Chemron UÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuse nr 88/008401-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Chemron UÜ, esindaja v.adv. Tõnis Loorits; esindajad Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk
RESOLUTSIOON
1.Keelduda kaebaja 15.03.2024 menetlusdokumendis esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuete ehk kaebuse muutmisele suunatud taotluse vastuvõtmisest;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Chemron UÜ esitas 16.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 02.01.2023 vaideotsuse nr 6-1/5259-2 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt 02.01.2023 (vaide)otsuse nr 1/5259-2 ja 04.11.2022 otsuse nr 8-8/025293-1 (nende koostoimes) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebus oli registreeritud haldusajana nr 3-23-94.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2023 määrusega Chemron UÜ haldusasjas nr 3-23-94 esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3.Chemron UÜ esitas 16.03.2023 MTA-le uuesti taotluse, milles palus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit.
4.Maksu- ja Tolliamet keeldus 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 Chemron UÜ-le väljastamast kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 9 lg 3 nimetatud tõendit ning jättis Chemron UÜ taotluse rahuldamata.
5.Chemron UÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.03.2023 „määruskaebuses“ haldusasjas nr 3-2394 kaebuse Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 tühistamiseks ja vastutaja kohustamiseks (määruskaebuses kaebuse muutmise taotlus) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Olukorras, kus tegemist oli uue kaebusega, mida asjas nr 3-23-94 esitatud määruskaebuse raames ei saanud lahendada, saatis ringkonnakohus 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 peale esitatud tühistamiskaebuse koos selles sisalduva esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule. See registreeriti uue haldusajana nr 3-23-700.
7.Chemron UÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.04.2023 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.05.2023 määrusega Chemron UÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
9.Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2023 määrusega kaebuse selguse huvides ja kaebaja eesmärkide täpsustamiseks käiguta.
10.Chemron UÜ vastas kohtumäärusele 14.06.2023 ning taotles ühtlasi ka kohtuasja liitmist haldusasjaga nr 3-23-902.
11.Tallinna Halduskohus võttis 21.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja jättis kaebaja taotluse käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-23-902 rahuldamata.
12.Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 18.07.2023.
13.Tallinna Halduskohus määras 31.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
14.Kaebaja esitas oma täiendavad seisukohad 15.03.2024.
15.Vastustaja esitas oma täiendava seisukoha 05.04.2024.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
16.Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt ei põhine ega ole kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on valesti lähtunud kaalutlusõiguse olemasolust, kohaldatav meede on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Vastutaja on riivanud kaebaja õiguspärast ootust.
17.Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) § 4 lg 3-5 on imperatiivsed õigusnormid. Haldusorganil on kohustus tuvastada, kas taotleja on tõendi taotlemisele vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Haldusorganil ei ole siinkohal õigust lisada tõendi saamisele lisatingimusi, mida tõendi väljastamisel hinnata. Seega ei ole põllumajandustoodete tootmismahu kontrollimine ning selle alusel tõendi väljastamata jätmine kooskõlas kehtiva seadusega. Kaebaja vastab KAOKS § 4 lg-des 3-5 sätestatud KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi saamise eeldustele. Kaebaja on vahetult taotlusele eelneva kolme majandusaasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Kaebaja on põllumajandustoodete tootmisest tulenevat teeninud müügitulu 2019. aastal 53 eurot, 2020. aastal 36 eurot ja 2021. aastal 34 eurot. Nimetatud kolme aasta müügitulu on kaebaja majandusaasta aruannete kohaselt kokku 123 eurot.
18.MTA-l puudub õigus halduspraktika muutmiseks. Chemron UÜ esindaja on pikaajalise ettevõtluskogemusega isik, kes on põllumajandusvaldkonnas tegelenud 15 aastat hobumajanduse alal. Vaideotsuses puuduvad viited sellele asjaolule. Nähtavalt pole täidetud uurimiskohustust ega selgitatud välja kaebaja sisulist pädevust. Samuti puuduvad vaideotsuses sellekohased mistahes kaalutlused.
19.Täiendavas 15.03.2024 seisukohas selgitab kaebaja, et KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eeldus on faktiküsimus ja ei anna vastustajale peale faktiliste eelduste täitmist õigust abstraktsete kaalutluste teostamiseks. Kaebaja hinnangul puudub vastustajal KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena KAOKS § 4 lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Sätte eesmärgi väär tõlgendamine enda kasuks ei loo vastutajale kaalutlusõigust. On ilmne, et kui seadusandja tahe peaks olema olnud KAOKS § 4 lg 3 rakendamisel selline, nagu seda on kujutanud vastustaja, siis on tegu põhiseadusega vastuolus oleva normiga. Õigusselguse põhimõte nõuab KAOKS § 4 lg 3 rakendamisel seda, et vastustaja selgitustest peaks tulema välja, vastavalt KAOKS-i eesmärkidele, millal saab lugeda faktiliselt põllumajandustootja KAOKS § 4 lg 3 mõistes põllumajandustootjaks ja mille järgi seda hinnata. Sellist selgust ei tule vastustaja selgitustest, seadusest ega seaduseelnõu seletuskirjast. Vastustaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kaebaja müügitulu on tulnud tema omatoodetud toodete müügist. Vastustaja keelduvad otsused on tingitud pelgalt hinnangust kaebaja tootmismahtudele. Kaebaja möönab, et halduspraktikad võivadki ajas muutuda ja see ei pruugi tuua endaga kaasa õiguspärase ootuse või võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisi. Küll aga, käesoleval juhul vastustaja poolt viljeletav halduspraktika muutus, eeldab seadusandlikku muutust. Kaebaja leiab, et vastustaja otsused ei ole proportsionaalsed ja vastustaja on jätnud alusetult hindamata kaebaja isikuga seonduvaid olulisi asjaolusid või hinnanud neid ebaõigesti.
