Sailing Estonia OÜ kaebus Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 28.03.2022 otsuse nr 11-2/22/414 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.06.2022 käskkirja nr 1.1-6/22-004 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hindama
Menetlusosalised
Kaebaja – Sailing Estonia OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige T. L. Vastustaja I – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, volitatud esindaja Terje Kleemann Vastustaja II – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Sailing Estonia OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.08.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sailing Estonia OÜ (kaebaja) esitas 09.01.2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse1 projektile nr 2014-2020.15.03.21-0414 „Merelt linnuvaatlusturismi väljaarendamine
Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „taotlus_2014-2020.15.03.21-0414_09012022_211057“.
3-22-1558
Hiiumaal“2 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.09.2021 määruse nr 60 „Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 60) alusel toetuse saamiseks.
2.EIS tunnistas 28.03.2022 otsusega nr 11-2/22/4143 taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kuid jättis taotluse rahuldamata. Koondhindega alla 2,60 hinnatud taotlused ei kuulu rahuldamisele (määruse nr 60 § 18 lg 2 p 1). Samuti ei kuulu rahuldamisele taotlused, mis on saanud ühes valikukriteeriumis hindeks vähem kui 2,50 (määruse nr 60 § 18 lg 2 p 2). Kaebaja taotlus sai hindamisel koondhindeks 2,58 ja kriteeriumi 2 hindeks 2,00. Põhjendused:
2.1.Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, sealhulgas konkurentsi ja nõudluse analüüs“ hindega 2,70 ja see moodustab 40% koondhindest.
2.1.1.Alakriteeriumis 1.1 hinnati projekti mõju Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule hindega 3,00 ja see moodustab 40% valikukriteeriumi hindest. Projekti eesmärk on kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Projekt on linnuvaatlushuvilistele suunatud teenuse arendamine. Loodav turismitoode (linnuvaatlus merelt) on omalaadne Eestis ja lähtuvalt asukoha erisusest (linnuliikide paljusus, soodne asukoht rändlindude rändeteel, Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka kuuluv piirkond) on see huvipakkuv rahvusvahelise linnuvaatlejate kogukonna jaoks. Tulude ja käibe saavutamine on läbimõeldud ja realistlik, juhul kui kavandatavad turundus- ja müügiedendustegevused on järjepidevad. Turundustegevusi viib ellu ettevõtteväline ekspert ja projekti lõppedes plaanitakse värvata tööle turundusjuht, kuid finantsanalüüsis ei ole kavandatud kulusid turundusjuhi värbamiseks. Seega ei ole ärikriitilises ulatuses meeskonna komplekteerimine tõendatud.
2.1.2.Alakriteeriumis 1.2 hinnati turismitoote sisu hindega 2,00 ja see moodustab 30% valikukriteeriumi hindest. Turismitoote kontseptsioon annab hea ülevaate ning toob välja toote erisuse ja väärtuspakkumise. Projekti valmides pakutakse kompleksset teenust, mis sisaldab nii aktiivset tegevust, majutust kui ka toitlustust. Kaebaja soovib hakata pakkuma high-end majutust uues hoones, samas ei ole majutushoone igasse tuppa planeeritud WC-d ja pesemisvõimalusi ning toode ei vasta tegelikult high-end majutust kasutava kliendi ootustele. Seega ei ole turismitoote väärtuspakkumine külastaja seisukohalt üheselt arusaadav ega piisavalt hästi läbi mõeldud. Tootearenduses on arvestatud Hiiumaa eripära, keskkonda, kogukonda ning arvestatud olemasoleva ressursi ja selle säästmisega. Kaebaja toob projektiplaanis välja kodulehe loomise (ettevõtte maandumisleht), kuid põhjalikum info kodulehe ja pakutavate digilahenduste kohta puudub ning nende asjakohasust ei saa hinnata. Turismitoote pakkumises on arvestatud keskkonnahoidlike põhimõtetega ja need on läbimõeldud kogu klienditeekonna ulatuses. Rakendatakse erinevaid lahendusi, nt elektrivoolu allikana kasutatakse päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid, prügi sorteeritakse ja suunatakse taaskasutusse, toitlustuses kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet ja ökomärgisega tooteid ning järgitakse Natura 2000 ja kaitsealade piiranguid ja reegleid. Arvestatakse põhimõttega, et toodet luues hoitakse Hiiumaa keskkonda ja pakutavad teenused ei sega kohalike igapäevaelu. Toode on hästi ligipääsetav nii eristuvate vajadustega külalistele (vanemad inimesed, füüsilised erivajadused) kui ka digitaalselt ja keeleliselt.
2.1.3.Alakriteeriumis 1.3 hinnati turismitoote nõudluse analüüsi hindega 3,00 ja see moodustab 30% valikukriteeriumi hindest. Projektis on arvestatud turismitrendidega – massturismi vähenemine, individuaalsed elamused, keskkonnamõjudega arvestamine,
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisad. Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „Otsus_26.03.22_11-2_22_414 (5)“.
