisruum tootmistegevuse mastaabi sisustamiseks. Pelgalt mahtudepõhine hindamine ei pruugi igakordselt olla asjakohane, sest põllumajandusega tegelemisel sõltub tootmisväljund suuresti ka looduslikest teguritest, sh ilmastikust. Mõningate põllumajanduslike toodete tootmine on sõltumata järjepidevusest aeganõudev (nt puuviljakasvatus, teatud marjakasvatus), mis avaldub ka tootmismahtudes. KAOKS-i seletuskirja 108 SE kohaselt on seadusandja pidanud oluliseks vaid põllumajanduse kogemust, s.o tegevust asjaomases valdkonnas. Kaebaja on tegutsenud üle 20 aasta, tema põhitegevusalaks on metsakasvatus jm metsamajanduse tegevusalad ning lisategevusalaks muu hulgas köögivilja (sh kõrvitsaliste), juurvilja ja mugulvilja kasvatus, k.a seenekasvatus. Ettevõtte 2023. a II kvartali maksustatav käive oli 666 319,90 eurot ja töötajate arv 2. Nende näitajate alusel ei saa asuda seisukohale, et kaebaja puhul eksisteeriks kahtlus, et ta pole suuteline enam kui 10 hektarilist põllumajandusmaad oskuslikult ja jätkusuutlikult kasutama. Sõltumata sellest, kas vaidlusaluse normi sisu on ebapiisav või mitte, ei saa täitevvõim või kohus asuda seda laiendama uute tingimustega. Ka ei saa nõustuda, et KAOKS § 9 lg-s 3 tõendi väljastamiseks kaks kriteeriumi – ajaline ja majandustegevusest tulenev – on liiga formaalsed. Kui pidada oluliseks vaid tootmismahte, tõrjutaks sellega automaatselt antud valdkonnas jätkavaid ettevõtjaid. Kuna KAOKS § 9 lg 3 ei sätesta täpsemaid kriteeriume tõendi väljastamise menetlusele, siis ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus maksuhaldur „üllatab“ taotlejat tõendist keeldumisega, andmata taotlejale eelnevalt teada, et on muutnud oma senist praktikat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.KAOKS § 4 lg 3 sätestab, et lepinguriigi (s.o Eesti või teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi) juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kuidas sisustada mõistet põllumajandustoodete tootmine. Määratlemata õigusmõiste peab sisustama haldusorgan ning selle sisustamine ja rakendamine on halduskohtus täies mahus kontrollitav (Riigikohtu 17.05.1999 määrus nr 3-3-1-21-99, p 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole MTA siinsel juhul eksinud KAOKS § 4 lg-s 3 toodud piirangute tõlgendamisel, sh määratlemata õigusmõiste sisustamisel.
11.Ringkonnakohus on 31.01.2024 otsuses haldusasjas nr 3-23-902 (jõustus 14.05.2024, kui Riigikohus keeldus kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest) leidnud, et KAOKS-i mõttega on kooskõlas tõlgendus, et tõend väljastatakse juriidilisele isikule, kes on tehingu tegemise aastale eelneval kolmel aastal omandanud sisulise kogemuse põllumajandustoodete tootmisel. Tõendi väljastamisel peab MTA sisustama määratlemata õigusmõiste põllumajandustoodete tootmine ning tegema hindamisotsuse, kas kaebaja vastab sellele 6(8)
3-23-96 määratlusele. Maa omandamisel on KAOKS-i eesmärk täidetud tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt põllumajandustoodete tootmise kogemus (108 SE seletuskirja lk 4, 12). Seega võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
12.Õigusnorme tõlgendatakse koos õigusakti teiste sätetega, lähtudes õigusakti sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (Riigikohtu 18.03.2019 otsus nr 3-14-52793, p 21). Põllumajandustoodete tootmise mõistet tuleb seega sisustada muu hulgas kooskõlas seletuskirjas 108 SE selgitatud seaduse eesmärkidega. KAOKS § 1 lg 1 sätestab, et see seadus sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Kinnisasja omandamise kitsendused on seega ette nähtud selleks, et vältida maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi maad vastavalt sihtotstarbele majandada, ja maa sihtotstarbe muutmist. Euroopa Kohus on 23.09.2003 otsuses asjas nr C-452/01 Ospelt ja Schlössle Weissenberg asunud seisukohale, et maakasutuse planeerimise kaalutluste seisukohalt on jätkusuutliku ja areneva põllumajanduse eesmärgiks kasutada põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt, hoides seda eesmärgipärases ja jätkusuutlikus kasutamises; selles kontekstis on maa ostu-müügi tehingu eelnev kontrollimine pädeva asutuse poolt (loamenetluses) asjakohane veendumaks, et põllumajandusmaa võõrandamise korral ei läheks see maa põllumajanduslikust kasutusest välja (p-d 41–45).