19.1.Kaebaja palub enda kaebust muuta selliselt, et kohus mitte ei tühistaks vastustaja 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1, vaid tuvastaks nii 05.01.2024 otsuse nr 8-8/000006-1 kui ka 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 otsuse õigusvastasuse või, kui kohus ei pea mingil põhjusel võimalikuks kaebuse muutmist 05.01.2024 otsuse raames, siis alternatiivselt tuvastaks haldusakti nr 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 õigusvastasuse. Kohtumenetluse kestvusest tingituna on kaebaja esitanud vastustajale KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi saamiseks KAOKS § 4 lg-s 3 sätesatud tingimustel ka 01.01.2024. Tõendi taotlemise aluseks olevad asjaolud, seoses kaebaja majandustegevusega, on sisuliselt identsed kõikidele varasematele taotlustele (nii neile, mis rahuldati, kui need mida on kohtumenetluse raames vaidlustatud). Vastustaja jättis enda 05.01.2024 otsuses nr 8-8/000006-1 rahuldamata ka kaebaja 01.01.2024 taotluse. Kaebaja selgitab, et tuvastamisnõude sisuline lahendamine teenib preventiivseid eesmärke. Läbi tuvastamisnõude on võimalik luua õigusselgus KAOKS § 9 lg 3 ja KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eelduste osas. Kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse ajendil olnud sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks kohtusse ja kandma sellega seonduvalt kulusid. Kaebajal on õigustatud ootus nende kulude hüvitamisele. Kaebaja taotleb 2182,82 euro suuruse menetluskulu hüvitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
20.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur oli varasemalt sisuliselt samade tõendite alusel teinud otsuse jätta kaebajale väljastamata KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõend, millele kaebaja on esitanud vaide ja mille maksuhaldur on jätnud vaidemenetluses rahuldamata. KAOKS § 4 lg 3 sätestab, et lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksuhalduril igakordselt hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodetega või mitte. Seega on maksuhalduril kohustus hinnata taotleja tegevust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mille vältimatuks eelduseks on taotleja tegevuse sisuline hindamine. KAOKS § 1 lg 1 sätestab, et kinnisasja omandamise kitsendused tulenevad avalikust huvist, mis KAOKS tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Isikult, kes formaalselt vastab KAOKS § 4 lg 3 tingimustele ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebajaga selles osas, et MTA-l on KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel kaalutlusõigus üksnes põlumajandusliku tootmise fakti tuvastamisel ning tähelepanuta tuleks jätta tootmismahtude kvantitatiivsed kriteeriumid. Selline käsitlus ei ole vastustaja hinnangul kooskõlas seaduse eesmärgiga.
21.Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Kuna varasem tõendite väljastamine on toimunud liialt formaalselt arvestamata KAOKS-s sätestatud nõudeid täielikult, on MTA asunud senist praktikat muutma. Tõendite väljastamise põhimõtted on viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga, mida on kirjeldatud KAOKS eelnõu seletuskirjas. MTA lähtus 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 väljastamisel kaebaja enda poolt esitatud andmetest, sh majandusaasta aruannetes deklareeritud näitajatest ehk andmetest, mille alusel on võimalik hinnata kaebaja tegevust põllumajandustoodete tootmisel. Otsuses on selgitatud, et tõendite kohaselt on taotleja kolme viimase majandusaasta jooksul saanud müügitulu kokku summas 109 eurot, mis on marginaalselt väike võrreldes äriühingu kogu käibega samal perioodil. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud muudele põllumajandustoodete tootmisega seonduvatele tõenditele, näiteks kulutused tööjõule, registreeringud TÖR-s, eritehnika omamine, hooldus, rent vm.