2(11)
3-22-1558
väärtuspõhised valikud, vähemate inimhulkadega puhkuskohad. Toote arendamisel on analüüsitud seniste klientide tagasisidet, võetud arvesse maailma trende kui ka kohaliku Hiiumaa valla arengukava. Projektis kirjeldatud turismitoode mitmekesistab nii ettevõtte teenuseid kui ka Hiiumaal ja Eestis pakutavat linnuvaatlusturismi. Samuti toob juurde Hiiumaale maksujõulist linnuvaatlejate sihtgruppi. Siiski esineb projektiplaanis puudusi teenuse vastavuses sihtgruppide ootustele – kaebaja plaanib high-end teenuse pakkumist maksujõulisele linnuvaatleja sihtgrupile, kuid puudub kindlus, et teenusekvaliteedi pakkumine igal klienditeekonna etapil vastab sihtgrupi ootustele. Esmaseks sihtturuks arendatavale turismitootele nähakse Suurbritannia ja Hollandi linnuvaatlejaid, mis on suurima potentsiaaliga linnuvaatlusturistide turud Euroopas. Sellega laiendab arendatav turismitoode oluliselt ettevõtte olemasolevat kliendisegmenti (sihtgrupp linnuvaatlejad, sihtturud Holland ja Suurbritannia ning vanusegrupp 40-70 aastat). Uuendatav turismitoode annab võimaluse ettevõtte tegevust laiendada suvehooajal (juuni-august), kui linnuvaatlus ei ole võimalik, ning suurendada Lätist ja Eestist saabuvatele klientidele teenuse osutamise võimekust. Plaanitavad eesmärgid on realistlikud ja põhjendatud. Kavandatavad turundus- ja müügiedendustegevused on läbimõeldud ning koostatud vastavalt sihtgruppidele ja sihtturgudele, kuid finantsanalüüsis ei ole kavandatud tööjõuressurssi (turundusjuhi värbamine) turundus- ja müügiedendustegevuste järjepidevaks elluviimiseks. Seega ei ole kindel, kas turundustegevused planeeritud mahus ellu viiakse. Hinnakujunduses on analüüsitud turgu ja konkurente ning arvestatud täituvust ja majanduskeskkonda.
2.2.Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Taotleja organisatsiooniline võimekus, sealhulgas finantsvõimekus ning projektimeeskonna võimekus“ hindega 2,00 ja see moodustab 30% koondhindest.
2.2.1.Alakriteeriumis 2.1 hinnati projektimeeskonna võimekust ja turismitoote arendamise ning turundamise võimekust hindega 2,00 ja see moodustab 40% valikukriteeriumi hindest. Turismitoote arendamiseks on meeskond komplekteeritud ning turismivaldkonnas kogenud ja kompetentne. Kaebajal puudub varasem kogemus linnuvaatlejate segmendis, kuid nad on kaasanud ettevalmistusprotsessi A. L. ning planeerivad projekti tegevusena sisse osta ettevõtte jaoks kohandatud linnuvaatluse õppeprogrammi vastavalt loodus- ja linnuvaatluse oskusteavet omavalt teenuseosutajalt. Turundustegevused plaanitakse samas sisse osta ettevõtteväliselt eksperdilt ning ettevõttesisest inimressurssi (turundusjuhi värbamine) turundus- ja müügiedendustegevusteks finantsanalüüsis ei ole planeeritud. Seega puuduvad kaebajal endal piisavad ressursid turundustegevuste eelviimiseks. Uusi töökohti juurde ei looda ja taotluses jääb ebaselgeks, kes hakkab tegelema külalistega majutuskohas.
2.2.2.Alakriteeriumis 2.2 hinnati finantsvõimekust hindega 2,00 ja see moodustab 30% valikukriteeriumi hindest. Olemasolevatele finantsnäitajatele ja finantsprognoosidele tuginedes on kaebaja võimeline projekti ellu viima. Kaebaja omafinantseering on kavandatud omaniku laenuna ettevõttele. Seega ei ole omafinantseeringuks vajalikud vahendid taotlemise hetkel tagatud, kuid kaebaja on võimeline omavahendid kaasama.
2.2.3.Alakriteeriumis 2.3 hinnati riskide maandamist hindega 2,00 ja see moodustab 30% valikukriteeriumi hindest. Projekti riskid on üldiselt kirjeldatud ja valdavalt on kaebajal olemas alternatiivne tegevusplaan, kuid maandamata on mõned riskid, mis võivad oluliselt mõjutada rahulolu teenusega ning seega ka prognoositud käibe saavutamist (nt tööjõust tulenev risk, highend kliendile sobiva teenusekvaliteedi tagamise risk). Kaebaja ei ole kavandanud ettevõttesisest tööjõukulu turundus- ja müügiedendustegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (finantsanalüüsis puuduvad vastavad kulud), seega tekib ka oluline risk, et planeeritud turundustegevusi ei viida reaalselt ellu ja projekti tegevused ei käivitu soovitud kujul (linnuvaatlejad ja linnuvaatlus merelt on uus segment ning uus turismitoode Eesti turul ja eeldab 3(11)
3-22-1558
olulises mahus turundustegevuste elluviimist). Sellest tulenevalt esineb risk, et pärast toetusega tehtud investeeringuid, jätkab kaebaja senise tegevusega, pakkudes majutusteenust ja merematkasid ning uus kliendisegment tegelikult Hiiumaale ei jõua. Kaebaja on analüüsinud projekti elluviimise ajakavaga seotud riske, nende riskide ilmnemise tõenäosus on madal ja projekti elluviimine hiljemalt 31.10.2023 on realistlik.