13.KAOKS-is ette nähtud piirangute eesmärk on aidata kaasa maapiirkonnas elujõulise põllumajandusega tegelevate ettevõtjate loomisele, säilitamisele ja tugevdamisele. Põllumajandusmaa omandamisel saab KAOKS-i eesmärke täita eeskätt tingimusel, et maad hakatakse kohe jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellest tulenevalt tuleb KAOKS § 4 lg-s 3 ettenähtud piirangut mõista nii, et Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete (välja arvatud kalatoodete ja puuvilla) tootmisega tegelemine peab olema toimunud kolme aasta jooksul mahus, mis võimaldab järeldada, et juriidiline isik, kes põllumajandusmaa omandab, oskab seda maad jätkusuutlikult kasutada. Säärast asjaolu hindab KAOKS § 9 lg 3 kohaselt MTA.
14.KAOKS § 4 lg 3 ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 13 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et õigusselgusetu olukorraga on tegemist üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist (Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 5-19-38, p 68 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul pole tegemist sellise olukorraga.
15.Asjaoludest nähtuvalt oli kaebaja taotluse esitamise hetke (04.01.2023) eelneva 3 aasta põllumajandustoodete tootmise müügitulu järgnev: 2020. a-l 102 eurot, 2021. a-l 85 eurot ja 2022. a-l 75 eurot, kokku 262 eurot. Vaidemenetluses esitas kaebaja lisaks 01.12.2022 sularaha arve 120 eurole (dtl 10). Kaebaja ei ole väitnud, et ta on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega oluliselt suuremas mahus kui toodete minimaalses koguses müük. MTA tuvastatud ja vaidlustatud otsustes kajastatud faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus. Kaebaja põllumajandustoodete tootmise kogemus piirdub väga väikeses mahus köögivilja ja seenekasvatusega, hoolimata aastatest, mil seda väidetavalt on viljeletud. Kaebuses toodud asjaoludel pole kaebaja senisest kogemusest mõistlikult võimalik järeldada,
7(8)
3-23-96 et kaebajal oleksid olemas oskused hoida enam kui põllumajandusmaad sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses.
kümne
hektari
suurust
16.Olukorras, kus juriidiline isik ei vasta KAOKS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimustele, näeb sama seaduse § 4 lg 6 ette isiku võimaluse omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Sellise loa taotlemiseks tuleb isikul esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus ja kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava (KAOKS § 6 lg 1). Piirang täidab eesmärki tagada, et enam kui kümne hektari suurust põllumajandusmaad hoitaks sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses. Kaebajal on seega võimalus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult luba kinnisasja ostmiseks, koostades ja esitades kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava ja taotluse.
17.Praegusel juhul ei ole MTA-l kaalutlusõigust. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõiguse teostamist tuleb eristada määratlemata õigusmõiste sisustamisest ning hinnangu andmisest sellele, kas konkreetne olukord vastab selliselt sisustatud mõistele. MTA on määratlemata õigusmõiste „põllumajandustoodete tootmine“ sisustanud õigesti, järgides asjaomase õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ning andnud kõiki kaebaja tegevust puudutavaid asjaolusid kohaselt arvesse võttes õige ja põhjendatud hinnangu, et kaebaja tegevus sellele mõistele ei vasta.
18.Isikul puudub õiguspärane ootus ebaõige halduspraktika jätkumisele. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on isiku kasuks varem teinud (vrd Riigikohtu 06.05.2004 otsus asjas nr 3-3-1-19-04, p 18). PS § 3 lg-st 1 tulenevalt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
19.Apellatsioonkaebus tuleb eespool märgitu tõttu rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 ja § 109 lg 4 alusel jäävad menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.