Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.08.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Lapse lasteaeda viimine ja toomine marsruudil Kiili alev-Tallinna Lehola lasteaed (Mustamäe tee 187, Tallinn) - Kiili alev tähendab vähemalt 40 km täiendavat autosõitu iga Lehola lasteaias käidud päeva kohta, mis Kiilis lasteaiakohta omades jääks olemata. Kuna peres kasvab ka teine noorem laps, siis ühistranspordiga on lapse lasteaeda viimine keeruline, sest üldjuhul peab kaasa võtma ka noorema lapse.

KOHTU PÕHJENDUSED

vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-17312, p-d 18–19). Kaebaja on esitanud nõude ka transpordikulude hüvitamiseks. Riigikohtu halduskolleegium oma 07.10.2015 otsuses nr. 3-3-1-11-15 punktis 12 selgitanud, et kannatanule ei tule hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Tuginedes KELS § 10 lg 1 sõnastusele ja väljakujunenud kohtupraktikale võib väita, et kulutused transpordile sellise kahju sisse kuuluda ei pruugi. KELS § 10 lg 1 sätestab muu hulgas, et valla- või linnavalitsus loob võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Teeninduspiirkonnad võivad olla piisavalt suured ja varustatud suhteliselt halva ühistranspordiga, kus muud võimalust kui isikliku sõiduauto kasutamist laste viimiseks võimalik kasutada pole. Munitsipaallasteaeda viimisel tekkiv kulu ei pruugi olla suurem ega välditav, mistõttu tuleb hinnata, kas KELS § 10 lg 1 kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju ärahoidmine. KELS § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Tallinna Ringkonnakohus viitab haldusasjas nr. 3-21-336 punktis 17 muu hulgas õiguskantsleri seisukohtadele (01.06.2020 seisukoht nr 7-5/200640/2003209 punktid 33 ja 34, 21.05.2021 seisukoht nr 75/210971/2103494), kus õiguskantsler selgitab, et ehkki KELS ei sätesta, kui kaua võib kuluda aega kodust lasteaeda jõudmiseks ja ei keela volikogul kehtestada teeninduspiirkonnaks kogu asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, ei ole vald või linn täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. See tähendab, et lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega. Seadus ei näe ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha, mis asub tema pere elukohale võimalikult lähedal. Siiski ei saa lugeda valla- või linnavalitsuse kohustust täidetuks, kui perele pakutakse kohta lasteaias, kuhu minek võtab näiteks ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. Tallinna Ringkonnakohus jagab eelnimetatud seisukohta, tuues oma otsuse punktis 18 välja, et eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus. Kuna nii õigusnormid kui kohtupraktika toetavad olukorda, kus munitsipaallasteaias koha loomata jätmise tõttu tekkinud kõrgem kulu tuleb üldjuhul kaebajatele hüvitada, peab nõustuma eeltoodud põhjendustega, et kõrgem kulu võib tekkida ka transpordi osas. Kuna võib tekkida olukordi, kus transpordile kulunud kõrgem kulu tuleb kaebajale hüvitada, peab jaatama tõlgendust, et KELS § 10 lg 1 kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju ärahoidmine. Olenemata sellest, et normi kaitse eesmärgiks on ka transpordiga seonduva kahju ärahoidmine ei tähenda see, et nimetatud kahju tuleb alati hüvitada. Antud juhul oli kaebajal võimalik kasutada alternatiivseid lahendusi lapse Lehola lasteaeda viimisel. Kõigepealt oli võimalik laps lasteaeda viia ka ühistranspordiga. Reisiplaneerija rakenduse kohaselt

(reisiplaneerija.tallinn.ee) liigub ühistransport peatuste Kiili ja Kesk- Mustamäe vahel pidevalt. Kuigi aeganõudvam ja tülikam lahendus ei saa jaatada olukorda, kus laste lasteaeda viimine peab toimuma alati vaid sõiduautoga. Teiseks oleks võimalik olnud laps panna teise teeninduspiirkonna lasteaeda, mis oleks olnud lähemal kui Lehola lasteaed (Dagi Dorbeki 13.01.2023 kiri kaebaja abikaasale), kuid kaebuse materjalidest ei selgu, et kaebaja seda võimalust kaalunud oleks. Lehola lasteaed ei ole kaebaja elukohale lähim lasteaed, mistõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine vastustajalt kaebaja transpordikulude osas vastustaja suhtes ebaõiglane. Kohtu hinnangul võiks olla transpordikulu hüvitatav olukorras, kus teeninduspiirkonnas asub üks lasteaed, see asub kaebajale jalutuskäigu kaugusel ja sinna poleks kohta saada. Kohta oleks võimalik saada teise lasteaeda või lastehoidu, mis aga asuks autosõidu kaugusel, sinna ei läheks ühistransporti ning lähemal ei oleks ühtegi muud võimalust lapsehoiuks või lasteaeda viimiseks. Sellist olukorda antud hetkel ei esine. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse nõuetes mõista Kiili vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 126 eurot ja 66 senti ja kohustada Kiili valda hüvitama kaebajale lapse lasteaeda viimise ja toomisega seotud kulud, kuni lapsele koha võimaldamiseni elukohajärgses Kiili valla munitsipaallasteaias, rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.