2.3.Taotlust hinnati valikukriteeriumis „Projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet“ hindega 3,00 ja see moodustab 30% koondhindest. Projekti ettevalmistus on hea, projekti tegevuste ajagraafik ja seda mõjutavad tegurid on läbi mõeldud. Tegevused on üldjoontes asjakohased ja optimaalsed, vastutajad määratud ja toetuse vajadus põhjendatud, kuid turundustegevuste elluviimise kava rakendamine olemasoleva meeskonnaga on küsitav. Kuna projektiga loodavates tubades puuduvad WC-d ja pesemisvõimalused, siis tegelikult soovitud kvaliteedis (high-end) majutusteenuste pakkumise võimalust ei teki. Projekti kulud on optimaalsed ja kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks ning projekti elluviimise seisukohast põhjendatud.
Kaebaja esitas EIS-i otsuse peale 19.04.2022 vaide4.
4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 21.06.2022 käskkirjaga nr 1.1-6/22-0045 vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Valikumetoodika kohaselt hinnatakse alakriteeriumi 1.1 kõrgeima hindega mh, kui esitatud prognoos on realistlik ja põhjendatud. EIS leidis, et finantsanalüüsis ei ole kavandatud kulusid turundusjuhi värbamiseks. Taotlusega esitatud finantsaruandes on aastateks 2021-2027 ette nähtud töötajate keskmiseks arvuks 3, mis on taandatud täistööajale. EIS ei jaotanud 3 täistööajaga töökohta ära T., T. ja T. L. vahel. Otsuses on märgitud, et taotluses ei ole tõendatud meeskonna komplekteerimine ärikriitilises ulatuses. EIS selgitas, et olukorras, kus kaebaja soovib arendatava turismitoote puhul pakkuda high end tasemel teenuseid, tööjõukulu on planeeritud arvestuslikult 3 täistööajaga töökohale, on väga küsitav, et kaebaja suudab finantsplaanis toodud eelarvega kavandatud tasemel teenust pakkuda. Samuti on küsitav, kas eeldatava töökoormuse ja palgataseme juures on võimalik palgata kvalifitseeritud tööjõudu (sh turundusekspert), kes suudab tegeleda high end kliendile mõeldud pakkumiste tegemisega. Kuna kaebaja esitab teenuste osutamise kvaliteedile kõrgeid nõudmisi, on hooajaliselt sellise meeskonna kaasamine, kellel on nõutaval tasemel teenindamise oskused, ebarealistlik. High end majutuse all peetakse silmas väga kõrge kvaliteediga ja pigem personaalset teenust või toodet, mis on mõeldud inimesele, kelle jaoks ei ole hind esmatähtis, st hind võib olla teenuse või toote tavapärasest hinnast oluliselt kõrgem. Projektiplaani lk 38-39 on toodud projekti tulemusel valmivat turismitoodet pakkuma hakkav meeskond, kellest nimeliselt on toodud T. L., T. L. ja T. L. Ülejäänud plaanitava meeskonna liikmete osas on välja toodud turundusjuht, teiste ametikohtade puhul ei selgu töökohtade arv ega töökoormus. Otsuses ei toodud eraldi välja, et turismitoode pakub huvi ja loob olulist külastusmotivatsiooni väliskülastajale aastaringselt või madalhooajal, sest otsuses on fookus neil argumentidel, mille tõttu on alakriteeriumit madalamalt hinnatud.
4.2.Valikumetoodika alakriteeriumi 1.2 kohaselt hinnatakse turismitoote sisu. Kõrgeima hinde saamiseks peab turismitoode mh olema üheselt arusaadav, detailselt läbimõeldud ja tooma välja väärtuspakkumise külastajale. Taotluse kohaselt on projekti tulemusena mh loodud 8 high end majutusteenuse kohta Lõuna-Hiiumaal. Taotluses on kirjeldatud, et projekti tulemusena külastavad Hiiumaad maksujõulised high end turistid, kes peatuvad saarel kauem, on valmis keskmisest rohkem kulutama ning altid korduvkülastustele. Asjaolu, et taotluses esitatud
Kaebaja 22.08.2022 esitatud lisa „Vaie otsusele“. Kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „1.1-622-004 21.06.2022 Käskkiri (4)“.
4(11)
3-22-1558
majutuse kvaliteet ei vasta high end külastaja ootustele, möönab kaebaja ka ise, selgitades vaides, et pärast konsultandiga vestlemist sai ta aru, et kuigi kavandab taotluse rahastamise korral nn täisprojekti koostada, mis näeb ette igasse tuppa WC ja pesemisvõimaluse, ei pidanud ta vajalikuks täisprojekti koostamisega seonduvat taotluses kajastama. Taotlusele lisatud eskiisjoonis ei näe ette igas toas WC ja pesemisvõimaluste olemasolu. EIS selgitas, et kuna kaebaja mainitud vestlus toimus telefoni teel, ei saa vastava soovituse andmist talle kinnitada. Oluline informatsioon tuleb esitada alati kirjalikult. Samas ei muudaks ka taotluse täiendamine vastava selgitusega (taotluse rahuldamise korral kavandaks kaebaja tuppa WC ja pesemisvõimaluse) fakti, et kaebaja ei ole high end kliendi soove ja vajadusi mõistnud, kliendi vajadusi analüüsinud ning viinud taotlusele lisatud jooniseid kooskõlla sihtrühma soovidega. Kaebaja enda vastutus on, et taotlus ja sellele lisatud dokumendid on võimalikult selgelt lahti kirjutatud, tagamaks, et projekti elluviimisega seonduv on üheselt arusaadav. Kaebajal lasub vastutus, et taotlus on nõuetekohaselt esitatud ja väljendab selgelt plaane projekti elluviimisel. Projektiplaani lk 19 on tõepoolest kirjas: „Koduleht (ettevõtte maandumisleht), sotsiaalmeedia jt kliendisuhtlusega seotud kanalid on samuti kolmes keeles. Kodulehe ülesehituses kasutame universaaldisaini põhimõtteid (WCAG 2.0 AA)“. Alakriteeriumis hinnatakse turismitootele ligipääsetavust, sh digitaalset ligipääsetavust. Märgitust aga ei ilmne, kuidas ja kellele kavandab kaebaja kodulehe üles ehitada, sellest ei selgu põhjalikku infot taotlusega arendatavate digilahenduste kohta.