22.Täiendavas 05.04.2024 seisukohas vaidleb vastustaja vastu Chemron UÜ 15.03.2024 taotlusele, kus kaebaja taotleb kaebuse muutmist ja selle taotluse rahuldamist. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul pole eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kaebaja väited tühistamiskaebuse muutmiseks tuvastamiskaebuseks ei ole piisavad. Kaebajale on tagatud menetluskulude hüvitamine ka tühistamisnõudes. Samuti on võimalik luua õigusselgust KAOKS § 9 lg 3 ja KAOKS § 4 lg 3 kohaldamise eelduste osas tühistamisnõudes.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsust nr 8-8/008401-1 ja taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 21.06.2023 määrusega kaebaja eesmärkide ja võimalike nõuete täpsustamise järgselt menetlusse võetud.
24.Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 9 lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamiseks selle kohta, et
ta on tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Eelnimetatud otsuse andmise alusena on vastustaja osundanud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi ka – KAOKS) § 4 lõigetele 3-5 ja § 9 lõikele 3.
25.Vastavalt KAOKS § 4 lõikele 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada metsamaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või põllumajandustoodete tootmisega ning omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem kui kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. KAOKS § 9 lg 3 sätestab, et isik, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, esitab notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi.
26.Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist Maksu- ja Tolliamet kaebajale antud juhul KAOKS § 9 lõikes 3 nimetatud tõendit ei väljastanud, sest kolme majandusaasta peale kokku oli deklareeritud müügitulu (ainult) summas 109 eurot. Seejuures märkis vastustaja, et Maksu- ja Tolliamet ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Vastustaja asus seisukohale, et sedavõrd väikeses mahus (109 eurot) põllukultuuride müümist ei saa pidada põlumajandustoodete tootmiseks KAOKS eesmärki silmas pidades kuna minimaalne tegevus ei tõenda ega taga valdkonnapõhist pädevust. Eelnevalt välja toodud vastustaja põhjenduste ning kokkuvõtva seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda.
27.Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt sellega nagu ei olnuks haldusorganil õigust esitada tõendi saamiseks nõndanimetatud lisatingimusi ega hinnata tootmismahtu, siis ei ole need põhjendatud. Lähtuvalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse esimese paragrahvi esimesest lõikest sätestatakse eelnimetatud seadusega avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuses nr 8-8/008401-1 on samuti piirangute eesmärki selgitatud, märkides, et enam kui kümne hektari suurune põllu- ja/või metsamaa ei tohiks sattuda juriidiliste isikute kätte, kellel ei ole pädevust seda maad sihtotstarbepäraselt ja jätkusuutlikult kasutada ja et seetõttu on seadusandja kehtestanud nõude, mille kohaselt peaks Eestis asutatud juriidilisel isikul olema vähemalt kolme-aastane valdkonnapõhine kogemus (KAOKS § 4 lõiked 3-5) või siis tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja ei ole pidanud põhjendatuks, et põllumajandustoodete tootmise kogemust hinnati läbi tootmismahu, kusjuures kaebaja hinnangul peaks vastustajal üldse puuduma KAOKS § 9 lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena KAOKS § 4 lg 3 faktiliste asjaolude tuvastamisel kaalutlusõigus. Mis puutub vastustaja kaalutlusõiguse olemasolusse, siis KAOKS § 9 lg 3 siiski eeldab küsimuse (sisulist) kaalumist, sest vastasel korral peaks Maksu- ja Tolliamet praktiliselt kõigile vastava tõendi väljastama kui kolme aastase kestusega tootmist või majandamist väidetakse.
28.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustatud haldusakti puhul on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Vastustaja võis küsimust kaaluda ning kaebaja näidatud tootmismahu hindamisel põllumajandustoodete tootmise tähenduses vastavalt KAOKS § 1 lg 1 ja § 4 lg 3 sõnastusele, ei saa põhimõttelisi kaalutlusvigu täheldada. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga.
29.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on taotlenud oma 15.03.2024 menetlusdokumendis kaebuse muutmist ja tühistamisnõude asemel haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude peale ülemineku võimaldamist. Täiendavalt on nimetatud ka 05.01.2024 haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, mille vaidlustamise tähtaeg võis olla 15.03.2024 seisuga möödas, kuid see aspekt ei ole tegelikult ainutähenduslik. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikele 1 on võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see kaebaja nimetatud 05.01.2024 haldusakti puudutavas osas lubatav ei ole, sest kaebus on võetud menetlusse ja nõue fikseeritud 21.06.2023, kusjuures vastustaja on sellele vastanud 18.07.2023. Taolises situatsioonis ning peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist ei saa menetletavas asjas enam täiesti uusi haldusakte vaidlustada, sellega menetluses oleva nõude kontekstis eesmärki saavutada ei saa. Mis puutub menetluses olevalt tühistamisnõudelt haldusakti õigusvastasuse nõude peale üleminekut, siis ei ole see kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Tühistamisnõue on esitatud ja kaebuse rahuldamise korral ei ole põhimõttelist vahet kas haldusakt tühistatakse selle õigusvastasuse tõttu või tuvastatakse lihtsalt õigusvastasus. Samas ei ole sellel sisulist tähendust kui kaebus vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks osutumise tõttu rahuldamata jääb. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.