4.3.Valikumetoodika alakriteeriumi 1.3 hinnati suhteliselt kõrgelt, samas tõi EIS negatiivse asjaoluna välja, et puudub kindlus, et kavandatava high end teenuse pakkumine on plaanitud finantsressursiga võimalik ning finantsanalüüsis ei ole kavandatud tööjõuressurssi turundus- ja müügiedendustegevuste järjepidevaks elluviimiseks. Kaebaja vastuväited on sarnased eeltoodule ja ka MKM jääb samale seisukohale. EIS on taotlust tervikuna hinnates leidnud, et sihtrühmaks valitud kliendisegmendile ei ole plaanitava ressursiga reaalne high end kvaliteeti pakkuda, kuid mõnele teisele segmendile suunatud pakkumine (nt madalama tasemega majutusteenus) on kavandatud ressurssidega reaalne.
4.4.Valikumetoodika alakriteeriumis 2.1 kõrgeima võimaliku hinde saamiseks peab projekti teostamiseks olema moodustatud kompetentne meeskond, mis on piisava suurusega projektis ettenähtud tegevuste elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks peale projekti lõppu. Taotlusest ei ole võimalik aru saada täpsemalt meeskonna suurusest, asjaolust, kas töötatakse või osutatakse teenust täis- või osakoormusega. Selle pinnalt ongi põhjendatult leitud, et kavandatud finantsvahendid ja meeskonna kirjeldus ei ole arusaadavas seoses ega tasakaalus, ebaselgeks jääb ametikohtade ja finantsressursside seos. EIS on töötanud taotluse läbi koosmõjus projektiplaani ja finantsplaaniga, on hindamisel arvestanud taotluse ja sellele lisatud dokumentide koosmõju.
4.5.Valikumetoodika alakriteeriumi 2.3 antud hinne 2,00 on kooskõlas valikumetoodikaga ja EIS on nimetatud hinde andmist ka põhjendanud. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse alakriteeriumit hindega 2,00, kui riskide ilmnemise tõenäosus on keskmine ning projekt on teostatav, kuid ei ole taotlemise ajal kõikide vajaminevate ressurssidega kindlustatud. EIS tõi riskina välja ettevõtte tööjõukulu kavandamata jätmise turundus- ja müügiedendustegevuste planeerimiseks. MKM jäi varem välja toodud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis, et kuna merelt linnuvaatluste teenuste osas planeeritud klientide arv ei ole väga kõrge, on turundustegevused plaanitud ressursiga elluviidavad. Taotlusest ega lisatud dokumentidest ei selgu, millised ressursid on kavandatud turundustegevustele, kui palju töötajaid või teenuseosutajaid plaanitakse kasutada. EIS on õigesti aru saanud, et 3 täistööajaga töökoha töötasu ei ole arvestatud mitte T., T. ja T. L., vaid kogu personali peale. Esitatud materjalidest aga ei selgu, kuidas plaanitud finantsressurss jaguneb, ning kuna summad ei ole suured, esinebki
5(11)
3-22-1558
risk, et projekti ei õnnestu selle ressursiga plaanitud kujul ellu viia. EIS on alakriteeriumit hinnates kõiki esitatud dokumente arvestanud ja hinde kujunemine on põhjendatud.
4.6.Valikumetoodika valikukriteeriumis 3 hinnatakse projekti põhjendatust, kuluefektiivsust ja ettevalmistuse kvaliteeti. EIS tõi puudustena välja turundustegevuste elluviimise kava rakendamise küsitavuse olemasoleva meeskonnaga ning asjaolu, et high end majutusteenuste pakkumise võimalust ei teki. MKM jäi varem välja toodud seisukohtade juurde. Taotlust hinnatakse tervikuna: vaadatakse valitud sihtrühma, hinnatakse pakutavate teenuste sisu ja ressursse. EIS on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus planeeritavatele kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud ressursside abil vastavat teenust osutada. Projektiplaan ja eskiisid peavad moodustama tervikliku tootepakkumise, olema üheselt arusaadavad ja väljendama nii tekstilises kui jooniste osas ühtset läbimõeldud tervikut. Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt koostatud.
4.7.EIS on taotlust hinnates võtnud arvesse määruses nr 60 ja valikumetoodikas sätestatut ning kaalutlusõigust on teostatud õigesti. Isegi arvestades, et turismisektoris on keskmisest madalamad palgad, ei pruugi olla reaalne, et planeeritud töötasufondiga on võimalik leida inimesed tegema hooajalist tööd, kes on samas suutelised pakkuma teenuseid keskmisest kõrgemat kvaliteeti ootavale kliendile, kes on valmis kõrgekvaliteedilise teenuse eest rohkem maksma. Kaebaja ei ole mõelnud läbi, milliseid kompetentse tal sisuliselt on vaja ja milline võiks olla palgatase.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EIS-i 28.03.2022 otsuse ja MKM-i 21.06.2022 käskkirja tühistamiseks ning EIS-i kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hindama. Põhjendused:
5.1.Vaidlusalused otsused rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja taotlust on ebaõiglaselt ja vigaselt hinnatud. Arvestatud ei ole projektidokumente tervikliku kogumina. Järeldused põhinevad ekslikel eeldustel.
5.2.Projekti finantsplaanis on alates 2023. a-st arvestatud 3 täistöökohaga. Keskmine töötasu täistöökoha kohta projektiperioodil on vastavalt 850 eurot, 850 eurot ja 1100 eurot. Projektiplaani lk 38-39 on kirjeldatud kõiki vajalikke ametikohti projektitegevuste elluviimiseks. Nimetatud 3 täistöökohta ei tähenda T., T. ja T. L. töötasu ning nad ei tööta tegevuste elluviimisel täistööajaga. Töökohad on mõeldud kogu projektimeeskonna töökoormuse katmiseks (väikelaeva kaptenid, mereturismi ja linnuvaatlusteenuste juht, kasutatavate e-teenuste juht, finantsjuht, turundusjuht, turistide toitlustus, majutusteenindajad, täiendavad laevameeskonna liikmed (vajadusel)). Ühelgi positsioonil ei ole vaja aastaringselt täistöökohta. Kõik töökohad on hooajalised: talveperioodil puudub vajadus kaptenite järele, ettevõtte omanik on finantsjuhi ülesannetes, turundustegevused on kampaaniapõhised ja hooajalised. Kolm täistöökohta jagunevad erinevate ametikohtade vahel aastaringselt ja neid täidavad erinevad inimesed, kellel on erinevad tööülesanded vastavalt vajadusele. 2023. a sügisesse on kavandatud 50 klienti, 2024.-2025. a kevad- ja sügishooajaks on mõlemale kavandatud 184 klienti ja aastateks 2026-2027 on kavandatud 190 klienti aastas. Seega ei ole klientide arv väga suur ja turundustegevused, mis on kirjeldatud projektiplaanis, on kavandatud ressursiga ellu viidavad. Plaanid on pigem konservatiivselt realistlikud. Projektiplaanis lk 39 on välja toodud, et vajadusel palgatakse täiendavalt toitlustus- ja majutustöötajaid ning laevameeskonna liikmeid. Perefirmana on kaebaja meeskonnal üle 20 aastane kogemus majutus- ja toitlustusteenuste pakkumisel Hiiumaal ning taotluses kavandatud mahus majutuse ja toitlustuse pakkumine ei too kaasa oluliselt määral täiendava inimressursi vajadust.
5.3.Arvestamata on jäetud, et turismitoode pakub huvi ja loob olulist külastusmotivatsiooni väliskülastajatele aastaringselt ja pikendab külastusperioodi oluliselt. 6(11)
3-22-1558
5.4.Kaebaja ja EIS-i konsultant vestlesid telefonis pärast kaebaja poolset EIS-i täiendavatele küsimustele vastamist. Vestlusel käsitleti mh taotlusele lisatud ehitise eskiisjoonist, millel ei ole igas toas WC-d ja pesemisvõimalusi. Kaebaja selgitas, et tegu on standardse lahendusega eskiisprojektiga. Juhul, kui taotlus rahastatakse, koostatakse täisprojekt ja igasse tuppa on planeeritud nii WC kui pesemisvõimalused. Kaebaja küsimusele, kas selleks on vaja taotlust ja projektiplaani muuta, vastati eitavalt. Konsultant jättis suuliselt edastatud info hindajatele edastamata, mistõttu ei olnud hindajatel täit teavet ja järeldused on ekslikud.
5.5.Veebilehega seonduvat on selgitatud projektiplaani lk-del 19, 25-26. Hindajad ei ole sellega alakriteeriumi 1.2 juures arvestanud. Antud hinnang on vastuolus hindaja seisukohaga, et „Toode hästi ligipääsetav nii eristuvate vajadustega külalistele (vanemad inimesed, füüsilised erivajadused) kui ka digitaalselt ja keeleliselt“.
EIS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebaja kavandatud palgakulude fond on arvestatud vaid 3 täistöökoha katmiseks, loodavaid ametipositsioone on aga oluliselt rohkem ja palgafond 1 täistöökoha kohta on suhteliselt väike (alla keskmise palga). High-end teenuste pakkumine ja nende turunduse tegemine eeldab hästi läbimõeldud ja sihitud turundustegevusi (mitte ainult kampaaniapõhised ja hooajalised tegevused) ning et kõiki teenuseid osutav ja kliendiga kokku puutuv personal on koolitatud vastavalt kõrgetasemelist teenust osutama (high-end kliendil on kõrgendatud nõudmised ka teeninduse tasemele). Taotlust kui tervikut analüüsides leiti, et sellise palgafondi ja osalise koormusega komplekteeritud meeskonnaga high-end tasemel teenuste pakkumine on küsitav, samuti on küsitav vastava kvalifitseeritud tööjõu (sh turundusekspert) leidmine. Kuna nõudmised teenuste osutamise kvaliteedile on kõrged (eeldab vastavat väljaõpet ja kõrget teenindustaset), siis hooajaliselt sellise meeskonna (sh turundusekspert) kaasamine, kellel on nõustaval tasemel klientide teenindamise oskused, on ebarealistlik. Mõnele teisele segmendile suunatud pakkumine ja eesmärgid (nt madalama taseme majutusteenused vmt) oleks võimalik kavandatud ressursside abil tõenäoliselt saavutada. Antud juhul on hindamisel võetud arvesse just konkreetsele valitud segmendile suunatud pakkumise realistlikkus ja saavutatavus.
6.2.Hindamiskriteeriumis 2.1 hinnatakse projektimeeskonna tootearenduse ja turunduse kompetentside olemasolu ning taotleja organisatsioonilist võimekust (sh turismitoote pakkumisega seotud meeskonna olemasolu ja võimekust). Seega on antud hindamiskriteeriumis selgelt ette nähtud turismitoote pakkumisega seotud meeskonna olemasolu ja võimekuse hindamine. Kui turismitoote pakkumiseks on vaja palgata täiendavat ressurssi ja kompetentse, siis on vajalik need ära kirjeldada ning tõendada ka selliste ressursside ja kompetentside piisavust (kirjeldused lisatakse projektiplaani). Eelarve nende inimeste palkamiseks planeeritakse finantsanalüüsis. Projektiplaanis ei ole üheselt arusaadavalt kirjeldatud, et osa (loodavaid) töökohti on kavas palgata osakoormuse või hooajalisuse alusel. Finantsanalüüsis on kavandatud palgafond minimalistlik ja ainult 3 täistöökoha ulatuses. Seega pole meeskonna kirjeldus ja planeeritud rahalised vahendid arusaadavas seoses ega tasakaalus, jääb ebaselgeks ametikohtade ja finantsressursside seos ning hindamisel tehtud järeldused ongi saadud kõiki dokumente koosmõjus analüüsides.
6.3.Ebapiisav ressursside planeerimine ja ebapiisav info selle kohta taotlusdokumentatsioonis mõjutab mitme hindamiskriteeriumi hinnet, sh kriteeriumit, kus hinnatakse riskide maandamist. Kuna meeskonna kirjeldus ja planeeritud rahalised vahendid ei ole projektiplaanis ja finantsanalüüsis arusaadavas seoses ega tasakaalus, jääb ebaselgeks ametikohtade ja finantsressursside seos, mistõttu leiti hindamisel, et ebapiisavast tööjõust tulenev risk on maandamata ja sellest tulenev risk, et planeeritud turundustegevusi ei viida reaalselt ellu ja projekti tegevused ei käivitu soovitud kujul.
7(11)
3-22-1558
6.4.Hindamisel võeti arvesse asjaolusid, et turismitoode pakub huvi ja loob olulise külastusmotivatsiooni väliskülastajale aastaringselt ning pikendab külastusperioodi oluliselt, kuid hinde põhjendustes neid välja ei toodud. Otsuses on fookus argumentidel, mille tõttu on kriteeriumit madalamalt hinnatud. Haldusakti ei ole võimalik ega vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited.
6.5.EIS kinnitab, et telefonivestlus kaebaja ja menetleja vahel toimus, kuid ei saa kinnitada sellise soovituse andmist. Kui suulise vestluse käigus saadakse olulist informatsiooni, siis palutakse selline info alati edastada kirjalikult.
6.6.Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja ei olnud taotluse koostamisel läbimõelnud teenuste osutamise taset – millised on high-end kliendi soove ja vajadusi arvestatavad nõuded. Kaebaja on taotlusele lisanud eskiisi, mis ei ole kooskõlas high-end kliendi soovide ja ootustega ning telefonivestluse põhjal nõustus kaebaja, et võiks põhimõtteliselt tubadesse eraldi WC ja pesemisvõimalused ehitada. Sellise lause lisamine taotlusse ei muuda taotluse sisulist kvaliteeti. Kaebaja ei ole sisuliselt high-end kliendi soove ja vajadusi mõistnud, ei ole tema vajadusi analüüsinud ja ei ole taotlusele lisatud jooniseid viinud vastavusse valitud sihtrühma soovidega. Kaebaja on valinud tüüplahenduse, mille kohendamiseks tuleb teha täiendavaid tegevusi. See näitab, et taotlusele lisatud eskiisjoonised ei ole taotlusepõhiselt (sihtrühmade põhiselt) läbi mõeldud. Kaebaja vastutab ise selle eest, et taotlus ja selle lisad on läbivalt esitatud üheselt arusaadavas kvaliteedis ja projekti läbimõelduse tase võimaldab selle üheselt hindamist.
6.7.Taotlust hinnatakse tervikuna – vaadatakse valitud sihtrühma (antud juhul high-end kvaliteeti ootavad kliendid), hinnatakse pakutavate teenuste sisu ja ressursse, mis on vajalik vastavas kvaliteedis teenuse pakkumiseks koondada. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus planeeritavale kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud ressursside abil vastavat teenust osutada. Lisaks tuleb arvestada, et projektiplaan ja eskiisid peavad moodustava tervikliku tootepakkumise, olema üheselt arusaadavad ning väljendama nii tekstilises kui lisatud jooniste osas ühtset läbimõeldud tervikut. Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt koostatud ja taotluse erinevaid osasid eraldi lugedes ei ole võimalik taotlust üheselt mõista, mistõttu on antud hindamiskriteeriumi hinnet ka mõnevõrra alandatud.
6.8.Kaebaja viidatud info kodulehe ja digilahenduste kohta on projektiplaanis tõesti olemas, kuid see ei anna sisuliselt (kas ja mida klient veebilehel teha ja näha saab) edasi mitte midagi selle kohta, kuidas ja kellele kaebaja oma lehe plaanib ülesse ehitada. Esitatud info selgitab üksnes seda, millised sihtrühmad milliste kanalite kaudu kaebaja infoni jõuavad ja milliseid kanaleid kasutavad, tegemist on klienditeekonna kirjelduse ja analüüsiga. Kuna täpsem (sisulisem) info puudub, siis on otsuses toodud hinnang – põhjalikum info kodulehe ja pakutavate digilahenduste kohta puudub ning nende asjakohasust ei saa hinnata – korrektne ja asjakohane. Kaebaja väidetud vastuolu ei ole. Viidatud lause käib otseselt ligipääsetavuse kohta, mille osas on taotluses viidatud, et „Kodulehe ülesehituses kasutame universaaldisaini põhimõtteid (WCAG 2.0 AA)“. Ehk tegemist on veebilehe loomise (tehniliste) põhimõtetega. Eelnevalt märgitud hinnangus hinnatakse aga arenduse (veebilehe) sisu.
6.9.Kohtulik kontroll ulatusliku hindamisruumiga hinnanguliste otsuste õiguspärasuse üle on piiratud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele ja täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Asjaolu, et kaebajat ei veena haldusakti põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks
8(11)
3-22-1558
vajalikule miinimumstandardile. Kaebaja ei ole oma projekti hinnates objektiivne ega erapooletu. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et ta teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti. Ebapiisavate andmete esitamise korral hinde alandamise riski kannab toetuse taotlemise faasis taotleja.
MKM palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Olukorras, kus vaidlustatakse sisuliselt hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud hindeid, on kohtulik kontroll piiratud. Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus on kaalutlusotsus ja kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus saab hinnata, kas järgitud on hindamiseks ettenähtud menetlust, mitte asuda taotlust hindamiskomisjoni asemel ise hindama. Hindamise subjektiivsus on välistatud kollegiaalse hindamisega hindamiskomisjonis. Kohtul on võimalik hindamiskomisjoni antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega tõsises vastuolus ning vastuolu on selge põhjendustetagi. Praegusel juhul on taotlust hinnatud vastavalt määrusele nr 60 ja hindamismetoodikale ning eksimusi, mis tingiksid taotluse uue hindamise, ei esine.
7.2.Puudub vaidlus, et taotlusega koos esitati standardse lahendusega eskiisprojekt. Kaebaja selgitus tähendab taotluse muutmist, mis taotluste menetlemisel ei ole lubatud. EIS võib määruse nr 60 § 14 lg 2 kohaselt nõuda taotlejalt selgitust ja lisateavet, kui taotlus ei ole piisavalt selge, tuues välja, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kõnealusel juhul puudus vajadus selgituste küsimiseks. Kaebaja enda vastutus on, et taotlus ja sellele lisatud dokumendid on võimalikult selgelt lahti kirjutatud, tagamaks, et projekti elluviimisega seonduv on üheselt arusaadav. Hilisem taotluse parendamine tekitab teiste taotlejate ebavõrdse kohtlemise.
7.3.Projektiplaani lk 19 ei ilmne, kuidas ja kellele kavandab kaebaja kodulehe üles ehitada, st sellest ei selgu põhjalikku infot taotlusega arendatavate digilahenduste kohta. Taotlusest ei selgu, kas ja mida klient veebilehel teha ja näha saab. Projektiplaani lk 25 on toodud klienditeekonna kirjeldus ja analüüs, st sealt nähtub, millised sihtrühmad milliste kanalite kaudu infoni jõuavad. EIS on hinnanud nii veebilehe (arenduse) sisu kui selle loomise tehnilisi põhimõtteid.
7.4.Taotlust hinnatakse tervikuna: vaadatakse valitud sihtrühma, hinnatakse pakutavate teenuste sisu ning ressursse. EIS on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus planeeritavatele kliendisegmendile ei ole võimalik taotluses kirjeldatud ressursside abil vastavat teenust osutada. Projektiplaan ja eskiisid peavad moodustama tervikliku tootepakkumise, olema üheselt arusaadavad ja väljendama nii tekstilises kui jooniste osas ühtset läbimõeldud tervikut. Antud juhul ei ole taotlus terviklikult ühtselt koostatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus nõustub vastustajate seisukohtadega ega pea vajalikuks kõike välja toodut üle korrata. Kohus peab vajalikuks välja tuua järgmist.
9.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele. Õigusaktid ei näe ette, et kaebajal on õigus nõuda tema projektile toetuse määramist. Toetuse saamise õigus on vaid selle taotlejal, kelle esitatud taotlus (sh projekt) vastab õigusaktides toetuse määramiseks esitatud nõuetele. Määruse nr 60 § 18 lg 2 järgi kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 17 lg-s 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud
9(11)
3-22-1558
koondhindeks vähemalt 2,6; 2) ei ole üheski § 17 lg-s 2 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5. Kaebaja taotlus sai hindamisel koondhindeks 2,58 ja kriteeriumi 2 hindeks 2,00. Järelikult puudub kaebajal nende sätete järgi õigus toetust saada.
10.Kaebaja vaidlustab tema projekti hindamist. Kohus selgitab, et hindamisotsuse kontrollimine kohtu poolt on piiratud. Kohus ei saa otsustada, kas hindaja pidanuks hindama kaebaja projekti kõrgemalt või millise hinde pidanuks kaebaja projekt saama. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas vastustaja on pidanud kinni menetlusreeglitest ja kas hindamisel ei ole tehtud ilmselgelt vigu. Praeguses asjas selliseid ilmselgeid vigu ei esine, mistõttu puudub kohtul võimalus hindamisse sekkuda.
11.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei arvestanud majutuse planeerimisel high-end klientide soovidega. Kaebaja kavatses ehitada klientide majutamiseks 4 magamistoaga ühepereelamu6, kus on kolme magamistoa peale üks WC ja pesemisvõimalus. Ilmselgelt ei saa selline majutuslahendus vastata kõrgemaid ootusi omava kliendi soovidele. Kõrgemate nõudmistega kliendid eelistavad privaatsust, millega kaebaja ei ole oma plaani koostamisel arvestanud.
12.Kaebaja on alles telefonivestlusel EIS-i ametnikuga avaldanud valmidust toetuse saamisel ehitada igasse tuppa eraldi WC ja pesemisvõimalus. Kohus nõustub vastustajate seisukohaga, et see näitab, et kaebaja ei mõistnud projekti koostamisel oma klientide soove ja eelistusi ega osanud nendega oma projektis arvestada. Kohtu arvates saab kahelda ka selles, et high-end kliendid on valmis pärast tervet päeva kestnud linnuvaatlust või merereisi väsinuna sõitma toitlustuseks majutuskohast eraldi asuvasse teemajja või kõrtsi7. Kaebaja peab oma projekti tugevuseks just seda, et Hiiumaal ei ole teisi high-end klientidele teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid. Samas ei ole ka kaebaja ise mõistnud high-end klientide eelistusi ja soove. See vähendab projekti edukust ja klientide arvu. Seega ei saa projektile vähemate hindepunktide andmist pidada ebaõigeks. Kaebaja ootused oma plaani edukuse osas olid üle hinnatud.
13.Asjakohatu on kaebaja etteheide, et EIS-i ametnik ei edastanud kaebaja plaani muutmise soovi edasi hindajatele ja väitis, et plaani ei ole vaja kirjalikult muuta. Taotlusi hinnatakse pärast taotlusvooru lõppu. Pärast taotlusvooru lõppu ei ole enam võimalik uusi taotlusi esitada (määruse nr 60 § 13 lg 2). Sama kehtib ka taotluse sisulise ja olulise muutmise kohta. Hindamisvoorus on võimalik parandada taotluses väiksemaid ebatäpsusi, mitte esitada uut sisulist lahendust. Vastasel korral koheldaks teisi taotlejaid ebavõrdselt. Kaebaja kavatses muuta ehitatava majutusasutuse plaani üsna põhjalikult. Seda ei saanud selles menetlusetapis enam teha. Seetõttu ei pidanud EIS-i ametnik laskma kaebajal plaani muutmist kirjalikult teha ega pidanud edastama kaebaja vastavat soovi hindajatele. Hindajatel oli kohustus hinnata esitatud projekti.
14.Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja soovitud plaani muutus oleks kaasa toonud muutused ka projekti eelarves, sest ehitamine oleks muutunud kallimaks. Senise eelarvega ei oleks saanud sedavõrd mahukat muudatust ellu viia. Järelikult oli kaebaja taotluse rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes põhjendatud.
15.EIS on mitmel korral viidanud hinde põhjendamisel sellele, et kaebaja projekt ei sisalda piisavalt selgitusi ega ole arusaadav. Nt ei ole arusaadav, kuidas on jagatud tööülesanded ja koormused ning kas nende täitmiseks piisab 3 täistöökoha ametipalgast. Kaebaja on nii projektis kui ka vastustajale esitatud täiendavas selgituses selgitanud, et projekti asuvad ellu viima T., T. ja T. L., turundusjuht ning muud hooajatöölised. Kusagil ei ole välja toodud, millise
Kaebaja 19.08.2022 esitatud lisa „Hoone_arhitektuurne_eskiis“. Kaebaja täiendavad selgitused EIS-i järelepärimisele. Vt kaebaja 20.07.2022 esitatud lisa „vastused_EAS (3)“.
10(11)
3-22-1558
koormusega töötatakse. Kuna kaebaja soovib projekti elluviimisega pikendada Hiiumaal turismiperioodi 3 kuult 9 kuule, siis eeldab see 9 kuu jooksul klientidega aktiivselt tegelemist – nende päringutele vastamist, majutuse broneerimist, külastajate vastuvõtmist, nendele tegevuse korraldamist, toitlustamist, koristamist, merereiside korraldamist, transportimist, arveldamist. Ei ole selge, kuidas 3 täistöökohast kõigi ülesannete täitmiseks piisab.
16.Kohus selgitab, et kaebaja kohustus on koostada projekt sellisena, et see oleks põhjendatud, üheselt arusaadav ja selge. Hindajad ei pea oletama, mida kaebaja võis mõelda või kuidas ta pidas võimalikuks midagi korraldada. Hindajad saavad lähtuda vaid sellest, mis on projektis kirjas. Seega kui projekt ei anna hindajale piisavalt teavet, siis ei saa hindaja puuduoleva infoga arvestada ja see vähendab hindepunkte.
17.Projekti ebapiisav põhjendamine tekitab põhjendatud kahtluse, et projekt ei ole läbi mõeldud ja selle teostus ei ole kindel. See seab omakorda kahtluse alla Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgipärasuse. Avalike vahendite eesmärgipäratu kasutamine kahjustab avalikke huve ja tekitab kahju eelarvelistele vahenditele.
18.Kohus leiab, et EIS-i otsus on piisavalt põhjendatud ja selles ei ole ilmselgeid vigu, mis annaks põhjust seda tühistada. Kuna kaebaja taotlust on õiguspäraselt hinnatud, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti hindama. Kohtu hinnangul on ka vaideotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
19.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jätab kohus nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.